2-08-65227/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-08-65227

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg ja koht ja koht ja koht ja koht 03. veebruar 2009, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number 2-08-65227 Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi MA versus T K K K K elatise elatise elatise elatise suurendami suurendami suurendami suurendamiseks eks eks eks AMi i i i K’u ’u ’u ’u ja J ja J ja J ja JK K K K K’u ’u’u ’u ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks

Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja nende esindajad nende esindajad nende esindajad nende esindajad

Hageja: Hageja: Hageja: Hageja: MA (isikukood xxx, elukoht xxx), istungile ilmumata Hageja esindaja: Hageja esindaja: Hageja esindaja: Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Triin Raudsepp (asukoht Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid, Rävala pst 5, 10143 Tallinn), ilmunud istungile Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: T K (isikukood xxx, elukoht teadmata), istungile ilmumata Kohtuistungi Kohtuistungi Kohtuistungi Kohtuistungi toimumise aeg toimumise aeg toimumise aeg toimumise aeg 17. veebruar 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

1. 1. 1. 1. Rahuldada Rahuldada Rahuldada Rahuldada MA hagi hagi hagi hagi T K K K K vastu elatise vastu elatise vastu elatise vastu elatise suurendamise nõudes suurendamise nõudes suurendamise nõudes suurendamise nõudes. . . . 2. 2. 2. 2. Mõista Mõista Mõista Mõista T K K K K’ult ’ult ’ult ’ult MA’i ’i ’i ’i kasuks kasuks kasuks kasuks välja igakuine elatis summas välja igakuine elatis summas välja igakuine elatis summas välja igakuine elatis summas 2 175 175 175 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni krooni krooni krooni tütre tütre tütre tütre AMK’u ’u ’u ’u (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxx xxx xxx xxx) ülalpidamiseks alates ) ülalpidamiseks alates ) ülalpidamiseks alates ) ülalpidamiseks alates 06.10 06.10 06.10 06.10.200 .200 .200 .2008 (so alates hagi 8 (so alates hagi 8 (so alates hagi 8 (so alates hagi esitamisest) esitamisest) esitamisest) esitamisest) kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni xxx xxx xxx xxx) või või või või kuni elatise suuruse muutmiseni. kuni elatise suuruse muutmiseni. kuni elatise suuruse muutmiseni. kuni elatise suuruse muutmiseni. 3. 3. 3. 3. Mõista Mõista Mõista Mõista T K K K K’ult ’ult ’ult ’ult MA’i ’i ’i ’i kasuks välja igakuine elati kasuks välja igakuine elati kasuks välja igakuine elati kasuks välja igakuine elatis summas s summas s summas s summas 2 175 175 175 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ) krooni ) krooni ) krooni poja poja poja poja JK K K K K’u ’u’u ’u (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxx xxx xxx xxx) ülalpidamiseks alates ) ülalpidamiseks alates ) ülalpidamiseks alates ) ülalpidamiseks alates 06.10 06.10 06.10 06.10.2008 (so alates hagi .2008 (so alates hagi .2008 (so alates hagi .2008 (so alates hagi

Tsiviiltoimik 2-08-65227

2 esitamisest) kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni esitamisest) kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni esitamisest) kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni esitamisest) kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni xxx xxx xxx xxx) või ) või ) või ) või kuni elatise suuruse mu kuni elatise suuruse mu kuni elatise suuruse mu kuni elatise suuruse muutmiseni utmiseni utmiseni utmiseni.

Kohtukulude jaotamine Kohtukulude jaotamine Kohtukulude jaotamine Kohtukulude jaotamine Kõik menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 2).

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 03.03.2009.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 06.10.2008 esitas MA Harju Maakohtusse hagi elatise suurendamise nõudes (lk. 2-8). Milles palub kostjalt välja mõista tütre AMK’u ja poja JKK’u ülalpidamiseks elatist alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu on lahutatud 28.05.1998.a. Abielust on sündinud tütar AM xxx.a. ja JK xxx.a. Harju Maakohtu 03.03.1999.a otsuse 2-801/1999 kohaselt kostja peab maksma lastele ülalpidamiseks hageja kasuks iga kuu 1 200 krooni kuni tütar AM täisealiseks saamiseni ja edasi 600 krooni kuni poeg JK täisealiseks saamiseni. Lapsed elavad hageja juures ja nende kasvatamisega tegeleb hageja. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Käesolevaks ajaks on kulud laste ülalpidamiseks ühes kuus kokku 12 200 krooni ning see summa jaguneb eri kuluartiklite vahel järgnevalt: kulutused toidule 3 000 krooni kuus (JK kulud 1 500 krooni, AM kulud 1 500 krooni); kulutused garderoobikaupadele 1 100 krooni kuus (JK kulud 400 krooni, AM kulud 700 krooni); eluruumikulud 800 krooni (JK kulud 400 krooni, AM kulud 400 krooni); kulutused majapidamisele ja koduhooldusele 200 krooni kuus (JK kulud 100 krooni, AM kulud 100 krooni); kulutused tervisele 200 krooni kuus (JK kulud 100 krooni, AM kulud 100 krooni); transpordikulutused 500 krooni kuus (JK kulud 200 krooni, AM kulud 300 krooni); kulutused vaba aja tegevustele 3 000 krooni kuus (JK kulud 1 500 krooni, AM kulud 1 500 krooni); kulutused haridusele 2 400 krooni kuus (JK kulud 1 200 krooni, AM kulud 1 200 krooni); isikliku hügieenija hoolduskulutused 600 krooni kuus (JK kulud 100 krooni, AM kulud 500 krooni).

Tsiviiltoimik 2-08-65227

3 Hageja on seisukohal, et kulude kasvu põhjuseks on viimase ligi kümne aasta jooksul aset leidnud toidu-, riieteja eluasemekulude kasv, mis on võrreldes 1999.a. hindadega mitmekordne. Kostja tasus hagejale elatist vastavalt kohtuotsusele kuni 2004.a. detsembrini, kuid seejärel lõpetas kostja oma ülalpidamiskohustuse täitmise. Sellega on kostja rikkunud laste õigust saada ülalpidamist, kuna kostja annab lastele ülalpidamist ebapiisavalt võrreldes PKS-s nõutud määraga. xxx.a. abiellus hageja AA. Hageja ja A A’i abielust sündis XXX.a. poeg H M A ja XXX.a. tütar E L A. Alates 2002.a. veebruarist on hageja viibinud lapsehoolduspuhkusel. Alates nimetatud ajast on hageja sissetulekuks olnud riiklikud lastega seonduvad toetused ja renditulu. Hagejal puuduvad püsivad regulaarsed sissetulekud muudest allikatest. Hagiavalduse esitamise hetkel makstakse hagejale riiklikku lastetoetust kokku summas 3 300 krooni kuus, mis moodustub järgnevalt: tütar AM puhul 300 krooni kuus, poeg JK puhul 300 krooni kuus, poeg H M puhul 1 200 krooni, tütar E L puhul 1 500 krooni. Hageja märgib, et 2004.a. oktoobris valmis Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimus „Laste ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille eesmärgiks oli välja töötada laste kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang oli küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003, kuid selle tulemusel on välja arvutatud, et üle 14-aastase terve lapse ülalpidamine linnas läheb maksma 3 210 krooni ühes kuus.

14.10.2008 võttis kohus määrusega hagi menetlusse (lk. 23-24).

KOHTUISTUNG KOHTUISTUNG KOHTUISTUNG KOHTUISTUNG Kohtuistungitele (15.01.2009 ja 17.02.2009) kostja ei ilmunud ning omapoolseid vastuväiteid ei ole esitanud. 17.02.2009.a. kell 10.00 määratud kohtuistungile on kostja istungile kutsustud avalikult 15.01.2009.a (kooskõlas TsMS § 317) väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Hageja jäi oma nõude juurde ning palus kohtul kostjalt välja mõista tütre AMK’u ja poja JKK’u ülalpidamiseks elatist alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviiltoimik 2-08-65227

