2-08-14756/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-14756

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 23. märtsist 2009.a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-14756 Tsiviilasi KR (elukoht XXX isikukood XXX) hagi S L ´i (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu elatise saamiseks ühekordselt ja tagasiulatuvalt summas 26 100 krooni ning igakuiselt elatise saamiseks summas 3 630 krooni lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KR ning tema volitatud esindaja M Velling´u osalusel ja

kostja S L ´i osalusel. Kohtuistungi toimumise aeg 26.02.2009.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada KR hagi S L ´i vastu elatise saamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 15 000 krooni ühekordse maksena ning igakuiselt summas 3 000 krooni saamiseks elatusrahana lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest.

Välja mõista S L ´ilt K R kasuks elatis lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühekordse maksena summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni perioodi eest 18.04.2007.a – 17.04.2008.a. ning igakuise elatusrahana 3 000 (kolm tuhat) krooni XXX.a. sündinud poja KHL ´i ülalpidamiseks kuni lapse täisealisuseni XXX.a., alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 18.04.2008.a.

Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta S L ´i kanda ning välja mõista temalt riigituludesse.

Hageja õigusabikulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 23.03.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 18.04.2008.a. esitatud esialgse hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks 3 630 krooni elatusraha kuus (koos tulumaksuga) XXX.a. sündinud poeg KHL ´i ülalpidamiseks. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud lapsele kuus kokku 5 153 krooni, sellest eluasemekuludeks 700 krooni, kuludeks toidule 1 100 krooni, kulutustena transpordile 103 krooni, sidekuludeks 150 krooni, tervishoiu kuludeks 300 krooni, kuludena hügieenitarvetele 300 krooni, kulutusteks koolikohustuse täitmisele 500 krooni, kulutusteks rõivastele ja jalatsitele 1 500 krooni ning muudele vältimatutele kulutustele 500 krooni. Hageja esitas 16.02.2009.a. asjas hagi täiendamise avalduse elatusraha väljamõistmiseks kostjalt tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne elatise hagi esitamist summas 2 175 krooni kuus (perioodil 18.04.2007.a. kuni 18.04.2008.a.) seonduvalt asjaoluga, et kostja ei ole kunagi täitnud vanemana oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust anda oma lapsele elatist. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kohtule ühekordse maksena 26 100 krooni Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 alusel. Kohtuistugil hageja vähendas kostja vastu esitatud elatise nõuet 3 000 kroonile kuus (koos tulumaksuga) ning tagasiulatuvalt ühekordse maksena ühe aasta eest kostja vastu esitatud elatise nõuet 15 000 kroonile.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil tunnistab hageja elatisehagi osaliselt summas 2 175 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt on ta lapse ülalpidamiseks andnud kogu aeg elatist sularahas, kuid tõendada ta antud asjaolu kohtule ei saa. Kostja vastuväidete kohaselt maksab kostja perekond ainuüksi eluasemeja väikelaenu tasumiseks 10 000 krooni kuus, eluaseme kuludena 1 500 krooni kuus, sideteenustele (telefon, internet, TV) 2 000 krooni kuus, transpordile 800 krooni kuus, toidule 4 000 krooni kuus, tervishoiukuludena 200 krooni kuus, hügieenitarvetele ja lapse mähkmetele 600 krooni kuus, kulutusena koolikohustuse täitmiseks 500 krooni kuus, kulutusena riietele ja jalatsitele 1 500 krooni kuus, kulutusena inkassofirmadele 2 000 krooni kuus. Kostja abikaasa saab vanemahüvitist 12 585 krooni kuus ning käib ka tööl ja saab palka 2 500 krooni kuus. Kostja keskmine palk on 8 000 krooni kuus. Kostja tunnistab hageja elatisenõuet ühekordse maksena tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 15 000 krooni ning on antud rahasummat nõus maksma hagejale osade kaupa.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada täies ulatuses, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse

ülalpidamiskulusid. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista välja elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg.-s 6 nimetatud asjaolusid. Hageja poolt kohtule esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kostja maksnud lapse ülalpidamiseks elatusraha, mistõttu hageja lapse seadusliku esindajana pöördus hagiga kohtusse lapse huvide kaitseks elatise saamiseks. Kostja on käesolevas asjas tunnistanud kohtuistungil hageja igakuise elatise nõuet osaliselt summas 2 175 krooni kuus. Kostja nõustus osaliselt maksma hageja ühekordse nõude rahuldamiseks tagasiulatuvalt 15 000 krooni ning kinnitas antud asjaolusid oma allkirjaga kohtuistungi protokollis. Kostja vastuväidete kohaselt on ta oma poja ülalpidamiseks andnud hagejale elatusraha sularahas, kuid antud asjaolu ta tõendada ei saa. Kostja netopalk on tema enda seletuse kohaselt 8 000 krooni kuus. Tema abikaaasa saab vanemahüvitist ning käib ka tööl. Kostjal on abielust E L ´iga sündinud XXX .a. laps K L . Kostja oma sissetulekute kohta asjas tõendeid esitanud ei ole ja on vaid suuliselt teatanud kohtule, et tema netotöötasu H V S AS-s on 8 000 krooni. TsMS §-i 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja poolt asjas esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on eluasemelaenu taotlejaks kostja nüüdne abikaasa, kuid laenu on taotlenud viimane Nordea Pangalt enne abiellumist kostjaga, seega pole kohtu arvates tegemist abikaasade ühise kohustusega panga ees (vt. tlk. 62 – 65). Hageja 6 kuu keskmine netopalk 2008.a. moodustab 10 884.50 krooni (vt. tlk. 28d). Hagis märgitud kulud lapsele on üldiselt mõõdukad, välja arvatud osa lapsele arvestatud eluasemekuludest summas 700 krooni ning hagis märgitud kulutused lapse judo–treeningutele. Nimetatud ebatäpsused hagis võttis hageja kohtuistungil ka õigeks ning vähendas elatise nõuet kostja vastu 3 000 kroonile kuus (koos tulumaksuga). Muud ülemäärast hageja oma hagis kuludena lapsele märkinud kohtu arvates ei ole. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja igakuine elatise nõue kostja vastu on põhjendatud ning hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni (koos tulumaksuga). Hageja on maksumaksjana kohustatud saadavalt elatiselt kui tulult maksma tulumaksu 21 % ulatuses, seega on hagejal kuus võimalik saadavalt elatusrahalt kulutada lapsele arvestuslikult 2 370 krooni. Seonduvalt asjaoluga, et kostja tunnistas hageja tagasiulatuvat elatise nõuet ühekordse maksena summas 15 000 krooni, leiab kohus, et antud nõudes on kostja hagi õigeks võtnud ning kohtu arvates on õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist ühekordse maksena 15 000 krooni. Kostja andis kohtuistungil hagejale nõusoleku, et tasub antud summa hagejale osade kaupa. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt kuulub väljamõistmisele igakuine elatusraha summas 3 000 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule 18.04.2008.a. ning aluseks võttes Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatise hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei

esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Kostja on andnud kohtuistungil nõusoleku maksta hagejale lapse ülalpidamiseks ühekordse maksena 15 000 krooni osade kaupa. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 lg. 1 sätteid. Vastavalt TsMS § 174 lg. 1 sätestatule võib selleks õigustatud menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 23.03.2009.a.