2-08-7764/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-7764 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2009, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi

H. T. hagi R. M. vastu lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 18.06.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. M. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H. T. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XXXX X XXXXX), esindaja advokaat Alla Raudsepp Kostja R. M. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX XXXXX) Apellatsioonkaebuse hind 3375 krooni

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 18.06.2008 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja elasid koos ühise perena alates 01.05.2005 kuni 12.08.2006. Sellest kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg R. M.. Poeg elab hageja juures. Kostja tasub elatist miinimummääras 1800 krooni kuus, kuid see summa ei ole piisav lapse elatamiseks. Hageja sissetulek on hetkel peretoetus 900 krooni ja 1800 krooni elatis kostjalt, hagejat on aidanud vanemad. Hagejal vara ei ole, ta elab isa majas. Kostja majanduslik ja varanduslik seisund on hageja omast tunduvalt parem. Kostjal on XXXXXXXXX kinnistu, kuid ta elab vanematele kuuluvas majas XXXXXX XXXXXX XX.

Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks kuus: toiduraha l500 krooni; hügieenitarbed 400 krooni; riided ja jalanõud 800 krooni; mänguasjad, raamatud, pliiatsid, värvid 250 krooni; kultuuriüritused ja kingitused 150 krooni; transport 200 krooni; eluasemekulud 600 krooni; telefon 100 krooni; mööbel, voodiriided, tekk, padi, linad, käterätid jne 400 krooni; lapse suvekäru jt tarbeesemed 150 krooni; ravimid 200 krooni; juuksur 60 krooni. Lapse vajadused kokku on 4810 krooni kuus. 28.02.2008 esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja elatis lapsele 3500 krooni kuus, lõpliku nõude kohaselt soovis hageja saada kostjalt elatist 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus Hagi ei ole põhjendatud, kuna kostja maksab lapsele elatist 1800 krooni kuus ja hageja ei ole kohtuväliselt avaldanud soovi saada suuremat elatusraha. Kostja oli nõus maksma elatist 2175 krooni kuus, mis vastab tema maksevõimele ja on kooskõlas seadusega.

Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus, arvestades lapse vajadusi, hageja seisukohti ja poolte varalist seisundit, rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise poja ülalpidamiseks 2175 krooni alates 28.02.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 alusel kostja kanda.

Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ning uue otsusega mõista temalt hageja kasuks välja elatis 1800 krooni kuus ja menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus on ebaõige, kuna kohus ei ole arvestanud sellega, et kostja maksab vabatahtlikult igakuiselt 1800 krooni hageja pangakontole, mida on hageja ka tunnistanud. Praegu on tekkinud olukord, kus kostja peab maksma lisaks 1800 kroonile veel 2175 krooni kuus. Kostja on kohtumenetluse ajal raskesti haigestunud ega ole suuteline maksma elatist 2175 krooni kuus. Kuna kostja töövõime täielikult ei taastu, on tal võimalik tasuda elatist kuus 1800 krooni, mida ta on suutnud maksta ka oma haiguse ajal.

Samuti on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda, sest kohus on teinud otsuse elatise alammäära ulatuses, mida kostja pakkus hagejale esimesel võimalusel, kui vastavast alammäärast teada sai. Hageja on oma otsusega mitte võtta vastu kostja pakutud 2175 krooni ja haginõuet vähehaaval vähendades kuritarvitanud TsMS § 200 lg 2 kohaselt menetlusosalise õigusi ja menetlust venitanud. Menetluse venitamisega on hageja menetluskulusid tahtlikult suurendanud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda, kuna menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Kostja palub asja juurde võtta töövõimetuslehe ja Ida-Tallinna Keskhaigla konsultatsiooni otsuse, millega tõendab oma haigust, ning pangakonto väljavõtte, millega tõendab tehtud makseid hageja pangakontole.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohus tuvastas õigesti, et kostja annab oma lapsele elatist ebapiisavalt ning rahuldas hagi. Seadusest tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PKS § 60 lg 1). Kohtuotsusega väljamõistetud igakuine elatis ei ole täiendavaks summaks kostja poolt samal perioodil hagejale tasutud elatisele, nagu märgitakse kaebuses. Kohtuotsuse täitmisel kuuluvad kõik vaidlusalusel perioodil elatisena tasutud summad tasaarvestamisele, s.o elatise võlgnevuse arvestamisel võetakse tasutud summad arvesse.

Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega hagi rahuldamise ulatuse kohta. On õige, et tulumaksu elatiselt maksab selle saaja, kuid millises ulatuses praegusel juhul hageja seda tasub (või jääb elatis maksuvaba tulu piiridesse) ja kas pärast tulumaksu mahaarvamist talle jääv summa on suurem kui kostja poolt tasutud 1800 krooni, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.

Antud juhul ei olnud kohtul võimalik tuvastada asjaolusid, mis annaksid aluse mõista elatis välja alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud alammäära. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus seda teha vaid juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. See, et kostja on ajutiselt töövõimetu, ei ole selliseks asjaoluks, mida kohus võiks tunnistada mõjuvaks põhjuseks eelnimetatud sätte mõttes, vabastamaks vanemat osaliselt temal lasuvast kohustusest. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ei kinnita mõjuvat põhjust, mis võiks vabastada kostjat seadusest tulenevast kohustusest anda oma lapsele vajalikku ülalpidamist. Vastuses hagiavaldusele esitatud väited hageja parema varandusliku seisundi kohta jäid paljasõnalisteks, pealgi oli hageja esitanud väite, ei tal ei ole väikelapse hooldamise tõttu võimalik omale sissetulekut teenida (poeg R. ei olnud maakohtu otsuse tegemise ajal veel kaheaastane). Vanemate vahelised lahkhelid lapsega suhtlemise osas ei mõjuta elatise tasumise kohustust. Seadusest tulenevalt on lapse isal õigus ja kohustus lapsega suhelda.

Ringkonnakohtul ei ole alust rahuldada apellandi 03.03.2009 esitatud taotlust vähendada elatist seoses tema püsiva osalise töövõimetusega või vabastada ta haiguse tõttu võlgnevuse tasumisest. Töövõime alanemine on tuvastatud 06.01.2009 ekspertiisi otsusega, millest nähtuvalt on kostja võimeline tööga elatist teenima, kuid ei ole võimeline haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Avalduse kohaselt jääb tulevikus kostja sissetulekuks vaid töövõimetuspension, sest tööleping võidakse temaga lõpetada, mida aga senini tehtud ei ole. Kohtul ei ole alust arvestada kaebuse läbivaatamisel tulevikus tekkida võivaid asjaolusid. PKS § 71 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik vastavat taotlust lahendada, sest selles menetluses kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust. Vastav nõue tuleb esitada esimese astme kohtule.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asjaolu, et hageja on oma esialgset nõuet vähendanud ning et kostja nõustus esimese astme kohtus hageja lõplikuks nõudeks jäänud summaga (24.03.2008 vastus hagile – tl 11-13), ei võimalda jätta nimetatud sätet kohaldamata. Pealegi nähtub läbivaadatavast kaebusest, et kostja ei ole tegelikult nõus tasuma elatist kõnealuses summas, vaid taotleb kohtuotsuse muutmist ja elatise vähendamist 1800 kroonini kuus. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Tegemist ei ole olukorraga, mis võimaldaks kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut ja jätta menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kohtul ei olnud alust järeldada, et vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar