2-07-53045/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-53045 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.märts 2009.a kell 16.00, Narva, Narva kohtumaja kantselei Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi A K hagi A K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A K /isikukood xxx, elukoht xxx/ Kostja: A K /isikukood xxx, elukoht: xxx/ Kohtuistungi toimumise aeg

03. märts 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja: A K Kostja: A K Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

RESOLUTSIOON

1. A K hagi rahuldada.

2. Mõista A K välja A K kasuks elatis tütre O K, sünd xxx ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 20.12.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 krooni ning alates 01.01.2008 kuni tütre O K täisealiseks saamiseni, s.o xxx, summas 2175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-07-53045

2(4) 20.12.2007.a esitas A K hagi A K vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt hagejal ja kostja on abielus ning nendel on 1 ühine laps: tütar O K (sünd. xxx). Laps elab koos hagejaga.

Hageja ei oma kostja suhtes pretensioone laste ülalpidamise suhtes nende kooselu ajal, kuid alates Alates septembrist 2007.a on hageja lapsehoolduspuhkusel ja see kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning sel põhjusel hageja ei tööta. Alates novembrist 2007.a ei täida kostja enam oma vanemakohustust alaealise lapse ülalpidamisel ega osuta enam hagejale varalist abi tütre ülalpidamiseks. Hageja ülalpidamisel on ka vanem tütar M, sünd. xxx, kelle ülalpidamiseks saab hageja elatist tema isalt. Kostja keeldub vabatahtlikult aidata tütart ülal pidada ja viitab sellele, et selleks ei ole tal piisavalt palju raha. Tütar O vajab normaalset kasvatamist. Kostjal on alaline töökoht ja vääriline palk, millest on võimalik oma tütart ülal pidada Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. (PkS § 61 lg 1). Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära e 1800 krooni Ülaltoodud seaduslike sätete alusel esitas hageja kostja vastu haginõuded, nõudes välja mõista kostjalt hageja kasuks elatist 1800 krooni kuus tütar O, sünd. xxx, ülalpidamiseks.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

Hagiavaldus koos lisadega ning kohtukutse oli edastatud Justiitsministeeriumi kaudu Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule kostjale kätteandmiseks.

12.03.2008.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ta võtab omaks haginõuded tunnistades hagi. Kostja on lapse isa. Kostjal on teada, et vastavalt kehtivale perekonnaseadusele vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Eeltoodu alusel palub kostja rahuldada hageja nõuded, välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

03.03.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde, palus mõista kostjalt välja elatis lapse O K ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära.

Kostja tunnistas hagi täielikult ning palus see rahuldada.

Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilasi nr 2-07-53045

3(4) Kohus tuvastas, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustusi. Kostja ka ise kinnitas, et ta ei anna hagejale raha.

Vastavalt PkS § 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Hageja ei tööta, ta on lapsehoolduspuhkusel, kuni detsembrini 2008 sai hageja vanemahüvitist summas 4200 krooni, alates detsembrist 2008 saab hageja peretoetust 900 krooni. Kostja töötab, saab palka keskmiselt 26904 rubla kuus.

Vastavalt PkS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja esitas hagiavalduse kohtule 20.12.2007.a. Kostja võttis hagi õigeks. Antud juhul on põhjendatud mõista elatise välja alates 20.12.2007.a.

TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei taotlenud otsuse tunnistamist viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

MENETLUSKULUD

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 434, 435, 436, 440 lg 1, 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tsiviilasi nr 2-07-53045

4(4)

Natalja Losevtsova Kohtunik