2-08-12769/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-12769

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2009. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-12769 Tsiviilasi AS ISS Eesti hagi OÜ KOVELLI vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 28 779 krooni 50 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS ISS Eesti, registrikood 10031220, asukoht Vilde tee 129 Tallinn 12613 Hageja volitatud esindaja Silvi Õismets, isikukood 45312264220, AS ISS Eesti, postiaadress Papiniidu 5 Pärnu 80010 Kostja KOVELLI OÜ, registrikood 10406111, asukoht Valge 12A-1 Tallinn 11413 Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt KOVELLI OÜ-lt hageja AS-i ISS Eesti kasuks majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus kokku 19 290 (üheksateist tuhat kakssada üheksakümmend) krooni 20 senti ja 01.04.2008. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9075 (üheksa tuhat seitsekümmend viis) krooni 63 senti. 3. Välja mõista kostjalt KOVELLI OÜ-lt hageja AS-i ISS Eesti kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudest (0,15 % päevas tasumata põhinõudelt) alates 01.04.2008 kuni nõude kohase täitmiseni. 4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. 5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja AS ISS Eesti menetluskulud – riigilõiv 1750 krooni – kostja KOVELLI OÜ kanda. 2. Välja mõista kostjalt KOVELLI OÜ-lt hageja AS ISS Eesti kasuks menetluskulu kokku 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

2-08-12769

2 (4) 3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud Kostjale kuulub Pärnu Maakohtu 19.10.2006. a kinnistamisotsuse alusel 2 korteriomandit Kuressaares aadressil Kotkapoja 6 krt 13 ja krt 17. Elamu, kus nimetatud korterid asuvad, haldajaks on hageja AS ISS Eesti, kellele korteriomanik peab vastavalt Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) §-le 13 tasuma esitatud arve alusel majandamiskulud ja kommunaalteenuste tasu. Kostja on osutatud haldusja kommunaalteenuseid tarbinud, kuid jätnud teenuste eest tasumata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas 23.02.2009. a kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks /tl 70/, milles hageja teatab, et seoses põhivõlgnevuse osalise tasumisega kostja poolt peale hagi esitamist, vähendab hageja haginõuet 9489,30 krooni võrra ja lugeda haginõudeks 19 290,20 krooni. Hageja palub hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses s.o majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse summas 19290,20 krooni, 01.04.2008. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 9075,63 krooni ja viivisenõudes alates 01.04.2008.a 0,15% tasumata summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-08-12769

3 (4) Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. KOS § 13 lg 1 alusel on tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt KOVELLI OÜ-lt hageja AS ISS Eesti kasuks välja mõista majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus kokku 19 290,20 krooni ja 01.04.2008. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9075,63 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täies ulatuses täidab. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 01.04.2008 kuni nõude kohase täitmiseni 0,15 % päevas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1750 krooni /tl 3, 22,70/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

2-08-12769

4 (4) kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik