2-08-86742/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja koht

4. märts 2009 a. Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-86742 Hagi ese Elatise suurendamise nõue Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K R xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxx-x-xx Kostja: M M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxx xxx xxxxx Kohtuistungi toimumise aeg

19.02. 2009. a RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Suurendada M Mlt (xxxxxxxxxxx) K Ri (xxxxxxxxxxx) kasuks väljamõistetud elatist S M (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks ja mõista M Mlt välja igakuine elatisraha summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni (millele tuleb sundtäitmise korral lisada tulumaksuosa) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni S M täisealisuseni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-08-86742 jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagejal ja kostjal on ühine laps S M (sünd.xx.xx.xxxx.a.). Harju Maakohtu 30.11.2006.a. otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatisraha summas 1800 krooni. Kostja on väljamõistetud elatist tasunud, kuigi väikeste viivitustega. Käesoleval ajal on 1800 krooni suurune elatisraha Si ülalpidamiseks ebapiisav, kuna hageja on 1-aastase lapsega kodus ning taas lapseootel. Si ülalpidamiseks vajalikud igakuised kulutused on 10 244 krooni, millest poole peaks kandma kostja. Seoses elukoha vahetusega on oluliselt suurenenud hageja perekonna ja sealhulgas ka Si eluasemekulud. Samuti on elukoha muutus tinginud sõidukulude olulise suurenemise. S käib 5 kilomeetri kaugusel paiknevas lasteaias, kuhu teda igal hommikul tuleb autoga viia ja õhtul tuua. Seoses elukalliduse tõusuga on suurenenud kulutused lasteaiale ja esmatarbekaupadele. Mõelda tuleks ka Si tulevikule ja peadselt algavale haridusteele. Hageja on Si eest hoolitsenud tema sünnist saati, kindlustades lapsele kodu ja ülalpidamise. Kostja seevastu on püüdnud oma kohustustest kõrvale hiilide, teadmata tegelikult, kui palju kulutusi tuleb igapäevaselt lapsele teha. Kuigi kostjal on kolm last, on tal seadusejärgne kohustus ülal pidada vaid Sit, kelle kasuks on kohus elatise välja mõistnud. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta oma vanema kohustusi ülejäänud kahe lapse suhtes täidab. Kostja lapsed on kõik nende emade ülalpidamisel ja kasvatada ning kostja on enda huvid seadnud esiplaanile, harrastades oma väikese sissetuleku juures pillavat elustiili. Kostja omab vägagi uut autot, peab üleval kolmetoalist korterit xxxxxxxxx ning käib igal aastal puhkusereisidel. Hageja hinnangul peaks kostja oma elu ümber korraldama selliselt, et ta suudaks oma alaealisi lapsi ülal pidada ja nende tulevikku kindlustada. Hageja taotleb igakuise elatise väljamõistmist kostjalt summas 5122 krooni, millele tuleb lisada tulumaks. Kokku soovib hageja elatist 6484 krooni kuus ning taotleb nimetatud suuruses elatise väljamõistmist alates elatishagi esitamisest. Elatise nõudest tagantjärele ühe aasta eest hageja loobub.

Kostja seisukoht

Kostja leiab, et hageja nõue 5122 krooni suuruse elatise saamiseks on põhjendamatu ja kostjale ülejõukäiv. Kostja poolt seni makstav elatis 1800 krooni kuus on kostja hinnangul piisav, et laps ei peaks puudust kannatama. 10 244 krooni suurune igakuine kulutus 5-aastasele lapsele on kostja hinnangul ülepaisutatud ja esitatud vaid selleks, et õigustada elatise suurendamise nõuet. Kostja leiab, et ta ei pea kinni maksma hageja elustiilist tulenevaid valikuid, millisteks näiteks on ülisuured eluasemekulud. Samuti on põhjendamatult suured kulud lapse toidule, riietele, hobidele ning meelelahutusele. Kostjal on on lisaks Sile veel kaks last - x.xx.xxxx.a. sündinud K M ja xx.xx.xxxx.a. sündinud P M. K M elab kostjast lahus ning tema emale maksab kostja vastastikusel kokkuleppel igakuiselt 1000 krooni või annab majanduslikku abi muul viisil. P Mga elab kostja koos ning kannab lapsega seonduvaid igakuiseid kulutusi koos elukaaslasega. Kostja netosissetulek on ca 4500 krooni kuus, mis on ilmselgelt ebapiisav Kile ja Sile elatise andmiseks. Kostja on oma kohustust Si ees suutnud täita vaid tänu oma praeguse elukaaslase toetusele, kelle kanda on pere eluasemega seotud pangalaen. Kostja palub jätta hagi rahuldamat, kuna hageja ei ole tõendanud lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurenemist, kostja seevastu on aga tõendanud, et tal ei ole võimalik maksta Sile elatisraha hageja poolt nõutud suuruses. Kostja majandusliku olukorda ja teiste tema ülalpidamisel olevate laste huvidest lähtuvalt tuleks hageja kasuks väljamõistetud elatisraha hoopis vähendada.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PS § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Harju Maakohtu 30.11.2006.a. otsusega /t.l.19-22/ on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatisraha S M ülalpidamiseks ning hageja on pöördunud kohtusse väljamõistetud elatisraha suurendamiseks. PS §

