2-08-80717/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-80717

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-80717 Tsiviilasi EAS hagi K P vastu võlgnevuse 23 209.10 krooni nõudes Tsiviilasja hind 16 209.10 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja EAS, registrikood xxx, asukoht xxx Hageja seaduslik esindaja Kristiina Aia lepinguline esindaja August Käära, xxx Kostja K P , isikukood xxx, elukoht xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista K P ’lt võlgnevus 16 712 krooni, millest põhivõlg on 7 000 krooni, intress 1 197 krooni, leppetrahv 3 500 krooni, nõudekirja väljastamisega seotud kulud 500 krooni ja seisuga 31.12.2008 viivis 4 515 krooni EAS kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada EAS (registrikood xxx) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx SEB Pangas 03.01.2009 (maksekorraldus nr 3790) enamtasutud riigilõiv 250 krooni. Menetluskulude jaotus Välja mõista K P menetluskuludena 750 krooni EAS kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

2-08-80717

2 kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik EAS (edaspidi hageja) esitas 30.11.2008 Pärnu Maakohtu maksekäsukeskusele maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14 000 krooni nõudes. Kuna kostja esitas maksekäsumenetluses vastuväite, anti avaldus üle hagimenetlusse.

Hageja esitas 05.01.2009 Harju Maakohtule hagi K P (edaspidi kostja) vastu 23 209,10 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S AS (endise ärinimega S OÜ) ja kostja 24.05.2008 laenulepingu, mille alusel S AS andis kostjale 7 000 krooni, kostja kohustus aga nimetatud summa ja intressi 1 200 krooni tagastama hiljemalt 24.08.2008. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. S AS ja hageja vahel 06.12.2006 sõlmitud lepingu alusel loovutas S AS nõude kostja vastu hagejale. Seisuga 31.12.2008 võlgneb kostja hagejale 23 209,10 krooni, millest põhivõlg moodustab 7 000 krooni, intress 6 344,10 krooni, leppetrahv 3 500 krooni, kahju hüvitamisega seotud nõuete kulu 1 850 krooni ja viivis 4 515 krooni.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 14.01.2009. Kostjal tuli vastus hagile esitada hiljemalt 03.02.2009. Kostja on esitanud hagile vastuse tähtaega ületades ning ei ole taotlenud kohtult kohtu poolt määratud vastamistähtaja pikendamist. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohus jätab seega kostja 05.02.2009 esitatud vastuse tähelepanuta. Kostjat on hoiatatud, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

2-08-80717

3

Kohus leiab, et hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata laenu, tasumata viivise, leppetrahvi ja osaliselt kulude osas. Hageja on 05.02.2009 esitanud taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu S OÜ ja kostja vahel interneti vahendusel 24.05.2008 sõlmitud lepingust nr 24.05.2008. Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Laenuandja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivisemääras on pooled kokku leppinud lepingu p 13 ning leppetrahvi tasumises lepingu p 14.

Hageja nõue on õiguslikult põhjendamata intressi summas 6 344.10 krooni osas. Hagejal on õigus nõuda intressi kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud sissenõutavaks tasumata intressi osas summas (7 000 krooni x 30 p x 0.57%) 1 197 krooni. Kulude hüvitamise nõue (nõudekirja väljastamise eest) on põhjendatud summas 500 krooni vastavalt lepingu p 12. Hagiavalduse esitamise kulu 1 000 krooni on vaadeldav menetluskuluna, mille kindlaksmääramine ja väljamõistmine toimub vastavalt TsMS § 173 jj sätete alustel.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 1 500 krooni ja lepingulise esindaja kulu 5 900 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Põhjendamatu on välja mõista lepingulise esindaja kulu 5 900 krooni, kuna hagiavalduse koostanud hageja lepinguline esindaja AK on hageja töötaja (tööleping nr XXX) ning seega ei saa hagejal tekkida kohustus tasuda lepingulise esindaja kulu OÜ-le TALLINNA ÕIGUSBÜROO. Kohus on seisukohal, et 5 900 krooni ulatuses esitatud kulu ei ole TsMS § 175 lg 1 kohaselt vaadeldav lepingulise esindaja kuluna. Hageja on tasunud riigilõivu 1 500 krooni, millest enamtasutud osa 250 krooni kuulub TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Seega saab lugeda põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu summas 1 250 krooni. Kostjal tuleb nimetatud menetluskulust hüvitada hagejale vastavalt nõude rahuldamise ulatusele 750 krooni.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik