2-08-82480/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

06. märts 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-82480 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind M R hagi V R vastu abielu lahutamise nõudes

15 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja V R (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Asja läbivaatamise kuupäev

18.02. 2009.a. Istungil osalenud isikud Hageja M R Kostja esindaja Sven Sillar

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada M R ja V R abielu, mis sõlmiti 14. märtsil 1981.a. Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta abieluaktide registreerimise raamatusse on tehtud kanne nr 196.

Menetluskulude osaline tagastamine Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, so

500 (viissada) krooni M R arveldusarvele nr xxx Swedbank.

Edasikaebamise kord Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest.

Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega pooltele.

Saata kohtuotsuse ärakiri päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 04.12.2008.a. esitas M R kohtule hagi V R vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 14.03.1981.a. Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, registreerimise kande nr 196. Viimaste aastate jooksul pooled ei elanud koos. Hageja on seisukohal, et abielusuhete jätkamine ning perekonna säilitamine on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja kirjalikus vastuses nõustub esitatud hagiga ning palub abielu lahutada, kuna abielulised suhted lõppesid rohkem, kui 10 aastat tagasi. Puudub reaalne lootus abieluliste suhete taastamiseks. Kohtuistungi toimumise ajast on kostja teadlik. Kostjal ei ole võimalik isiklikult kohtuistungil osaleda, kuna asub kaugel ja töölt ei lasta ära. Kohtuistungil esindab teda vandeadvokaat Sven Sillar.

KOHTUISTUNG 18.02.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma abielulahutuse nõude juurde, paludes lahutada poolte abielu. Kostja esindaja sõnul viibib V R väljaspool Eestit. Abielusuhted poolte vahel lõppesid rohkem kui 10 aastat tagasi. Lapsed on täisealised, varalist vaidlust ei ole. Varalised küsimused on lahendatud, kohtuotsus jõustunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus tuvastas, et M R ja V R sõlmisid abielu 14.03.1981.a. Narva linna RSN TK perekonnaseisuosakonnas (abielutunnistus I-ЛA nr 393564). Kostja on nõus abielu lahutamisega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §

29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja hagi kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilitada abielu ajal kantud perekonnanimi R.

PKS § 30 lg 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Hageja ja kostja esindaja avaldasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtuotsust apellatsioonikorras vaidlustada. Hageja palus tagastada haginõudelt tasutud riigilõivust pool hageja pangakontole.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hagiavalduselt on hageja tasunud 04.12.2008.a. riigilõivu 1000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumbriga 2900072136. Kohus rahuldab lähtudes TsMS § 150 lg 2 p 3 hageja taotluse. Hageja makstud riigilõivust pool, so 500 krooni, tuleb tagastada tema poolt näidatud kontole.

Geete Lahi Kohtunik