2-09-2376/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmärts 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-2376 Tsiviilasi KK hagi MS vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KK (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).
Legislator headnote
AI generated2-09-2376/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 21. jaanuarist 2009. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht
05. märts 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-2376 Tsiviilasi KK hagi MS vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KK (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).
Kostja MS (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
27. veebruar 2009
RESOLUTSIOON
Välja mõista MS-lt KK kasuks alates 21. jaanuarist 2009 elatis üks tuhat üheksasada (1900) krooni kuus tütar A-M. S (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.
Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.
Kohtukulude jaotus
MS-i kanda jätta hageja menetluskulud.
Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Hageja nõue
Hagist nähtub, et pooltel on ühine lapsxx. xxxxxxxxx xxxx sündinud tütar A-M.S. Alates 2008.a detsembrikuust elavad pooled lahus. Kostja on hagejat lapse ülalpidamisel küll toetanud, kuid väga ebaregulaarselt ja seepärast on laps enamasti olnud ainult hageja ülalpidamisel. Hageja sissetulekuks on vanemahüvitis 3900 krooni ja lapsetoetus 300 krooni. Kuna hageja elab oma ema ja vennaga ühes korteris, siis aitab ta tasuda eluasemekulusid. Hageja soovib tütrele tagada normaalset ja stabiilset arengut ning palub seepärast kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kuus.
Kostja seisukoht
Kostja leiab, et igakuised kulutused lapse jaoks ei ole nii suured. Ta oleks nõus maksma elatist kuni 1500 krooni kuus, sest palk rohkem ei võimalda. Kostja peab maksma igas kuus auto eest järelmaksu ja tagastama pangale väikelaenu, milleks kulub kuus keskmiselt 3600 krooni. Ta on ostnud lapsele süüa ja mähkmeid.
Kohtu seisukoht
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja hakkama maksma 1500 krooni kuus ja jaanuarikuus tasus kostja talle 1500 krooni. Veebruarikuus ei ole kostja aga midagi maksnud. Pärast hagi esitamist kostja helistas ja ütles, et hageja ei hakka seda raha kunagi saama. Seega ei ole kostja osavõttu lapse ülalpidamisest olnud piisav ja hagejal on õigus nõuda elatise väljamõistmist. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks praegu on 2175 krooni, sama paragrahvi lg. 6 p.p. 1 - 3 kohaselt võib elatise välja mõista ka sellest madalamana, kui kohustatud vanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmneb muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Antud juhul saab niisuguseks põhjuseks olla kostja töötasu, milline oli tööandja teatise kohaselt oli 2008.a. jaanuarikuust kuni detsembrikuuni vahemikus 2264 kuni 8352 krooni. Keskmine netotulu oli 5895.58 krooni kuus. Seega jääks alammääras elatise väljamõistmisel kostjale keskmiselt 3720 krooni. Sel põhjusel peab kohus vajalikuks vähendada väljamõistetavat elatist 1900 kroonini. Kostja rahalisi kohustusilaenu ja järelmaksu ei pea kohus elatise suuruse määramisel õigeks arvestada, sest kostja peab esmalt lähtuma lapse vajadustest ja võtma tarvitusele abinõud ülalpidamiskohustuse täitmiseks. .
PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 21. jaanuarist 2009. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse.
Indrek Saar Kohtunik