2-08-19803/11 · 2-08-19803/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T A G A S E L J A O T S U S

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja koht koht koht koht 06.märts 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-08-19803 Ts Ts Ts Tsiviilasi iviilasi iviilasi iviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi P A ja R P vastu 3 489 krooni ja 04 senti ning lisanduva viivise solidaarses nõudes. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006, esindaja volikirja alusel Marko Kutman, isikukood xxxx. Kostjad: P A, isikukood xxxx, elukoht xxxx. R P, isikukood xxxx, elukoht xxxx, tegelik elu- ja asukoht teadmata. Eelmenetluses Eelmenetluses Eelmenetluses Eelmenetluses 06.03.2009.a. Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi P A P A P A P A ja ja ja ja R P R P R P R P vastu 3 489 vastu 3 489 vastu 3 489 vastu 3 489 krooni ja 04 senti ning lisanduva viivise solidaarses nõudes rooni ja 04 senti ning lisanduva viivise solidaarses nõudes rooni ja 04 senti ning lisanduva viivise solidaarses nõudes rooni ja 04 senti ning lisanduva viivise solidaarses nõudes tervikuna tervikuna tervikuna tervikuna tagaseljaotsusega tagaseljaotsusega tagaseljaotsusega tagaseljaotsusega. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista solidaarselt solidaarselt solidaarselt solidaarselt P A P A P A P A’lt ja ’lt ja ’lt ja ’lt ja R P R P R P R P’lt ’lt ’lt ’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku (reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku (reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku (reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 3 489 3 489 3 489 3 489 ( ( ( (kolm tuhat nelisada kolm tuhat nelisada kolm tuhat nelisada kolm tuhat nelisada ka ka ka kahe he he heks ks ks ksakümmend üheksa) krooni ja kümmend üheksa) krooni ja kümmend üheksa) krooni ja kümmend üheksa) krooni ja 04 04 04 04 senti. senti. senti. senti. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista solidaarselt solidaarselt solidaarselt solidaarselt P A P A P A P A’lt ja ’lt ja ’lt ja ’lt ja R P R P R P R P’lt ’lt ’lt ’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757) kasuks alates 1 (reg.kood 10183757) kasuks alates 1 (reg.kood 10183757) kasuks alates 1 (reg.kood 10183757) kasuks alates 19.05 9.05 9.05 9.05.2008.a. .2008.a. .2008.a. .2008.a. kuni tagastamata krediidis kuni tagastamata krediidis kuni tagastamata krediidis kuni tagastamata krediidisumma umma umma umma täieliku tasumiseni täieliku tasumiseni täieliku tasumiseni täieliku tasumiseni viivis 3 viivis 3 viivis 3 viivis 32.18% tagastamata krediidisummalt aastas. 8% tagastamata krediidisummalt aastas. 8% tagastamata krediidisummalt aastas. 8% tagastamata krediidisummalt aastas. Määrata hageja menetluskuluks Määrata hageja menetluskuluks Määrata hageja menetluskuluks Määrata hageja menetluskuluks hageja hageja hageja hageja tasutud riigilõiv summas tasutud riigilõiv summas tasutud riigilõiv summas tasutud riigilõiv summas 308 308 308 308 ( ( ( (kolm kolm kolm kolmsada sada sada sada kaheksa kaheksa kaheksa kaheksa) krooni ja mõista see summa välja ) krooni ja mõista see summa välja ) krooni ja mõista see summa välja ) krooni ja mõista see summa välja solidaarselt solidaarselt solidaarselt solidaarselt P A P A P A P A’lt ja ’lt ja ’lt ja ’lt ja R P R P R P R P’lt ’lt ’lt ’lt Balti Balti Balti Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja menetluskulude katteks. menetluskulude katteks. menetluskulude katteks. menetluskulude katteks.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista R P R P R P R P’lt ’lt ’lt ’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja

2 menetluskulude katteks 100 (ükssada) krooni. menetluskulude katteks 100 (ükssada) krooni. menetluskulude katteks 100 (ükssada) krooni. menetluskulude katteks 100 (ükssada) krooni. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.

Edas Edas Edas Edasikaebamise kord: ikaebamise kord: ikaebamise kord: ikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. järgnevast päevast. järgnevast päevast. järgnevast päevast.

Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetam Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetam Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetam Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast isele järgnevast päevast isele järgnevast päevast isele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada Kostja võib esitada Kostja võib esitada Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõl aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõl aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõl aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse tumata mõjuva põhjuse tumata mõjuva põhjuse tumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda ta seda ta seda ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja P A sõlmisid 22.01.2007.a. tarbijakrediidilepingu nr. 0700282/95kt, mille kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 5 000 krooni, intressimääraga 32,18% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest summas 1 622 krooni ja 44 senti. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Hageja sõlmis 22.01.2007.a. kostja R P’ga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 11 622 krooni ning käenduse tähtajaks 01.02.2010.a. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on

3 sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 3 489 krooni ja 04 senti, millest 1 434 krooni ja 69 senti moodustab tagastamata krediidisumma, 815 krooni ja 30 senti sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 286 krooni ja 94 senti leppetrahv, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 352 krooni ja 11 senti sissenõutavaks muutunud viivis. Ühtlasi palub hageja kostjatelt solidaarselt alates 19.05.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 32,18% tagastamata krediidisummalt aastas, jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, käendusleping, maksegraafik, viivise arvestus,

hinnakiri, meeldetuletused, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

II. II. II. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus tagaseljaotsus tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on hagiavalduses teinud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostjad kohtule kirjalikku vastust ei saada. Kohus 22.05.2008.a. võttis hagi menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjatele hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja R.Pau’le saadetud hagimaterjal tagastati korduvalt. Kostja P.A on hagimaterjali vastu võtnud 23.05.2008.a., kuid kohtu antud tähtajas kohtule hagile kirjalikku vastust ei saatnud. Kuna kostja R.P

tegelik elukoht

ei ole Lääne Politseiprefektuurile ega kohtule teada, dokumenti ei ole olnud kostjale võimalik kätte toimetada muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus 09.01.2009.a. ahuldas hageja taotluse ja määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku

4 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 09.01.2009.a. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostja P.A kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb hagi rahuldada tervikuna. Käendusleping kostja R.P ’ga on sõlmitud hageja ja kostja P.A vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete suhtes VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjatelt alates 19.05.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 32.18% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

5 kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostja R.Pau’le on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 142, 145, 402 sätteid ning juhindus TsMS § 138, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 05. mail 2009.a 05. mail 2009.a 05. mail 2009.a 05. mail 2009.a Nooremreferent I.Golubev

6