2-05-15148/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Viru Maakohus

Natalja Losevtsova

02. märts 2009, Narva

2-05-15148

V K hagi T B vastu ühisvara

jagamises ja T B vastuhagi V K

vastu ühisvara jagamises.

Hageja (vastuhagi kostja): V K (ik

XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Vassili Vorobjov (04.10.2007

volikiri)

Kostja (vastuhagi hageja): T B (ik XXX,

elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Marko Tiirik (08.10.2007

volikiri)

09.02.2009

Hageja (vastuhagi kostja): V K

Hageja lepinguline esindaja: Vassili Vorobjov

Kostja (vastuhagi hageja): T B

Kostja lepinguline esindaja: Marko Tiirik

Jelena Muttonen

Aleksei Galkin

Resolutsioon

1. Rahuldada V K hagi T B vastu ühisvara

jagamises ja T B vastuhagi V Kvastu ühisvara

jagamises osaliselt

2. Jagada

poolte

ühisvara:

korteriomand

asukohaga XXX ja korter asukohaga XXX.

Tunnistada poolte ühisvara jagamisel nende

osad võrdseks.

3. Jätta

T

B

ainuomandisse

korteriomand

asukohaga XXX väärtusega 913060 krooni.

4. Mõista T B V K kasuks välja enamsaadud

ühisvara hüvitus summas 423030 (456530-

33500) krooni.

5. Mõista V K T B kasuks välja enamsaadud

ühisvara hüvitus summas 33500 krooni.

6. Menetluskulud kannavad pooled ise.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei

kaudu 02.03.2009.a kell 16.30.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

V K hagi T B vastu ühisvara jagamise nõudes

Hagiavaldus

Kohtule 13.07.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt alates 1996.a. pooled olid registreeritud

abielus. Perekondlikud ja varalised suhted abikaasade vahel lõppenud septembril 2001.a. ja

abielu on lahutatud Narva Linnakohtu poolt 03.07.2002.a. Abielu kestel on poolte poolt soetatud

ühisomandisse: (hindamine hagiavalduse esitamise hetkel)

3-toalise korteri aadressil Narva linn, (käesoleval ajal korteriomand) keskmine turuväärtus 350

000 EEK; mööblisektsioon, maksumusega 800 EEK; pehmemööbli garnituur (diivan, kaks

tugitoolid, pufik) maksumusega 3000 EEK; diivanilaud, maksumusega 700 EEK;

televiisorilaud, maksumusega 500 EEK; televiisor JVC, maksumusega 2000 EEK;

videomagnetofon JVC, maksumusega 1500 EEK; tolmuimeja, maksumusega 1000 EEK;

mikser, maksumusega 700 EEK; mikrolaineahi, maksumusega 1000 EEK; lühter, maksumusega

500 EEK; laualamp 2 tk., maksumusega, 500 EEK; piano, maksumusega 3000 EEK; pesumasin

Zanussi, maksumusega 3000 EEK. Kokku on 368200 krooni.

Kogu eelpool loetletud vara on antud hetkel kostja kasutuses. Ta on sunnitud elama eraldi ja tal

puudub võimalus vara kasutada või selle eest väärilist hüvitist saada. Kostja ei ole nõus ühisvara

vabatahtlikult j aotama.

Arvestades eeltoodud abikaasade ühisvara nimekirja, abikaasade osad selles peaksid olema

tunnistatud võrdseteks, s.o.368 200 : 2 = 184 100 krooni. Hageja teeb ettepaneku jaotada

ühisvara järgmise variandi järgi: kostja kasutusse jätta kõik ühisvara summas 368 200 krooni,

kuid hagejale rahaline kompensatsioon summas 184100 krooni.

Perekonnaseaduse § 14-20 palub hageja teostada ühisvara jagamine hageja poolt pakutud

variandi järgi ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus

03.10.2005 esitatud kostja vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt.

Kostja pole nõus ühisvara koosseisuga, mida nimetas hageja, ja palub kanda loetellu ka Narvas

aadressil XXX asuv korter. Kostja hinnangul maksab see korter 150 000 Eesti krooni.

Kostja taotleb väljaarvamist vara koosseisust Narvas aadressil XXX asuva korteri väljaarvamist

vara koosseisust, sest see on kostja lahusvara.

Enne abiellumist elas kostja Narvas aadressil XXX asuvas munitsipaalkortens, mis oli erastatud

kostja nimele tema vanemate poolt. Selle asjaolu tõendiks on kostja ema, R D, arveldusarve

väljavõte.

11.05.1999 kinkis kostja ema, R D, temale kuuluva Narvas aadressil XXX asuva korteri kostjale,

mille kohta sõlmiti Tatjana Boitsova notarikontoris vastav leping. 11.05.1999 sõlmis kostja

lepingu vahetamise kohta, mille järgi läksid Narvas aadressidel XXX

ja XXX asuvad korterid üle N S ainuvaldusse ning kostja sai endale Narvas aadressil XXX asuva

koiteri.

Seega oli Narvas aadressil XXX asuv korter soetatud eranditult kostja lahusvara arvel. Veelgi

enam: hageja esitas tõendi - väljavõtte kinnisvararegistrist ning 03.07.2002 kohtuotsuse abielu

lahutamise kohta, millest nähtub, et Narvas aadressil Rahu 14-84 asuva korteri kohta oli

07.10.2004, s.o pärast abielu lahutamist, kinnisvararegistrisse kantud kanne ning seega on antud

kinnisvara kostja lahusvara.

Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud vara koosseisu ja hinnanguga.

1996. aastal ostetud pehmemööbligamituur (diivan, kaks tugitooli ja pufik) on nüüdseks

muutunud kasutuskõlbmatuks ning seetõttu kandis hageja selle 2004. aastal prügikonteinerisse.

Sama oli tehtud klaveriga, sest see oli valminud 1970ndatel aastatel ja ostetud teiste inimeste

käest kaugelt mitte paremas seisundis ning nüüdseks muutus samuti kasutuskõlbmatuks.

Hageja kirjeldatud vara on küllalt vana - seda on soetatud aastail 1994 - 1997 ning ei oma kostja

jaoks mingit väärtust.

Aga juhul, kui hageja nõuab visalt tema avalduses toodud hindade tunnistamist, on hageja nõus

üle andma temale seda vara tema määratud hinna eest.

Hagis esitas hageja valeinfol selle kohta, et kostja keeldus vara jagamisest. Hageja ei pöördunudki

sellise ettepanekuga kostja poole ega esitanud tõendeid selle kohta.

Kostja ei ole nõus sellega, et Narvas aadressil XXX asuva korteri suhtes tuleb rakendada

kohtuliku hüpoteegi, sest see korter on kostja lahusvara ning seega puudub seaduslik alus

kohtuliku hüpoteegi rakendamiseks ühisvara jagamisel.

Seega kuulub jagamisele poolte abielus oleku ajal soetatud korter, mis asub Narvas aadressil

XXX ning mille turuväärtus on 150 000 Eesti krooni. Antud korter kuulub jagamisele

vastavalt Perekonnaseaduse § 19 lõikele 1.

Kostja on seisukohal, et antud korterit tuleb jätta hageja ainuomandisse ning kostjale välja

maksta hüvitus summas 75 000 Eesti krooni.

Kohtukuld jätta hageja kanda, sest antud küsimus võiks olla lahendatud kohtuväliselt.

T B vastuhagi V K vastu ühisvara jagamises

Vastuhagiavaldus

19.12.2007 kohtule esitatud vastuhagiavalduse kohaselt V K on esitanud T B vastu Viru

Maakohtusse hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 373 lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada hageja vastu oma

protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga.

Hageja ja kostja vaheline abielu lahutati Narva Linnakohtu 03.07,2002.a. otsusega tsiviilasjas nr

1454/02. Abielu lahutamisel jäi poolte vahel jagamata ühisvara.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 18 lg 2 teise lause kohaselt määratakse ühisvara kindlaks

abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist. Poolte

abielusuhted lõppesid 2001 .aasta septembrikuus. Mainitud asjaolu on kinnitanud ka kostja oma

13.07.2005.a. Narva Linnakohtule hageja vastu esitatud hagiavalduses ühisvara jagamise nõudes

ning samale seisukohale on jõudnud ka Narva Linnakohus ülaltoodud 03.07.2002.aasta otsuses.

Lähtuvalt eeltoodust on hageja seisukohal, et poolte ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata

2001 .aasta septembrikuu seisuga, s.t. abielusuhete lõppemise aja seisuga.

2001.aasta septembrikuu seisuga kuulus poolte ühisvara hulka muuhulgas korter asukohaga

XXX, Narva linn. Mainitud korter omandati abielu ajal 09.04,1998.a. Käesolevaks ajaks on

hagejale teada, et kostja on korteri võõrandanud 19.11.2003.a. korteri müügilepingu ja võla

ülekandmise lepingu alusel J L 67 000 krooni eest (mainitud leping lisatud käesolevale

hagiavaldusele).

Kostja võõrandas poolte ühisvara hulka kuuluva korteri hageja nõusolekuta ja teadmata.

Siinkohal pöörab hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et mainitud lepingu tõestanud notarile

Sergei Nikonov'ile esitas kostja abielulahutuse tunnistuse I-LA nr 389863, välja antud

18.03.1986.a. ENSV Narva linna RSN TK PSO poolt (v.t. lepingu punkti 8.3. alapunkti 2.).

Ühtlasi kinnitas kostja lepingu preambulas, et lepinguobjekt on omandatud pärast abielu

lahutamist ega moodusta ühisvara ning lepingu punktis 1.2,1. avaldas ja kinnitas kostja, et

kolmandate isikute õigused ja nõuded, mis tuleneksid seadusest või lepingust lepinguobjektile

puuduvad.

Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja ja kostja vaheline abielu lahutati 03.07.2002.aastal

Narva Linnakohtu otsusega, mitte 18.03.1986.aastal perekonnaseisuosakonna poolt. Seega esitas

kostja notarile teadvalt valeandmeid (arvatavasti esitas kostja notarile oma eelmise abielu

lahutustunnistuse), sest korter oli omandatud kostja ja hageja abielu ajal ning kuulus seega

poolte ühisvara hulka.

PkS § 17 lg 1 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.

Vastavalt PkS § 17 lg 2 valdavad, kasutavad ja käsutavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Sama

paragrahvi lõike 4 kohaselt ei või abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele

kuuluvat vallasasja võõrandada ilma teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest,

kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Kostja on vaidlusaluse korteri

võõrandanud viimatimainitud seadusesätteid rikkudes, jättes hageja ilma võimalusest ja Õigusest

oma vara vallata, kasutada ja käsutada.

Riigikohus on 08.03.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07 (v.t. p 10) asunud seisukohale, et

ühisvara väärtust ei tule kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga. PkS § 18 lg 2

tuleneb, et abielusuhete lõppemise aia seisuga määratakse küll kindlaks ühisvara koosseis, s.o.

millised esemed kuuluvad abikaasade ühisvarasse ja millised mitte, see aga ei tähenda, et sama

hetke seisuga määratakse alati kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Eseme

väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik

väärtus ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Viidatud

sättest ei tulene siiski, millise ajahetke seisuga tuleb ühisvarasse kuulva eseme väärtus kindlaks

määrata. Ülalmainitud riigikohtu lahendis on riigikohus jõudnud seisukohale, et ühisvara

jagamisel korteriomandi kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 32 lg 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks

abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb riigkohtu arvates

omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest.

Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks

võimalikult täpselt omandi kaotamise aia seisuga.

Hageja on seisukohal, et selleks, et tagada hagejale õiglane hüvitis omandi (korter asukohaga

XXX, Narva linn) kaotamise eest, tuleb analoogiat kohaldades järgida sama põhimõtet, s.t.

põhimõtet, et omandi väärtus määratakse kohtu poolt kindlaks võimalikult täpselt omandi

kaotamise seisuga. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et hageja kaotas omandi ühisvara

jagamise seisuga ning korteri väärtus tuleb kindlaks määrata ühisvara jagamise seisuga.

Hageja on seisukohal, et käesoleval ajal on XXX, Narva linn asuva ühetoalise korteri hind u.

300 000 krooni.

II. Vastavalt PkS § 19 lg-le 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks,

olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel

mõjuvatel põhjustel. Kohus võib PkS § 19 lg 2 p 3 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvale

kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

PkS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema poolt abielu kestel kinke teel omandatud

vara.

Hageja on käesolevas tsiviilasjas eelnevalt kohtule esitanud 11.05.1999.a. Jõhvi notari Tatjana

Boitsova poolt tõestatud kinkelepingu, hageja ema R D EVP arve väljavõtte ning 11.05.1999.a.

Jõhvi notari Tatjana Boitsova poolt tõestatud vahetuslepingu. Käesolevale vastuhagile lisab

hageja ühtlasi 07.01.1998.a. Jõhvi notari Tatjana Boitsova poolt tõestatud ostu-müügilepingu.

07.01.1998.a. ostu-müügilepingu alusel omandas hageja korteri asukohaga Võidu 3-51, Narva

linn AS-ilt Narva Elamuvaldus. Mainitud lepingu punktis 2 on sätestatud, et lepinguobjekt

müüdi 10200 EVP eest. 10200 EVP-d kandis AS Narva Elamuvalduse arvele nr 15007195 oma

EVP arvelt üle hoopis hageja ema R D (v.t. R D EVP arve väljavõte).

11.05.1999.a. kinkelepingu alusel kinkis hageja ema R D hagejale korteri asukohaga XXX.

Narva linn.

11.05.1999.a. vahetuslepingu alusel vahetas hageja temale omandiõiguse alusel kuuluvad

korterid asukohaga XXX, Narva linn ja XXX, Narva linn, N S kuuluva korteri asukohaga XXX,

Narva linn, vastu.

Hageja on seisukohal, et korter asukohaga XXX, Narva linn omandati täies ulatuses hageja

lahusvara arvel ning seega ühisvara suurenes hageja lahusvara arvel. Antud asjaoluga tuleb

arvestada ühisvara jagamisel. Hageja leiab, et XXX, Narva linn asuva korteri kui poolte

ühisvara jagamisel tuleb PkS § 19 lg 2 p 3 alusel kalduda hageja kasuks kõrvale osade võrdsuse

põhimõttest põhjendusel, et korter on omandatud täies ulatuses hageja lahusvara arvel. V K on

kohtule esitanud FIE Niina Kostina poolt 24.09.2007.a. vormistatud hindamisakti, mille kohaselt

määrati korteriomandi asukohaga XXX, Narva linn, turuhinnaks 913 060 krooni. Tutvunud

mainitud hindamisaktiga esitab hageja omapoolsed seisukohad akti osas. Hageja leiab, et

mainitud akt ei kajasta tegelikku korteri olukorda ega olulisi andmeid, on ebaselge ning tuleb

jätta tähelepanuta.

Aktis on küll märgitud: "objekti turuhind määratakse arvestades kõiki tegureid, mis mõjutavad

selle hinda", kuid aktis ei ole neid hinda mõjutavaid tegureid kirjeldatud ega mainitud. Aktist ei

selgu, millist metoodikat kasutades ning milliseid asjaolusid ja hinda mõjutavaid tegureid arvesse

võttes on jõutud järelduseni, et korteriomandi turuhind on 913 060 krooni. Lisaks eeltoodule

leiab hageja, et mainitud hind on ilmselgelt ülepakutud.

Ühtlasi peab hageja vajalikuks märkida, et aktis kasutatud matemaatilise tehte: 64,3 x 1420

vastuseks ei ole 913 060. Mistõttu on hageja arvamusel, et akti järeldused on nii poolte kui kohtu

jaoks eksitavad ja ekslikud. Seega jääb aktist täiesti ebaselgeks milline on korteriomandi

turuväärtus.

IIL Abielu kestel on lisaks soetatud alljärgnev vallasvara:

1. mööblisektsioon, väärtusega 800 krooni;

2. diivanilaud, väärtusega 700 krooni;

3. televiisorilaud, väärtusega 500 krooni;

4. televiisor JVC, väärtusega 2000 krooni;

5. videomagnetofon JVC, väärtusega 1500 krooni;

6. tolmuimeja, väärtusega 1000 krooni;

7. mikser, väärtusega 700 krooni;

8. mikrolaineahi, väärtusega 1000 krooni;

9. lühter, väärtusega 500 krooni;

10. laualamp 2 tk, väärtusega 500 krooni;

11. pesumasin Zanussi, väärtusega 3000 krooni, kokku vara väärtusega 12 200 krooni.

Hageja leiab, et ülaltoodud vallasvara väärtuses 12 200 krooni tuleks poolte vahel asjadena ära

jagada võrdsetes osades.

Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 180, § 373,

Perekonnaseaduse § 14, § 15 lg 1 § 17 lg 1, 2, 4, § 18 lg 2, § 19 lg 2 p 3? lg 4 palub

vastuhagiavalduse hageja kalduda korteriomandi asukohaga XXX, Narva linn jagamisel

hageja kasuks kõrvale osade võrdsuse põhimõttest põhjendusel, et korter on täies

ulatuses

omandatud

hageja

lahusvara

arvel

ning

jätta

korteriomand

asukohaga

XXX,

Narva

linn

T

B. Välja

mõista

V

K

T

B

kasuks enamsaadud ühisvara, s.o. korteriomandi asukohaga XXX, Narva linn, eest

rahaline hüvitus summas 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni. Abielu kestel soetatud

vallasvara

väärtusega

krooni

jagada

poolte

vahel

ära asjadena võrdsetes osades. Kohtukulud jätta V K kanda.

Vastuhagi kostja vastus

03.11.2008 kohtule esitatud vastuhagi kostja V K vastuse kohaselt TsMS § 373 lg 1 sätestab, et

kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks

põhihagiga (vastuhagi). Antud juhul vastuhagi ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, kuna

kostja põhihagit ei tunnista, vastuhagi rahuldamine ei välista täielikult või osaliselt põhihagi

rahuldamist. Põhi- ja vastuhagil ei ole omavahelist seost, mis tõendaks seda, et nende ühine

menetlemine on ainuõige ja kiireim asja lahendusviis. Kooskõlas TsMS § 373 lg 3 vastuhagi

avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Vastuhagi suhtes ei kehti nõuded, mida

esitatakse hagiavaldusele. Märgin, et vastuhagi kuulub menetlusse võtmisele kui eraldi esitatud

hagi.

Vastuhagi nõudeid ei saa kostja tunnistada. Vaatamata sellele, et XXX korter oli soetatud

abielusuhete ajal, ei kuulu see jagamisele, kuna korter oli omandatud tema lahusvara arvelt.

Üürilepingu alusel kasutas XXX korterit tema isa A K, ta oli sellesse korterisse sissekirjutatud.

Isa nõusolekul erastati korter V K nimele ning temaga oli sõlmitud korteri XXX (Narvas) suhtes

lö.aprillil 1998.aastal notariaalne erastamise ostu-müügileping. Seejärel, kui omandas korteri,

sõlmiti AS-ga Narva Elamuvaldus lö.aprillil 1998.a. teenuste osutamise lepingu. Selles korteris

kuni surmani (23.01.2001.a.) elas tema isa A K. Pärast isa surma müüs 19.11.2003 .a. korteri ostu-

müügilepingu alusel maha. Kostjal T B ei ole mingit seost XXX(Narva) korteriga. Põhjendatult

viitasin ostu-müügi lepingus (punkt 1.2.1) sellele, et lähtuvalt seadustest või lepingust, puuduvad

kolmandatel isikutel õigused ja nõuded lepingu objektile. Ta ei viinud kedagi eksitusse

vaidlusaluse korteri suhtes, sest korter oli omandatud minu lahusvara arvelt.

Lähtudes tsiviilseadustiku § 242 lg 1 on müüja kohustatud ostu-müügilepingu alusel andma vara

üle ostja omandisse, ostja on kohustatud vara vastu võtma ja maksma selle eest

kindlaksmääratud summa. Ta omandasin korteri isa nõusolekul erastamise ostu-müügilepingu

alusel, kes seda korterit kuni surmani kasutas ning kes maksis selle korteri eest 8100 krooni

erastamisväärtpaberitega (EVP). Riigikohus oma otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-38-07) järeldas, et

„kui asi, mis kuulub abikaasade ühisvara hulka, on soetatud ühe abikaasa poolt tema lahusvara

arvelt ning seda ei ole paremaks tehtud abielu ajal ühisvara arvelt, siis selle vara jagamisel

kannab maksumuse muutumise riski see abikaasa, kelle lahusvara arvelt see vara oli soetatud....".

Kuni korteri XXX (Narva) realiseerimiseni seda korterit ei uuendatud, parandatud ega remonditud

ühisvara arvelt. Vaatamata sellele, et vaieldava korteri hind on käesoleval ajal oluliselt tõusnud,

siis maksumuse suurenemise riski kannan ta, kuna korter on täielikult soetatud tema lahusvara

arvelt. Põhjendamatult on osutatud ka vaieldava korteri maksumusele -300 000 krooni, kuid

samas on viidatud õieti, et omandi maksumus määratakse kindlaks omandi kaotuse momendi

seisuga (Riigikohtu tsiviilkohtukolleegiumi 12.04.2006.a. otsus nr 3-2-1-15-06 ja 25.09.2006.a.

otsus nr 3-2-1-65-06).

Vaieldav korter oli võõrandatud 19.11.2003.a. ning selle maksumus võõrandamise ajal

moodustas 67000 krooni.

Vastuhagis on viidatud samuti sellele, et XXX (Narvas) korter on soetatud kostja lahusvara

arvelt. Nimetatud kinnitus täielikult ei ole kooskõlas 11.mai 1999.a. vahetuslepingus

sätestatuga. Seda enam, et vahetuslepingu sõlmimise ajal (11,05.1999.a.) T B ja V K koostasid

testamendi, mille kohaselt, ühe abikaasa surma korral läheb tema korteriomandi osa üle

testamendijärgsele pärijale, T B tütrele - V B. Nimetatud asjaolu kinnitab, et kostja tunnistab

minu osa korteriomandis. XXX (Narvas) korteri maksumuse vaidlustamine on alusetu. Kostjal

oli küllaldaselt aega abinõude rakendamiseks, et määrata kindlaks vaieldava korteri väärtus.

Kohtukulud antud asjas (vastuhagi) nõuda sisse hagejalt.

Vastuhagi hageja seisukoht vastuhagi kostja vastuse suhtes

Vastuhagis hageja leiab, et Maakohus on õigesti võtnud T B vastuhagi ühisvara jagamiseks

menetlusse vastuhagina.

TsMS §373 lg.l p.3 sätestab vastuhagi esitamise õiguse, kui vastuhagi ja põhihagi ühine

läbivaatamine võimaldab asja kiiremat ja õiget läbivaatamist.

Kuna maakohtu menetluses on V K hagi T B vastu ühisvara jagamiseks, siis kahtlemata

võimaldab T B vastuhagi (samuti ühisvara jagamiseks) asja kiiremat ja õiget läbivaatamist.

Vastavalt PerekS §14 lg.l on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara.

Sellest tulenevalt ei oma mingisugust tähendust asjaolu, et V K isa kasutas XXX asuvat korterit

üürilepingu alusel. Korter erastati abielusuhete ajal. Ühisvara jagamisel ei oma samuti mingit

tähtsust asjaolu, kas keegi pooltest oli korterisse sisse kirjutatud või mitte. Sissekirjutus ei tekita

omandit.

Seega hagejal (vastuhagis) on arusaamatu kostja (vastuhagis) seisukoht, et korter oli omandatud

tema lahusvara arvelt. Ainuüksi üürniku perekonnaliikme, s.o. V K sissekirjutus ei tekita

lahusvara.

Samuti ei ole asja lahendamisel mingit tähtsust asjaolul, kes abikaasadest sõlmis teenuste

osutamise lepingu.

Hageja (vastuhagis) ei nõustu kostja (vastuhagis) seisukohaga, et kuna korteri erastas tema isa

8100 krooni EVP eest, oli korter omandatud tema lahusvara arvelt. Ühe abikaasa vanema

rahalised vahendid, millega osteti korter, ei ole selle abikaasa lahusvara ning ainuüksi korteri

eest tasumise fakt ei muuda seda korterit lahusvaraks. Seega on kostja (vastuhagis) viide

Riigikohtu lahendile nr.3-2-1-38-07 asjakohatu. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle

kohta, et korter oleks erastatud tema isiklikku omandusse.

Hageja (vastuhagis) rõhutab veelkord PerekS §14 lg. 1, mille kohaselt abikaasade ühisvara

moodustab abielu kestel omandatud vara

Eelpooltoodust tulenevalt ei ole tähtsust ka asjaolul, ka seda korterit on uuendatud, parandatud ja

remonditud või mitte.

Hagejal (vastuhagis) on arusaamatu kostja (vastuhagis) seisukoht XXX Narvas asuva korteri

suhtes seoses vahetuslepinguga. Vahetuslepingu p.5.3. kohaselt on abikaasad, s.o. V K,

vahetuslepingu sõlmimisega nõus ning vahetuse esemeks olev korter XXX ei kuulunud

abikaasade ühisomandusse.

Hagejal (vastuhagis) on teadmata tema ja V K poolt vahetuslepingu sõlmimise ajal 11,05.1999

testamendi koostamine, mille kohaselt ühe abikaasa surma korral läheb tema osa üle

testamendijärgsele pärijale, T B tütrele. Juhul, kui V K sellise testamendi esitab, siis saab hageja

(vastuhagis) esitada ka vastavad omapoolsed seisukohad.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki

tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi ning vastuhagi tuleb rahuldada

osaliselt.

Kohus tuvastas, et abielu oli poolte vahel sõlmitud 1996 ja lahutatud 03.07.2002. Abielusuhted

olid lõppenud septembris 2001.

PkS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PrS § 15

lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema

poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on

omandatud pärast abielusuhete lõppemist.

Vastavalt PrS § 18 (1) abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või

pärast seda. (2) Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse

ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist,

määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. (3) Abikaasad jagavad

ühisvara kokkuleppel. (4) Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb

tõestada notariaalselt. (5) Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

Korter nr XXX on ostetud 11,05.1999.a. poolte abielu kestel, järelikult on see poolte ühisvara.

Korter nr XXX on ostetud 09.04.1998 .a. poolte abielu kestel, järelikult on see poolte ühisvara.

19.11.2003 korteri müügilepingu ja võla ülekandmise lepingu kojaselt oli korter nr XXX müüdud

67000 krooni eest.

Kuna ühusvara jagatakse hageja nõudel pärast abielusuhete lõppemist, tuleb ühisvara kindlaks

määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Seega jagamisele kuulub korter XXX müügihinnaga 67000 krooni ja korter XXX väärtusega

913060 krooni.

PrS § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata

sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel

põhjustel.

PkS § 19 lg 2 p-de 1,2,3,4 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest

arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate

põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, kui ühisvara on

omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt

suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

TsMS § 91 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited.

Kohus leiab, et ei ole alust kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Perekonnaseaduse § 19

lg 2 ettenähtud asjaolusid kohus ei tuvastanud.

PrS § 19 lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara

kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

PrS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus

suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagis ja kostja kirjalikus vastuses nimetatud ühisvara hulka, mis

tuleb kohtulikult jagada kuuluvad: mööblisektsioon, pehmemööbli garnituur (diivan, kaks

tugitoolid, pufik), diivanilaud, televiisorilaud, televiisor JVC, videomagnetofon JVC,

tolmuimeja, mikser, mikrolaineahi, lühter, laualamp 2 tk., piano, pesumasin Zanussi.

Kohtuistungil pooled keeldusid jagada ülalnimetatud asjad kohtu kaudu.

Hageja ei vaidle vastu kostja soovile jätta kostjale omandisse korter aadressil XXX väärtusega

913060 krooni.

Kohus leiab, et tuleb anda üle korteriomand XXX ainuomandisse T B. Igal poolel on osa

ühisvaras ((913060+67000):2 ) 490030 krooni.

Kuna kohus on jaganud vara eeltoodust lähtuvalt niimoodi, et kostjale jääb kinnisvara väärtuses

913060 krooni krooni ja hagejale vallasvara rahasumma 67000 krooni. Seega kostja poolt

enamsaanud vara arvel, mõistab kohus kostjalt ühisvara rahalise hüvitusena välja 423030 krooni

(913060-490030=423030).

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja

TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul

kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks

on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui

hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete

suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise

rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Sama

paragrahvi lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle

kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. Vastavalt TsMS §

61 lg 1 p 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja

põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis

protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast

kostjale.

Koos hagiavaldusega esitas hageja V K taotluse riigilõivu tasumise vabastamisest

21.07.2005 Narva Linnakohtu määrusega rahuldati V K taotlus osaliselt, vabastati osaliselt

riigilõivu tasumisest ühisvara jagamises hagiavalduse esitamisel, määrates tasumisele riigilõivu

500 krooni suuruses, (lk 22) 09.08.2005 maksekorraldusega tasus V K riigilõivu summas 500

krooni.

19.12.2007.a. esitas T B vastuhagiavaldus ühisvara jagamise nõudes ja menetlusabi taotlus.

17.03.2008 Viru Maakohtu määrusega rahuldati menetlusabi taotlus ja vabastati T B täielikult

riigilõivu tasumisest.

TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude

nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda.

Pooled ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludedokumente.

Kuna kohus rahuldas hagi ning vastuhagi osaliselt, siis kannavad kohtukulud pooled ise.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 438, 441-442, 452 ,630 lg 1,

632.

Natalja Losevtsova

Kohtunik

Taru Ringkonnakohtu 31.05.2010 kohtuotsusega otsustati:

I. Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2009. a otsus osas, millega maakohus määras kindlaks poolte

ühisvaraks oleva korteri XXX väärtuse 913 060 krooni, tunnistas poolte osad nimetatud

korteriomandi osas võrdseteks ning mõistis T. B välja hüvitise V. K kasuks enamsaadud ühisvara

arvelt summas 423 030 krooni.

II. Teha nimetatud osas uus otsus, millega jagada poolte ühisvaraks olev korteriomand XXX

väärtusega 252 000 krooni, jättes selle T B ainuomandisse ning mõistes temalt välja hüvitise V K

kasuks antud vara arvelt 63 000 krooni.

III. Muus osas jätta Viru Maakohtu 2. märtsi 2009. a otsus muutmata.

IV. Lugeda õigeks kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmises sõnastuses:

1. Rahuldada V K hagi ja T B vastuhagi poolte ühisvara jagamiseks osaliselt.

2. Jagada poolte ühisvaraks olev korteriomand XXX (kinnistusregistriosa nr 2685509)

väärtusega 252 000 krooni järgmiselt: jätta kõnesolev korteriomand T B ainuomandisse ning

mõista temalt välja PKS § 19 lg 4 kohane hüvitis V K kasuks antud vara arvelt 63 000

(kuuskümmend kolm tuhat) krooni.

3. Välja mõista V K T B kasuks PKS § 19 lg 4 kohane hüvitis XXX korteriomandi müügist

saadud raha arvelt 33 500 (kolmkümmend kolm tuhat viissada) krooni.

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus jõustus 19.10.2010 Riigikohtu määrusega.