3-08-2436/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2009. a Tallinn

Haldusasja number

3-08-2436

Haldusasi

J.T kaebus Murru Vangla direktori 07.08.2008.a. käskkirja nr 616 –dm tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja J.T;

Vastustaja Murru Vangla, volitatud esindaja Jaanika Roosileht

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil 16. veebruaril 2009

RESOLUTSIOON

HkMS § 26 lg 1 punkt 6 alusel jätta J.T kaebus rahuldamata .

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates.

I ASJAOLUD

1.Murru Vangla järelevalveosakonna valvur V.L koostas 14.07.2008.a. ettekande nr 259 ( tl 60) selle kohta, et 14.07.2008.a. kell 7.45 pani kinnipeetav J.T toime rikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav ei allunud vanglaametniku seaduslikule korduvale korraldusele tõusta püsti hommikusel loendusel, vaid lamas oma voodis. Ettekande kohaselt kinnipeetav seletuskirjast keeldus.

2.14.07.2008 koostatud aktist ( tl 61) nähtuvalt on J.T-d teavitatud sellest, et tema suhtes on ettekandes nr 259 kirjeldatud fakti alusel algatatud distsiplinaarmenetlus, samuti nähtub aktist, et J.T on keeldunud ettekandes nr 259 kirjeldatud fakti kohta selgituste andmisest.

2 3.18.07.2008 esitas kinnipeetav J.T seletuskirja( tl 64) , mille kohaselt ta ei tõusnud 14.07.2008.a. hommikul voodist seetõttu, et ei olnud valu tõttu füüsiliselt selleks võimeline, mida juhtuvat haiguse tõttu sageli. Ka oli J.T-l olnud palavikku ca 39 kraadi .

4.21.07.2008 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll, millega J.T-d tutvustati 22.08.2008.a.( tl 62-63).

5.Murru Vangla direktori 07.08.2008.a. käskkirja nr 616 –dm ( tl 5) määrati Vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 alusel kinnipeetav J.T-le Vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete ja Murru Vangla kodukorra p 47ja p 67 rikkumise eest karistuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine.Käskkirja kohaselt seisnes J.T rikkumine selles, et 14.07.2008 kell 07.45 eluosakonna kambris 211 ei tõusnud ta loenduse ajaks püsti ja ei allunud vanglaametniku korduvale seaduslikule korraldusele loenduse ajaks püsti tõusta.

6.Justiitsministeeriumi 11.11.2008 otsusega jäeti J.T vaie Murru Vangla direktori 07.08.2008.a. käskkirja nr 616 –dm kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ( tl 6-7).

II KAEBUSE MOTIIVID

7.Kaebuse esitaja taotleb Murru Vangla direktori 07.08.2008.a. käskkirja nr 616 –dm tühistamist. 8.Kaebuse esitaja väitel ei ole ta toime pannud distsiplinaarsüütegu. 9.Kaebuse väitel ei saanud kaebuse esitaja hommikuseks loenduseks üles tõusta mõjuval põhjusel. Nimelt põeb kaebuse esitaja mitut haigust, millest tulenevalt tema tervislik seisund sageli muutub. Hommikuse loenduse ajal oli kaebajal väga halb enesetunne, samuti oli tal palavik ligikaudu 39 kraadi ning ta leidis endal jõudu vaid niipalju, et “veidi kergitada end , näidata valvurile, et olen elus”. Valvurid teatasid, et koostavad ettekande ja lahkusid.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

10.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja vaidleb sellele vastu. 11.Murru Vangla kodukorra p.47 kohaselt on rivistusest vabastatud kinnipeetav vaid arsti kirjaliku loa alusel.Kodukorra p 67 kohaselt peavad loenduse ajaks kinnipeetavad püsti tõusma ja rivistuma, v.a. loenduselt vabastatud ja meditsiiniosakonna statsionaaris viibivad kinnipeetavad. Murru Vangla 6.eluosakonnas toimub rivistus kambris ning kinnipeetavad rivistuvad selleks naride ette. Loenduseks rivistumise puhul ei ole tegemist pikaajalise püstiseismisega, mida isikul võib olla raske teha nõrkuse või palaviku tõttu. 12. Seletuse andmisest 14.07.2008 kaebuse esitaja keeldus, alles 18.07.2008 väitis ta, et ei tõusnud voodist haiguse tõttu. Kui kaebuse esitaja tervis oleks olnud halb, oleks ta pöördunud palaviku või valudega arsti poole, mida ta juulikuu jooksul ei teinud. Seega ei esinenud tegelikult põhjuseid, miks kaebuse esitaja vanglaametniku seaduslikku korraldust täita ei saanud. 13.Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud seadust järgides, kaebuse esitaja poolt rikkumise toimepanemine ja tema süü on tõendatud ning käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne, mistõttu esitatud kaebus on põhjendamatu.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

3 14. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

15. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramiseks peab olema tõendatud tema poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine. Vangistuseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust, ühe lühi – või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Kaebuse esitajale on süüks pandud Vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete, samuti Murru Vangla kodukorra punktide 47 ja 67 rikkumist , mis käskkirja kohaselt väljendus selles, et loenduse ajaks ei tõusnud J.T püsti ja ei allunud vanglaametniku korduvale seaduslikule korraldusele “Loenduse ajaks püsti tõusta”. VangS § 63 lg 1 p 2 alusel on nimetatud distsipliinirikkumise eest talle määratud karistuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine.

16.Vangistusseaduse § 67 sätestab kinnipeetava kohustused, sealhulgas sätestades punktis 1, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra punkti 47 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima vangla päevakorda ning sama kodukorra punkti 67 kohaselt peavad kinnipeetavad loenduse läbiviimiseks püsti tõusma ning rivistuma, v.a. loenduselt vabastatud ja meditsiiniosakonna statsionaaris viibivad kinnipeetavad . Murru Vangla direktori 17.06.2008.a. korraldusega nr 1-4/11 on täiendatud Murru Vangla kodukorras sätestatud loenduse läbiviimise korda ( tl 58-59), sealjuures korralduse punktiga 12 sätestatakse kinnistes eluosakondades loenduse toimumine kambrite kaupa ja fikseeritud on loenduste läbiviimise kellaajad. Käsitletava dokumendi kohaselt seisavad kinnipeetavad loenduse ajal naride ees korrektselt püsti, käed kõrval rippu kuni kambri loenduse lõpuni ning loenduse alguse tõttu pooleli jäänud tegevust võivad kinnipeetavad jätkata loendust läbiviinud vanglaametniku korraldusel. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Murru Vangla päevakorra kohaselt oli kõnealusel ajal ette nähtud hommikune loendus, mis Murru Vangla 6.eluosakonnas toimub tööpäeviti kambrite kaupa alates kella 06.35-st, vaidlust ei ole ka selles, et kinnipeetavad on kohustatud loenduse ajaks püsti tõusma ja rivistuma ning et kaebuse esitaja seda 14.07.2007 6.eluosakonna kambris nr 211 hommikuse loenduse ajal ei teinud, samuti puudub vaidlus selle üle, et vanglaametniku korraldus loenduse ajaks püsti tõusta oli eeltoodust tulenevalt seaduslik .

17. Vangistusseaduse § 64 reguleerib distsiplinaarmenetlust ja sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik ( lg 1 ); kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi ( lg 2) ; distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ( lg 3); distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale allkirja vastu. ( lg 4). Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud ”Vangla sisekorraeeskirjade” § 97 kohaselt juhul, kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll, kuhu märgitakse osundatud paragrahvi lg 2 loetletud andmed, sealhulgas viide

4 kinnipeetavalt võetud seletusele, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide rikutud õigusakti sättele, tunnistajate nimed, protokolli koostamise aeg, koostaja nimi ja ametinimetus, tunnistajate nimed, distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustanud vanglaametniku nimi ja ametinimetus. Vangla sisekorraeeskirjade § 98 kuni 10.01.2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta, õiend kartserisse paigutamise kohta.

18. Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud “Vangla sisekorraeeskirja”§-de 97 ja 98 kohaselt tuleb distsiplinaarmenetluse kohta koostada protokoll, millele lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste ja kartserisse paigutamise kohta. Distsiplinaarmenetluse protokoll on menetlusdokument, mis sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on käsitletaval juhul koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll ( tl 62-63), millel on protokolli tutvustanud vanglaametniku nimi ja ametinimetus ja J.T poolt 22.07.2008 tehtud märge distsiplinaarmenetluse protokolliga mittenõustumise kohta, samuti on distsiplinaarasja materjalide hulgas valvur V.L-i ettekanne ( tl 60) ning selgituste andmisest keeldumise kohta koostatud akt ( tl 61), J.T 18.07.2008 seletuskiri ( tl 64), ka oli lisatud protokollile väljavõte VangiS registrist. Seega on käesoleval juhul protokoll koostatud ja nõutavad dokumendid sellele lisatud. Asjas ei ole nõutud tervishoiuosakonnalt kirjaliku seletuse esitamist selle kohta, kas J.T on pöördunud meditsiinitöötajate poole 2008.a. juulikuus palaviku või valudega (vastav kinnitus on esitatud kohtule), nähtuvalt distsiplinaarmenetluse protokollist on eeltoodud asjaolusid selgitatud välja suulises vestluses tervishoiuosakonna spetsialist-vanemõega. Kohtu hinnangul ei tähenda eeltoodu siiski, et distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamist toimunud ei ole või et see oleks toimunud viisil, mis tingib asjas tehtud otsuse õigusvastasuse.

19.VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse. Kaebuse esitaja on ettekande kohaselt keeldunud seletuskirjast, ehkki teda oli teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ettekandes kirjeldatud fakti alusel . Vastava seletuse on ta esitanud alles hiljem , pärast inspektorkontaktisikuga vestlust 18.07.2008, mille käigus anti kaebajale võimalus täiendavate selgituste andmiseks. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi, mida käesoleval juhul on kaebaja teinud 18.07.2008.a. (tl 64). Nähtuvalt ettekandest ja aktist on J.T 14.07.2008 seletuskirjast keeldunud, seda asjaolu on selgituste andmisest keeldumise aktis kinnitanud tunnistajad vanemvalvurid J.K ja A.J. Kuna kaebuse esitaja nimetatud fakti ei vaidlustanud, ei pidanud kohus vajalikuks ülamärgitud vanglaametnike tunnistajana ülekuulamist. Seega oli kaebuse esitaja teadlik temale süüks pandava rikkumise asjaoludest ja distsiplinaarmenetluse algatamisest, samuti oli tal võimalus omapoolsete seletuste andmiseks , s.o. distsiplinaarmenetluses oma õiguste kaitsmiseks.

20. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetluse läbiviimisel järgitud selleks sätestatud korda ja vormistatud dokumendid viisil, mis ei tingi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja selle tühistamist. Asjaolu, et nii

5 järelevalveosakonna valvuri ettekandes, distsiplinaarmenetluse protokollis kui ka vaidlustatud käskkirjas on rikkumise ajana ekslikult märgitud 07.45,sest Murru Vangla direktori 17.06.2008 eespoolmärgitud korralduse kohaselt on hommikuse loenduse algus tööpäeval kell 06.35, seega rikkumine leidis aset kell 06.45 , millise aja on oma seletusse märkinud ka kaebuse esitaja , ei ole kohtu hinnangul käsitletav sellise rikkumisena, mis välistaks koostatud dokumentide tõendina kasutamist ja neile dokumentidele kui tõenditele hinnangu andmist või mis mõjutaks asja otsustamist.

21. Kohus , hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebuse esitaja poolt rikkumise süüline toimepanemine on tõendatud V.L-i ettekandega ning selgituste andmisest keeldumise aktiga, samuti distsiplinaarmenetluse protokolliga ning Tervishoiuosakonna selgitustega selle kohta, et J.T ei ole pöördunud seoses palaviku või valudega meditsiinitöötajate poole.

22. Kaebuse esitaja kirjalikus seletuses toodu, tema poolt kohtuistungil antud seletused ning tema käitumine 14.07.2008 ja järgnevalt eespoolnimetatud tõendeid ümber ei lükka. Kaebuse esitaja väidab, et tal esinesid 14.07.2008 mõjuvad põhjused, miks ta ei olnud võimeline loenduseks püsti tõusma, samuti on ta kohtuistungil seletanud, et samadel põhjustel - kõrge palavik ja valud, ei olnud ta 14.07.2008 võimeline kirjutama seletuskirja. Seega väidab kaebuse esitaja, et asjas ei selgitatud välja kõiki otsustamiseks vajalikke asjaolusidnimelt tema süü puudumist. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole ta esitanud vastuväiteid või tõendeid, mille arvestamata jätmine oleks põhjendamatu ning vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kaebuse esitaja väitel oli ta niivõrd raskelt haige, et suutis end vaevu voodis liigutada ja ei olnud võimeline ka paarirealist seletuskirja kirjutama, samas ei ole kaebuse esitaja niivõrd raske tervisliku seisundi puhul pöördunud ei 14.07. ega ka järgmistel päevadel seoses palaviku või valudega meditsiinitöötajate poole. Ka nähtub kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud seletustest, et ta ei palunud valvuritel arsti kutsuda. J.T põhjendus, mille kohaselt nii varasel ajal arsti ei ole ning et arsti juurde saamiseks tuleb end nädal varem kirja panna, on põhjendamatu ja paljasõnaline.Murru Vangla kodukorra p.108- 110 kohaselt toimub arsti vastuvõtt küll eelregistreerimise alusel, ent nimetatu ei hõlma vältimatut meditsiinilist abi, mille kättesaadavus on tagatud ööpäevaringselt . Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et vaatamata tema palvetele temale arstiabi ei võimaldatud ning isegi juhul, kui sel hetkel meditsiinitöötajat ei oleks kohapeal olnud, ei oleks nimetatud asjaolu takistanud tal samal päeval meditsiinitöötajate poole pöördumist . Kaebuse esitaja seletuste tõelevastavuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et väites ühest küljest äärmist nõrkust, mis ei võimaldanud tal kohapeal kasvõi suuliselt valvuritele selgitada, miks ta ei täida loenduseks kehtestatud nõudeid, ei ole ta ilma , et selleks oleks esinenud takistusi, üles näidanud vähimatki initsiatiivi arstiabi saamiseks. Samas, nagu nähtub kaebuse esitaja poolt antud seletustest, kirjutas ta seletuskirja kohe, kui tema tervis seda võimaldas ehk siis neljandal päeval pärast rikkumise toimepanekut. Kui kaebuse esitaja oli niivõrd haige, et paarirealise seletuskirja kirjutamiseks vajas paranemiseks päevi ja oli selleks võimeline alles 18.07.2008, siis oleks tema tervislikust seisundist tulenev füüsiline nõrkus pidanud ilmnema ka 14.juulile järgnenud päevadel , ent peale loenduseks püsti tõusmise ei ole tervislik seisund tal sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete täitmist seganud . Kohus nõustub siinkohal vastustaja selles, et loenduseks kambris naride ette rivistumine ei ole ka niivõrd koormavaks füüsiliseks tegevuseks, mida isik on võimeline tegema igasuguste tervisehäirete puudumisel.

6 Kõigi asjaolude väljaselgitamiseks kaebuse esitajat kohtuistungil küsitledes ilmnes, et Tallinna Vanglas oli kaebuse esitajal olukord, kus ta haiguse tõttu ei olnud võimeline tõusma ning arstitõendit tal samuti sel hetkel ei olnud, ent temale määrati karistuseks noomitus. Kaebuse esitaja ei ole asja arutamisel toonud esile ühtki asjaolu, mis seaks distsiplinaarmenetluse järelduste õigsuse kahtluse alla . Kaebaja korduvalt esitatud väide niivõrd raskest haigestumisest, mis ei võimaldanud püsti tõusta ega mitme päeva jooksul anda mingitki seletust, on vastuolus kaebuse esitaja enese käitumisega ning paljasõnaline. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et kaebuse esitaja oli sealjuures teadlik tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest, ent nagu kaebaja selgitas kohtuistungil, arvas ta, et asi piirdub nagu Tallinna Vanglaski noomitusega.

23. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. .Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on antud pädeva isiku poolt temale antud kaalutlusõiguse piires, on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlusja vormivigu, mistõttu käskkiri on õiguspärane.

24. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Kohus leiab, et kuigi käskkirjas puuduvad põhjendused selle kohta, miks on jäetud arvesse võtma kaebuse esitaja poolt 18.07.2008 seletuskirjas toodud põhjendused, ei tingi see asjaolu käskkirja pidamist motiveerimatuks ja kontrollimatuks. Vastavad põhjendused koos tõenditega on toodud distsiplinaarmenetluse protokollis, millele tuginevalt on käskkiri antud. Määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne ja vastav vabadusekaotuse täideviimise eesmärgile, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kinnipeetava allumatus vanglaametnike seaduslikele korraldustele kujutab ohtu vangla julgeolekule, mistõttu rikkumise raskust arvestades on põhjendatud karistusliigi valik. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema käitumisega ning sellest tingituna on kaebajale määratud raskeim karistusliik, milleks on kartserisse paigutamine.

Lea Kuuse kohtunik