2-08-66789/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-66789

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2009. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-66789 Tsiviilasi AS Saare Finants hagi J K M'i vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes Tsiviilasja hind

30 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Saare Finants, registrikood 10581765, asukoht Kohtu

1 Kuressaare 93812 Hageja esindaja volikirja alusel Riina Paavel, e-post: riina@lihtnelaen.ee Kostja J K M, Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt J K M'ilt hageja AS-i Saare Finants kasuks laenulepingust nr 3468 tulenev võlgnevus kokku 58 500 (viiskümmend kaheksa tuhat viissada) krooni, millest põhivõlgnevus on 30 000 krooni, intress 600 krooni ja viivis 27 900 krooni. Nõue tasuda AS Saare Finants arveldusarvele nr 221012968029 Swedbank.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta hageja AS Saare Finants menetluskulud – riigilõiv 1750 krooni – kostja J K M'i kanda.

2. Välja mõista kostjalt J K M'ilt hageja AS-i Saare Finants kasuks menetluskulu 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Menetluskulud tasuda AS Saare Finants arveldusarvele nr 221012968029 Swedbank.

3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

2-08-66789

2 (4) Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud Pooled sõlmisid 24.01.2007. a käenduseta laenulepingu nr 3468 (lisa nr 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 30 000 Eesti krooni, intressimääraga 24 % laenusummalt aastas, laenuja intressi tagastamise lõpptähtpäevaga 24.01.2008 s.o 12 kuud. Lepingu punkti 2.1.1 kohaselt kohustus kostja maksma intressisummat hagejale igakuiste maksena 600 krooni iga kuu

24. kuupäevaks. Laenu põhimakse summa 30 000 krooni tasumine pidi toimuma koos viimase intressimaksega 24.01.2008. a. Kuna kostjal tekkisid 2007. a lõpul makseraskused, avaldas ta soovi laenulepingu pikendamiseks 4 kuu võrra. 07.01.2008. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 3468 lisa nr 2, millega muudeti lepingu 3468 punkti 2.1.1 - laenuja intresside tasumise tähtaega. Laenuja intresside tasumise lõpptähtajaks sai 24.05.2008. a (vt lisa nr 2). Lepingu punkti 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Viivist hakkas hageja arvestama 24.05.2008. a kuni 16.09.2008. a päevani, kui hageja lootis kostjaga sõlmida notariaalne sundtäitmisele allumise kokkulepet (lisa nr 3). Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevusest hagejale tasunud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on hagiavalduses palunud TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud asjaolude ilmnemise korral lahendada asi tagaseljaotsusega enne eelistungit.

2-08-66789

3 (4) Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja kostjalt J K M'ilt tuleb hageja AS-i Saare Finants kasuks välja mõista laenulepingust nr 3468 tulenev võlgnevus kokku 58

500 krooni, millest põhivõlgnevus on 30 000 krooni, intress 600 krooni ja viivis 27 900 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb

2-08-66789

4 (4) kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 07.10.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 1750 krooni s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv /tl 3, 13/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik