2-08-76157/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 10.märts 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-08-76157 Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi Jaana Gutak’ vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

12 803.21 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa, registrikood 11344317, asukoht Jõe 3 Tallinn Esindaja: Tarvo Ilves volikirja alusel

Kostja: Jaana Gutak, isikukood 48508184922, elukoht xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 10.märtsil 2009.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Jaana Gutak’ilt AS Krediidikassa kasuks 14 463.50 (neliteist tuhat nelisada kuuskümmend kolm krooni ja 50 senti) krooni, millest 12 803.21 (kaksteist tuhat kaheksasada kolm krooni ja 21 senti) krooni on põhivõlg, 1605.85 (üks tuhat kuussada viis krooni ja 85 senti) krooni tasumata intress ja 54.44 (viiskümmend neli krooni ja 44 senti) krooni viivis.

3. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-76157 kannab Jaana Gutak täies ulatuses.

2. AS Krediidikassa menetluskulu on 1000.00 (üks tuhat) krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 5000.00 (viis tuhat) krooni õigusabikulu.

3. Jaana Gutak peab maksma AS-le Krediidikassa 6000.00 (kuus tuhat) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.

4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Jaana Gutak ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Jaana Gutak võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale

14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Krediidikassa võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu

2 (2) Tsiviilasi nr 2-08-76157

määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklukult allkirja vastu kättetoimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi, muu laenulepingu korral tuleb maksta intressi juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

Kuna kostja hagi asjaolude kohaselt sai hagejalt 10.03.2008.a sõlmitud laenulepingu (edaspidi Leping) alusel 10 000 krooni laenu ning pooled leppisid kokku, et kostja tagastab hagejale saadud laenu koos 300 krooni lepingu sõlmimise tasu ja intressidega ning Lepingu rikkumise korral maksab leppetrahvi Lepingus kokkulepitud ulatuses, pidi kostja neid kohustusi vastavalt Lepingule ka täitma. Hagi asjaolude kohaselt kostja endale võetud rahalisi kohustusi kokkulepitud korras ja tähtajal ei täitnud, seega rikkus Lepingut. See asjaolu andis hagejale õigustuse Leping üles öelda ning nõuda kostjalt võlgnetavate rahasummade tasumist. Hagiavalduse kohaselt võlgnes kostja hagejale hagi esitamise seisuga 12 803.21 krooni põhivõlga (tagastamata laen, leppetrahv), 1605.85 krooni intressi ning 54.44 krooni viivist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhivõla, intressivõla ja viivisvõla saamiseks hagis nõutud ulatustes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.

4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja kohtukulude nimekirja kohaselt, millise hageja esitas koos hagiavaldusega, on tema menetluskuluks 1000 kroonist hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 5000 krooni õigusabikulu. Riigilõiv ja õigusabikulu on menetluskulud TsMS § 138 lg 1,2, 139 ja 144 p 2 mõttes. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurust, kandmise vajalikkust ja põhjendatust vaidlustanud. Vastavalt menetluskulude jaotusele peab kostja hüvitama hagejale viimase menetluskulu täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik