2-08-10005/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu I. S. loobumise avaldus ja lõpetada menetlus I. S. avalduses N. S. vanema õiguste määramiseks alaealiste laste suhtes.

2. Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 04. märtsil 2009 kell 16.00.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Avaldus

1. I. S. esitas 17.03.2008 Viru Maakohtule avalduse N. S. vanema õiguste määramiseks alaealiste laste A. S. (xxx) ja D. S. (xxx) suhtes.

2. Avalduse kohaselt lahutati poolte abielu 2004.aastal N. S. alkoholi tarbimise tõttu. N.S. ei viibinud tihti kodus, ei hoolitsenud perekonna eest. Tütred elavad avaldaja juures. Avaldajale laekub ka lastetoetus pensioniametist. N. S. on mitme aasta vältel hoidnud kõrvale laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest. Lapsi ta materiaalselt ei toeta, jõi maha ka lastetoetused. Avaldaja leiab, et laste huvides on vaja N. S. võtta vanema õigused oma tütarde suhtes.

Narva Linna Sotsiaalabiameti arvamus

Kohtuasja number 2-08-10005 Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi

I. S. avaldus N. S. vanema õiguste määramiseks alaealiste laste suhtes Kohtuistungi toimumise aeg

26. veebruar 2009 Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised

Avaldaja:

Kostja:

I. S. (IK xxx)

N. S. (IK xx)

3. Narva Linna Sotsiaalabiamet ei toeta kohtule esitatud arvamuses avaldaja taotlust võtta N.

S. vanema õigused alaealiste tütarde Na. S. ja D. S. suhtes.

4. Arvamuse kohaselt ei tõendanud lapsed ega laste vanaema A. T., et N. S. tarvitab alkoholi. Laste ema väidetavast alkoholitarbimisest või asotsiaalsest eluviisist ei räägita ka koolist saadud iseloomustustes. Suhtlemisel lastekaitseinspektoriga käitus N. S. korrektselt, viisakalt, oli värske välimusega, hoolitsetud ja puhas, mis viitab sellele, et alkoholi ta ei kuritarvita. Vestluses lastega on lastekaitseinspektorile jäänud mulje, et lapsed soovivad oma suhteid emaga säilitada. Kuigi lapsed andsid oma nõusoleku emalt vanema õigused ära võtta, leiab, lastekaitseinspektor, et lapsed ei mõista selle vanema õiguste äravõtmise sisu ning on oma isa mõju all.

Kohtuistung 05. veebruar 2009

5. Kohtuistungil 05. veebruaril jäi avaldaja oma avalduse juurde. Puudutatud isik avaldust ei tunnistanud ja selgitas, et lapsed elavad endise abikaasa juures teist aastat. Lastega suhtleb N. S. pidevalt, helistab lastele. Materiaalselt toetab lapsi nii palju kui võimalik. Alates 2007. aasta juulikuust töötab alalise lepingu alusel.

6. Avaldaja kinnitas, et ema on lastele joped ostnud. Lapsed on rääkinud isale, et kui vanaema juures käivad, on ka ema seal. Lapsed emaga suhtlevad, kuid avaldaja ei tea, et ema osaleks laste elus. Samas vastas avaldaja jaatavalt Narva Linnavalitsuse esindaja küsimusele, kas lastel võib avaldaja arvates olla isa ees saladusi seoses emaga.

7. N. S. selgitas, et tal oli elus probleemne periood, mil ta palus lastel elada isa või vanaema juures. Vanem laps läks vanaema juurde, aga noorem keeldus kategooriliselt. Puudutatud isik ei ole rahul sellega, et lapsed elavad isa juures, kuid loodab, et neil on seal hea olla. Oleks tal endal suurem elamispind, sooviks loomulikult, et lapsed elevad tema juures

8. Narva Linnavalitsuse esindaja selgitas, et vestlusest lastega jäi mulje, et lapsed soovivad väga oma emaga suhelda ja väga meeldib emaga kohtuda. Probleem on selles, et ei saa kohtuda emaga tema elukohas, kuna seal on väga kitsad elamistingimused. Kohtuda saavad lapsed oma emaga vanaema juures. Lapsed nõustusid emalt vanema õiguste äravõtmisega, et mitte oma isa kurvastada. Lapsed on keerulises olukorras ning lõplikku valikut on neil väga keeruline teha.

Kohtuistung 26. veebruaril 2009

9. Kohtuistungil 26. veebruaril 2009 loobus avaldaja esitatud avaldusest. Avaldaja selgitas, et vanem tütar elab nüüd ema juures ja las jääb nii nagu on.

Puudutatud isik ei olnud avaldusest loobumise vastu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

11. Alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt on vanema õiguste määramine ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita perekonnaasjad. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

12. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Avaldaja I. S. loobus kohtuistungil 26. veebruaril 2009 esitatud avaldusest. Loobumine on kantud kohtuistungi protokolli (TsMS § 429 lg 2).

13. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

14. Juhindudes TsMS § 428, § 429 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse I. S.avalduses N. S. vanema õiguste määramiseks alaealiste laste suhtes.

Anu Ammer Kohtunik