2-08-21693/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 09.märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-21693 I.A: versus J.A. hagi laste elukoha määramiseks, elatise saamiseks ja ühisvara jagamiseks Määruse tegemine Kohtuistungil 09.märtsil 2009 Kohtunik Kalev Kuningas Hageja I.A: (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx x-x, Viljandi linn) Hageja esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Kostja J.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1. Hageja ja kostja paluvad abielu lahutada. 2. Poolte ühised lapsed: x.xx.xxxx sündinud tütar K A ja xx.xx.xxxx sündinud tütar I A jäävad elama oma ema I.A: juurde. 3. Kostja kohustub tasuma lasete ülalpidamiseks elatist alates 01. juulist 2008 summas 2500 krooni kuus kummalegi lapsele kuni nende täisealiseks saamiseni, s.o. tütar K ülalpidamiseks kuni xx.xx.xxxx.a. ja tütar I ülalpidamiseks kuni xx.xx.xxxx.a., kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. 4. Elatise võlgnevuse summas 31500 krooni (seisuga 01.03.2009) kohustub J.A. tasuma hagejale igakuuliselt 2000 krooni kuus, kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni. Elatis kantakse üle I.A: arveldusarvele nr. 10010539116018 hiljemalt jooksva kalendrikuu 15. ndaks kuupäevaks. 5. Pooled kingivad ühisvara, milline on nimetatud 09.01.2009 sisalduvas kokkuleppes lastele ning millise vara kohustub J.A. üle andma I.A:le hiljemalt 20. märtsiks 2009. Samuti kohustub J.A. eelnimetatud kuupäevaks üle andma I.A:le tema isiklikud asjad . 6. Hoonestatud kinnistu reg.osa 3235939 „Undiusse“ asuk. Kannuküla k. Tarvastu vald, kohustuvad pooled kinkima mõttelistes osades (kummalegi lapsele 1/2 mõttelist osa) hiljemalt 01. maiks 2009.a. , kusjuures pooled seavad kasutusvalduse haritavale maale tähtajaga 5 aastat mõlema poole kasuks. Juhul kui üks pooltest ei täida kõnealust kokkulepet ja taganeb kinkelepingust , kohustub ta tasuma teisele poolele leppetrahvi

2 summas 150 000 krooni ning teine lepingu pool omab õiguse nõuda käesoleva lepingu täitmist. 7. Hoonestamata kinnistu reg.osa 3200939 „Iirise“ asuk. Tinnikuru küla , Tarvastu vald , jääb kostja J.A.le, kusjuures J.A. kanda jääb kõnealuse kinnistul lasuvad kohustused Eesti Vabariigi ees. J.A. kohustub kõnealuse kinnistu kinkima võrdsetes mõttelistes osades tütardele I ja K A hiljemalt 01.märtsiks 2014.a. Nimetatud kohustuse õigeaegsel mittetäitmisel kohustub J.A. maksma I.A:le leppetrahvi 50 000 krooni. Kõnealusel kinnistul võib J.A. teostada vaid hooldusraiet. 8. J.A.le jääb muu vallasvara , s.h. alljärgnev registervara: 8.1.Liikurmasin Jenissei 1200 reg.nr. 0138 ehitusaasta 2004 8.2.Sõiduauto Ford Transit reg.nr. 232 AIZ „ 1993 8.3.Liikurmasin E 302 reg.nr. 9632 EK „ 2004 8.4.Traktorihaagis T50 reg.nr. TN 0537 „ 1982 8.5. Traktorihaagis HTS 100.27 reg.nr. TN 0536 1985 9. Kummagi poole poolt võetud laenud jäävad selle kanda, kes laenu on võtnud.

Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. Selgitused Selgitada: TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määrus- kaebuse esitajale kättetoimetamisest; TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5).

3 Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 1741 lg 1). Pooled menetluskulude nimekirju ei esitanud.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled on kompromissi kohaselt kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Kalev Kuningas

Kohtunik