4 Kohus, tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks poolte ühiste laste ülalpidamiseks on tõendatud ja põhjendatud hageja poolt kohtus esitatud ulatuses ning tuleb rahuldada. PKS § 49 kohaselt on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Harju Maakohtu 03.03.1999.a kohtuotsuse koopia tsiviilasjas 2-801/1999 kinnitab, et kostjalt mõisteti igakuine elatusraha 1 200 krooni tütre AMK’u ja poeg JKK’u ülalpidamiseks laste ema MA’i kasuks alates 09.02.1999 kuni tütre AMK’u täisealiseks saamiseni ja edasi 600 krooni kuni poeg JKK’u täisealiseks saamiseni. Sünnitunnistuste ärakirjad (lk 14,15) tõendavad, et kostjal on hageja kaks last: tütar AM(sündinud xxx) ja poeg JK(sündinud xxx). Abielutunnistuse koopia (lk 17) kinnitab, et hageja on uuesti abiellunud xxx.

Käesolevas asjas on kohtul vaja tõendada, kui suures summas on põhjendatud kostjalt elatusraha väljamõistmine.

PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis reeglina välja alates elatishagi esitamisest. Elatise väljamõistmise eelduseks ühe vanema kasuks on teise vanema poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine (kohustuse mittetäitmine või ebapiisav täitmine). Kostja ei ole vaidlustanud fakti kui seesugust, mis kinnitaks, et ta ei ole täitnud ülalpidamiskohustust igakuise rahaeraldisena hagejale laste ülalpidamiseks küllaldaselt.

Tsiviiltoimik 2-08-65227

5 Kohus nõustub, et 17.aastase ja 15.aastase laste ülalpidamiseks ühes kuus kuluva elatusraha suurusega, mille hageja esitas. Selle on kohtu arvates hageja ka piisavalt ära põhjendanud. Kohus asub niisugusele järeldusele, kuna hagiavalduses märgitud kulutused vastavad laste vajadustele ja minevatele reaalsetele kulutustele. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). Samas, kui lapse põhjendatud vajadused suurenevad, saab nõuda ka elatise suuruse muutmist.

PKS § 61 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuiselt, see tähendab konkreetses summas. Sellisest regulatsioonist nähtub selgelt seadusandja tahe tagada elatise abil lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite vältimatu olemasolu. Seega peavad ka kulutused, mille katmiseks elatis välja mõistetakse, olema konkreetse lapse huvisid ja vajadusi vajalikud. Elatise suuruse kindlaksmääramist mõjutavadki seega eeskätt konkreetse lapse huvid ja vajadused ning alles teisena vanemate võimalused. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette PKS § 61 lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2175 krooni.

2 175 krooni eest on võimalik katta lapse osa eluasemega seotud kuludest, kulud tema tervishoiule ja hügieenile, koolieelses lasteasutuses viibimise eest tasumiseks, transpordikulud, samuti mõistlikus ja eakohases määras toituda, riietuda ja sportlikult või muul viisil meelt lahutada ning vajaduse korral on selle summa säästliku kasutamise arvelt võimalik korraldada ka reisimist.

Mõlemal lapsevanemal tuleb teadvustada, et kohtu poolt väljamõistetav elatis on mõeldud eeskätt lapse põhjendatud tavavajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et elatis peab tagama lapse eakohase mitmekülgse ja tasakaalustatud arengu võimalused. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kuidagi kummagi vanema õigust teha seoses lapsega kulutusi, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetava ülalpidamismäära, kui neil selleks võimalusi on.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe

Tsiviiltoimik 2-08-65227

6 alusel vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 või 69. TuMS § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele TuMS § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009.a. 21%. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue välja mõista elatis hagi esitamisest alates on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning elatis kostjalt tuleb välja mõista alates elatishagi esitamisest ehk alates 06.10.2008.

Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, on hagi osalise rahuldamise korral tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist väiksem.

TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulsatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nende normide alusel peab kohus õigeks ja õiglaseks jätta kõik käesolevas menetluses väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud kostja kanda.

Raivo Einula Kohtunik