61 lg.2 kohaselt määratakse igakuine elatisraha kindlaks lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja väitel on kostjalt seni saadav elatis ebapiisav, kuna hageja majanduslikud võimalused on vähenenud ning Si vajadused suurenenud. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja samas oma kolmanda lapse ootel ning tema sissetulek koosneb käesoleval ajal emapalgast ja peretoetustest kogusummas 9000 krooni kuus. Seoses elukalliduse tõusuga ja asjaoluga, et hageja perekond vahetas elukohta, on oluliselt suurenenud kulutused eluasemele ja transpordile.

Hageja on Si igakuiste kulutuste suuruseks saanud 10 244 krooni ja soovib, et poole sellest kannaks kostja. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatud kulutuste nimekiri on mõneti ülepaisutatud ja küsitav. Kahtlemata võib lapsega kooselav vanem toidule, riietele, mänguasjadele ja meelelahutusele kulutada nii palju kui ta soovib ja suudab, kuid teiselt vanemalt on ta õigustatud nõudma vaid põhjendatud ja mõistlike kulude võrdväärset katmist. Seoses hageja perekonna poolt uue eluaseme soetamisega on suurenenud iga pereliikme ja sealhulgas ka Si eluasemekulud.

Kohus nõustub kostjaga ka selles osas, et nii uue eluasemega seotud lisakulud kui ka muud panga ees võetud kohustused, mille olemasolu hageja on tõendanud, on seotud eelkõige hageja praeguse perekonna elustiilist tulenevate valikutega ning põhjendamatu on seetõttu automaatselt suurendada kostja kohustusi oma poja ees. Elukalliduse tõusu ja lapse pidevat kasvamist arvesse võttes on hageja õigustatud nõudama väljamõistetud elatise suurendamist. PS § 61 lg.4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool VV poolt kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega väiksem kui 2175 krooni.

Ka nimetatud seadusest tulenevalt on kostja poolt seni makstav elatis ebapiisav. Kostja igakuine sissetulek brutopalgana oli 2008.a. teisel poolaastal 5757 krooni, mida kinnitab kohtule esitatud palagatõend /t.l.23/. Kostjal on peale Si veel kaks alaealist last, kellele ta on PS § 60 lg.1 tulenevalt kohustatud elatist andma olenemata sellest, kas K M ja P M emad seda kostjalt nõuavad või mitte. Seega on kostja netopalk lähedane summale, mida ta PS § 61 lg.4 kohaselt on kohustatud kahele endast lahus elavale alaealisele lapsele elatisena maksma ning P M ülalpidamiseks kostjal vahendeid praktiliselt ei jääks.

Samas ei pea kohus aksepteeritavaks, et füüsiliselt terve 30-aastane mees rahuldub sissetulekuga, mis on 1/3 eesti keskmisest palgast ning laseb ennast elukaaslasel ning oma lapsi nende emadel ülal pidada. Õige on hageja seisukoht, et laps on suur ja vaevanõudev kohustus kogu eluks ning kohus ei näe kostja teel takistusi seda kohustust vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses täitmast. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostja on kohustatud vabatahtliku tasumise korral andma S Mle elatist 2175 krooni kuus. Kui hageja on sunnitud elatise nõude sundtäitmisele pöörama, tuleb väljamõistetud elatisele lisada tulumaksusuosa, sest laps peab talle määratud elatise tervikuna kätte saama.

PS § 70 lg.1 kohaselt mõistab kohus elatise välja elatishagi esitamisest, kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Kõnesoleval juhul on kostja kohtu poolt määratud ulatuses S Mle elatist maksnud, mistõttu tuleb temalt suurendatud elatisraha välja mõista mitte elatishagi esitamisest vaid käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates.

Kohtunik: Anne Randjärv