2-08-11923/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-11923

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

9. märts 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-11923

Tsiviilasi

AS BIGBANK hagi Silver Ojavere vastu 11 314,32

krooni ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

6000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

AS

BIGBANK (endine

ärinimi

AS

Balti

Investeeringute Grupi Pank, RK 10183757, asukoht

Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Mooni Ränkel;

kostja Silver Ojavere

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i BIGBANK hagi Silver Ojavere vastu osaliselt.

2. Välja mõista Silver Ojaverelt AS-i BIGBANK kasuks 9892,57 krooni (üheksa tuhat

kaheksasada üheksakümmend kaks krooni ja viiskümmend seitse senti), millest 5000 krooni

on tagastamata krediidisumma, 1417,99 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, 995 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 2479,58 krooni viivis perioodi

23.10.2006 kuni 28.03.2008 eest.

3. Välja mõista Silver Ojaverelt AS-i BIGBANK kasuks alates 29.03.2008 viivis 29,49%

tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta AS-i BIGBANK menetluskulud 87% ulatuses Silver Ojavere kanda ja Silver

Ojavere menetluskulud 13% ulatuses AS-i BIGBANK kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

2(4)

AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Silver Ojavere võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.

HAGEJA NÕUE

AS BIGBANK esitas 28.03.2008 Tartu Maakohtule hagi Silver Ojavere vastu 25.01.2006

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600249/25tt alusel hageja poolt kostjale antud krediidi

võlgnevuse nõudes. Lepingu alusel sai kostja hagejalt 5000 krooni krediiti. Lepingu järgi

kohustus kostja tasuma hagejale intressi 24,49% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu

sõlmimisel leppisid pooled kokku, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi nr S

1.1. Algselt kokku lepitud üldtingimusi on krediidiandja hiljem ühepoolselt muutnud

üldtingimuste p-s 6.2. sätestatud korras. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja

edastas kostjale 21.08.2006 lepingu ülesütlemishoiatuse koos võlgnevuse tasumiseks täiendava

2-nädalase tähtaja andmisega, pakkudes kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe

sõlmimiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles

hageja 23.10.2006 lepingu üles.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 11 314,32 krooni, millest 5000 krooni on

tagastamata krediidisumma, 1417,99 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

2901,33 krooni viivis, 1000 krooni leppetrahv ja 995 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu.

Täiendavalt palub hageja mõista kostjalt alates 28.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni välja viivis 29,49% tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja

mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud

tasumata intressi täieliku tasumiseni 29,49% viivist tagastamata intressi summalt. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Käesolevas asja on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.09.2008 (tl 45).

Muuhulgas kohustas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded

vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui

kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. TsMS § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale

avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

3(4)

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

25.01.2006

tarbijakrediidilepingust nr 0600249/25tt maksegraafiku ja üldtingimustega (tl 11-18), 13.07.2006

meeldetuletuskirjast

(tl

22),

21.08.2006

tarbijakrediidilepingu

nr

0600249/25tt

ülesütlemishoiatusest (tl 23), hageja hinnakirjast (tl 25), ajalehes Postimees 13.03.2006

avaldatud teatest hageja kasutatavate krediidilepingute üldtingimuste muutmise kohta, BIG Pank

AS juhatuse 10.03.2006 käskkirjast nr 18 „Muudatused krediidilepingute üldtingimustes“ ja

krediidilepingute üldtingimustest (tl 16-20), viivisearvestuse (tl 10).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist.

Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lõike 6

kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Riigikohus on 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu

rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks

sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue

4(4)

kostjalt leppetrahvi 1000 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Samuti kuulub

ümberarvestamisele viivis perioodi eest 23.10.2006-28.03.2008, sest hageja on arvutanud viivist

rahaliste kohustuste, mille hulgas on ka leppetrahv, tasumisega viivitamiselt. Õiguslikult on

põhjendatud hageja viivise nõue eespool nimetatud perioodi eest summas 2479,58 krooni (5700

× 29,49% : 365 × 522 + 75,62). Hageja nõue mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise

kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 29,49 % viivist

tagastamata intressi summalt aastas tuleb jätta rahuldamata, kuna alates 01.01.2009 on TsMS

§ 461 lõige 4, mis võimaldas taotletud kujul viivise arvestamist intressilt, kehtetu.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS-i BIGBANK hagi Silver Ojavere

vastu 9892,57 krooni ning veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmiseks. Veel

sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 29.03.2008, kuna

28.03.2008 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui

pooles ulatuses (87% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik