3-07-1484/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2009,Tallinn Haldusasja number 3-07-1484 Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus Sulev Tulpi kaebus Rapla Vallavolikogu 15.12.2006 otsuse nr 81 lisa 1 osaliselt tühistamiseks

Tallinna Halduskohtu 31.03.2008 otsus

Sulev Tulpi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebuse esitaja (apellant) Sulev Tulp Vastustaja Rapla Vallavolikogu

RESOLUTSIOON

Jätta Sulev Tulpi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2008 otsus nr 3-07-1484 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 Rapla Vallavolikogu 15.12.2006 otsusega nr 81 otsustati võtta Rapla valla kohalike ja erateede nimekirja maanteed, tänavad, jalgteed ja jalgrattateed vastavalt lisale 1. Lisa 1 kohaselt on valla kohalike teede nimekirja võetud muuhulgas Xxxxxxx xxx nr xxxxxxx, teeosa liik - tänav, pikkus 45 m.

Kaebuses ja selle täpsustuses palus S. Tulp tühistada vallavolikogu 15.12.2006 otsuse nr 81 lisa 1 osas, millega arvati valla kohalike teede hulka Xxxxxxx xxx . Kaebuse põhjenduste kohaselt rikub volikogu otsus vaidlusaluses osas kaebaja õigust saada maa omanikuks seaduses sätestatud ulatuses ja korras. MaaRS § 221 lg 1 ja § 7 lg 51 järgi elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. 19.04.1989 ostis kaebaja Xxxxxx sovhoosilt Rapla vallas Xxxx külas sovhoosi maa-alal asuva majapidamishoonetega talutüüpi elamu. Rapla Rajooni RSN TK 06.07.1989 aktiga nr 39 anti kaebajale nimetatud ehitiste juurde tähtajatuks kasutamiseks 0,31 ha õueaiamaad. Kõnealune tee asub viidatud maa-alal. 23.12.1997 esitas kaebaja Rapla Vallavalitsusele avalduse ehitiste juurde maa suurusega 0,31 ha ostmiseks. Nimetatud suuruses maa eest on kaebaja tasunud maamaksu. Juunis 2006 maamõõdutööde tellimisel selgus, et osa kaebaja kasutuses olnud krundist on erastatud naabrile ja kinnistatud. Vaidlusaluse otsusega muudeti vallateeks krundisisene tee, vähendades nõnda kaebajale ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurust veelgi. 02.07.2007 koostas Rapla Vallavalitsus moodustatava kinnistu piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt kuulub kaebajale erastamisele ca 0,19 ha ning see osa krundist, mida läbib Xxxxxxx xxx , jääb teenindusmaast välja. Seega kohaliku tee staatuse andmine Xxxxxxx xxx le piirab krundi kasutusõigust juba enne maa erastamist. Kõnealust krundisisest teed, mida nüüd Xxxxxxx xxx ks nimetati, hoidis korras kaebaja. Selle vallateeks pidamine ja suure hulga elanike poolt kasutamine raskendab kaebajal oma elamu kasutamist, rikub privaatsust, mõjub kahjulikult ehitistele ja vähendab loodava kinnistu väärtust. Elamu on avariieelses olukorras ning ehitusspetsialisti arvamuse kohaselt on see tingitud välisseinale liiga lähedale rajatud autoteest (so Xxxxxxx xxx nr xxxxxxx). Kohaliku liiklemise korraldamiseks pole seda teed vaja, sest kaebaja kasutuses olevat krunti ümbritsevatele kinnistutele on olemas juurdepääsud avalikult teelt. Isegi kui teealune maa kaebajale erastatakse, ei soovi kaebaja kanda teeseaduses ja valla heakorra eeskirjades ette nähtud kohaliku teega seotud kohustusi.

Rapla Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt pole kaebajale kuuluvate ehitiste juurde krunti määratud. Kaebuses viidatud 06.07.1989 maa looduses eraldamise akt on kinnitatud Xxxxxx sovhoosi direktori poolt, kuid Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee ei ole seda kinnitanud. Krunti, mida olemas pole, pole võimalik ka vähendada. Kaebaja ostis majandilt mitte elamu, vaid Xxxxxxx xxxxxxxxx üldpinnaga 318,8 m2. Hoone ehitati koolimajaks ning seda kasutati samal eesmärgil. Hoones pole elamispinda, mida kinnitab nii hoone ostu-müügileping kui ka ehitisregistri andmebaas. Ostu-müügilepingus puudub märge maatüki suuruse kohta; see näitab, et hoone ehitati ilma krundi väljamõõtmiseta. Volikogu otsus vaidlustatud osas ei riku kaebaja õigust erastada ostueesõigusega maad. Kaebuse viited MaaRS § 221 lg 1 ja § 7 lg 51 ei ole asjakohased. Need sätted reguleerivad tiheasustusega aladel elamu juurde teenindusmaa määramist. Käesoleval juhul pole tegemist ei elamuga ega tiheasustusega alaga. Xxxxxxx xxx kohalike teede nimekirja võtmiseks on olemas avalik huvi, sest seda kasutavad läbipääsuks naaberkinnistute omanikud. Kruusakattega tee rajati põllumajandusmajandi poolt 70.-datel aastatel ning seda hoiab korras ja hooldab AS SMR Teed vallavalitsusega sõlmitud

3 lepingu alusel. Kaebajale kuuluva ehitise väidetavalt halb seisukord tuleneb asjaolust, et hoonet pole aastaid remonditud.

Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et kõnealuse tee kohaliku teena valla teede nimekirja võtmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei pea kohus kontrollima volikogu vaidlusaluse otsuse sisulist õiguspärasust. Valla teede nimekiri omab informatiivset tähendust ja tee nimekirja kandmisest ei sõltu kaebaja õigused maa erastamisele. MRS § 20 lg 1 järgi kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MRS § 28 lg 1 p 1 kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Asja materjalide kohaselt on Rapla Vallavolikogu 25.01.2007 otsusega nr 13 otsustatud taotleda munitsipaalomandisse Rapla vallas asuvate kohalike maanteede, tänavate ja teede alune maa. Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusega nr 133 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ (Kord) § 2 lg 1 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise MRS § 28 lg 1 p-des 1, 3, 4, 5, 7 ja 8 nimetatud maa osas munitsipaalomandisse taotletava maa asukoha järgne maavanem. Seega võib kaebaja õigusi maa ostueesõigusega erastamisel rikkuda Rapla maavanema otsus Xxxxxxx xxx teemaa Rapla valla munitsipaalomandisse andmise kohta. Tulenevalt Korra § 6 lg 2 p 8 ning § 7 lg-st 1 ja 2 peab kohaliku omavalitsuse volikogu vastava otsuse alusel koostatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlus sisaldama ka andmeid teiste isikute taotluste kohta selle maa ostueesõigusega erastamiseks ja maavanemal on õigus nõuda taotluse läbivaatamise ajal maa seniselt kasutajalt ja erastamise õigustatud subjektilt täiendavate andmete, dokumentide, selgituste ja kirjalike seisukohtade esitamist; puudulikult koostatud taotluse (toimiku) jätab maavanem puuduste kõrvaldamiseni läbi vaatamata. Kaebajal on õigus osaleda maa munitsipaliseerimise menetluses ja vaidlustada vajadusel maa munitsipaalomandisse andmise otsuse. Kaebaja väited ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisest on asjakohatud, sest Xxxxxxx xxx teemaa munitsipaalomandisse andmise taotlus on käesoleva ajani lahendamata ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määrab mitte vallavolikogu, vaid vallavalitsus. Kui kaebaja pole nõus vallavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise menetluses tehtavate toimingute/aktidega, saab ta neid kohtus vaidlustada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

Sulev Tulpi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellandi väitel rikkus kohus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Kaebaja omandas hoone 19.04.1989 ja 06.07.1989 määrati selle juurde 0,31 ha suurune krunt ja kaebaja on selles suuruses maa eest tasunud maamaksu. Kaebajal on õigus nimetatud suuruses maad kasutada ja ostueesõigusega erastada. Vaidlusaluse haldusaktiga rikutakse kaebaja neid õigusi. Maa kasutamine on takistatud sellega, et hoone sissepääsu juures krunti läbiv tee asub geodeetilise märgi nr 395 kaitsevööndis, kahjustab hoonet ja tee kohaliku teena käsitlemine toob kaebajale kaasa teeseaduses sätestatud kohustused. Kohus on kaebaja kui maa kasutaja õiguste rikkumise jätnud tähelepanuta ja kaebaja sellekohased väited käsitlemata. Vallal ei ole õigust kaebaja kasutuses oleval maal midagi korraldada. Munitsipaalomandisse ei ole kõnealust teed taotletud. Vaidlusalune otsus on eelhaldusakt, mis määrab kindlaks maa ostueesõigusega erastamist otsustava haldusakti sisu. MRS § 6 lg 3.1 sätestab, et teed, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised MRS tähenduses. Seega ei tohiks sellise tee olemasolu mõjutada ka maa erastamist, kuid nagu asja materjalidest ja vastustaja selgitustest

4 ilmneb, tegelikult mõjutab. Kohtu järeldus, et valla teede nimekiri omab vaid informatiivset tähendust, pole õige.

Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtutoimikus olevad dokumendid kummutavad apellandi väiteid omandatud hoone juurde krundi määramisest. Maamaksu tasumisest ei järeldu maakasutuse õigusliku aluse olemasolu ning maamaksu osas on juba paari aasta eest tehtud tasaarvestused. Apellandi viide MRS § 6 lõikele 3.1 on asjakohatu. Kõnealune tee on avalikuks kasutamiseks hädavajalik naaberkinnistutele juurdepääsu tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kaebus on esitatud Rapla Vallavolikogu 15.12.2006 otsuse nr 81 tühistamiseks osas, millega võeti kohalike ja erateede nimekirja kohaliku teena Xxxxxxx xxx nr xxxxxxx pikkusega 45 m. Halduskohus leidis, et volikogu otsus vaidlustatud osas ei riku kaebaja õigusi ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole kaebajale ehitise juurde ostueesõigusega erastatava maa suurus ega piiride kulgemise ettepanek ning kaebaja seisukoht, et volikogu otsus on eelhaldusaktiks, mis määrab siduvalt kindlaks maa ostueesõigusega erastamist otsustava haldusakti sisu, on ekslik. Kaebaja väitel asub kõnealune tee Rapla vallas Xxxx külas maa-alal, mis on tema poolt kasutusse võetud enne Xxxxxx jõustumist (Xxxxxx sovhoosi direktori 03.04.1989 käskkiri nr 27 0,31 ha õue-aiamaa tähtajata kasutamiseks andmise kohta ja 06.07.1989 maa looduses eraldamise akt nr 39) ning 23.12.1997 esitas ta avalduse 0,31 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Volikogu otsuses on viidatud teeseaduse § 4 lõikele 3, §-dele 5.1 ja 11 ning kohanimeseaduse § 4 lg 1 punktile 6. Kohanimeseaduse § 4 lg 1 p 6 sätestab riigimaanteele, kohalikule maanteele ja erateele kohanime määramise kohustuse ning TeeS § 11 sätestab teede riiklikus teeregistris registreerimise kohustuse. Volikogu vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud TeeS 4 lg 3 sätestas eratee avalikuks kasutamiseks vallavõi linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel lepingu sõlmimise võimaluse ja tingimused. TeeS § 5.1 vaidlusaluse otsuse tegemise aja redaktsioonis sätestas, et kohalik tee on vallavõi linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. Vaidlusaluses volikogu otsuses viidatud TeeS sätetest järeldub, et selle vastuvõtmise eesmärgiks oli otsuses toodud teede arvelevõtmine, kohanimede määramine ja teeregistris registreerimine. Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus kehtestati Vabariigi Valitsuse 26.07.2005 määrusega nr 199 andmekoguseaduse § 32 lg 1 alusel ja kooskõlas TeeS § 11 lg-ga 3, ning sätestati, et registri asutamise eesmärk on TeeS § 11 lõigetes 1 ja 2 toodud teede kohta vajalike andmete kogumine, töötlemine, säilitamine ja avalikustamine. Põhimääruse § 7 lg 2 sätestab kohalike teede, metsateede ja avalikuks kasutuseks määratud erateede kohta vastavasse andmebaasi kandmisele kuuluvad andmed ning § 8 sätestab, et registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seega ei sõltunud kõnealuse Xxxxxxx xxx kohalike ja erateede nimekirja kohaliku teena (teeosa liik - tänav) kantusest tee õiguslik staatus ning alusetu on kaebaja arvamus, et tegemist on haldusaktiga, millega tekitati Rapla valla omand ja rikuti seeläbi kaebaja õigust maad kasutada ja erastada 1989. a maa looduses eraldamise aktis märgitud ulatuses. Viidetega asjakohastele sätetele leidis kohus põhjendatult, et kaebaja õigust erastada väidetavalt tema õiguspärases kasutuses olevat maad taotletud suuruses saab mõjutada mitte vaidlusalune volikogu otsus, vaid valla omandiõiguse tekkimine teemaale. Maa munitsipaalomandisse andmist reguleerib MRS peatükk IV ning Vabariigi Valitsuse

5 määrusega kinnitatud maa munitsipaalomandisse andmise kord, mille § 1 kohaselt maa munitsipaalomandisse andmise otsustab MRS § 28 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 7 ja 8 nimetatud maa osas maa asukoha järgne maavanem ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud maa osas Vabariigi Valitsus. Kohus viitas õigesti, et kohaliku omavalitsuse volikogu vastava otsuse alusel koostatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitab vallavõi linnavalitsus maa munitsipaalomandisse andmise otsustajale ning taotlus peab sisaldama muuhulgas andmed teiste isikute taotluste kohta selle maa ostueesõigusega erastamiseks, tagastamiseks või riigi omandisse jätmiseks (Korra § 6 p 8); maa erastamise otsustajal on õigus nõuda taotluse läbivaatamise ajal maa taotlejalt, seniselt kasutajalt, tagastamise või erastamise õigustatud subjektilt, samuti teistelt isikutelt ja riigiasutustelt täiendavate andmete, dokumentide, selgituste ja kirjalike seisukohtade esitamist (Korra § 7 lg 1). Seega menetluse MRS § 28 lg 1 punktis 1 nimetatud rajatise (käesoleval juhul tee) aluse maa munitsipaalomandisse andmiseks viib läbi maavanem kohaliku omavalitsuse volikogu maa munitsipaalomandisse taotlemise otsuse alusel. Asja materjalidest nähtub, et vastava otsuse võttis Rapla Vallavolikogu vastu 25.01.2007. Kohaliku omavalitsuse poolt taotluse maavanemale esitamise korral on kaebajal õigus osaleda maa munitsipaalomandisse andmise menetluses, esitada omapoolsed selgitused ja vastuväited ning vajaduse korral maavanema vastav otsustus vaidlustada.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata.

Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman