2-08-78449/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAS Eesti Krediidipank hagis Riho Eevardi vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks: 18 373 (kaheksateist tuhat kolmsada seitsekümmend kolm) krooni 18 senti, millest põhivõlgnevus 15 655 krooni 31 senti;
Legislator headnote
AI generated2-08-78449/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2- 08-78449 AS Eesti Krediidipank versus Riho Eevardi Hagi ese võla 15 655.31 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks Hagi hind
15 655.31 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; aadress Narva mnt 4, 15014, Tallinn) Hageja esindaja Aivar Luik (Narva mnt 4, 15014, Tallinn) Kostja Riho Eevardi (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
1. AS Eesti Krediidipank hagis Riho Eevardi vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks:
1.1 rahuldada hagi võla nõudes ja välja mõista Riho Eevardilt AS Eesti Krediidipank kasuks
18 373 (kaheksateist tuhat kolmsada seitsekümmend kolm) krooni 18 senti, millest põhivõlgnevus 15 655 krooni 31 senti;
1.2 rahuldada hagi viivitusintressi nõudes ja välja mõista Riho Eevardilt AS Eesti Krediidipank kasuks alates 20. november 2008 viivitusintress protsendimääraga 0,1% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni, arvestusega, et kogu viivitusintress ei ületaks väljamõistetud põhivõlga 15 655.31 krooni. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega:
2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda, ja välja mõista Riho Eevardilt 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni menetluskulu AS Eesti Krediidipank kasuks;
2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
3. Selgitada:
3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;
3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. Hageja faktiväited ja nõuded Kostja võlgnevus hagejale tarbijakrediidi lepingu kohaselt on 15 655.31 krooni. Tulenevalt tasumata võlgnevusest on kostjal hageja ees tasumata intressi võlg 822.23 krooni, viivis võlgnevuse põhiosalt 989.64 krooni, ATM-info teenustasu 6 krooni ja leppetrahv 900 krooni. Kokku kostja võlgnevus hagejale 18 373.18 krooni.
2. 2. Menetluse käik Kohus on saatnud 24. novembril 2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 08. detsember 2008, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid elukoha aadressil kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
3. Kohtu põhjendused
3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.
3.2. Õiguslikud põhjendused Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud hageja faktiväidetest lähtuvalt on hagi selles märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivitusintressi määraks 0,1% päevas. TsMS § 367 (Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude rahuldamise aluseks on TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 1 250 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Arvestades hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 250 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Toomas Lillsaar
Kohtunik