3-08-1845/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-08-1845

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2009 Tartu Haldusasja number 3-08-1845 Haldusasi V.J. i kaebus Tartu Vangla direktori 14.08.2008 käskkirja nr 1-4/1111 (V.J. i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.J. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2009 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – V.J. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2008 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest 3. märtsil 2009.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Vangla direktori 14.08.2008 käskkirjaga nr 1-4/1111 kohaldati kinnipeetava V.J. i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna V.J. märkis oma 14.08.2008 esitatud avaldustes, et Tartu Vangla administratsioon provotseerib teda sooritama kuritegu ning tarvitusele võtma äärmuslikke meetodeid ja sellest tulenevalt oli alust arvata, et kinnipeetav V.J. võib tahtlikult kahjustada enese tervist, olla ohtlik teistele vanglas viibivatele isikutele või vangla julgeolekule tervikuna. Tartu Vangla direktor kohaldas alates 14.08.2008 kinnipeetav V.J. i suhtes raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ning välistamaks võimalikud V.J. i poolsed rünnakud teiste isikute suhtes, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja väljaspool kinnipeetava elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. 18.09.2008 saabus Tartu Halduskohtusse V.J. i kaebus Tartu Vangla direktori 14.08.2008 käskkirja tühistamiseks.

2. Kaebuse kohaselt karistati V.J. i 14.08.2008 Tartu Vangla administratsiooni süül isolatsiooniga. Tartu Vangla administratsioon kuritarvitab vangide suhtes oma positsiooni, karistades alusetult süütuid inimesi. Tartu Vangla provotseerib oma tegevusega kinnipeetavaid rahutustele, õhutades neid vastuhakule ning uutele rikkumistele ja seejärel karistab neid alusetult. Tegelikult ei pane kinnipeetavad toime mingisuguseid rikkumisi, mis annaks Tartu Vanglale alust neid karistada. Kaebaja ei mõista milles seisneb tema ohtlikkus ning mille tõttu on vaja tema suhtes rakendada käeraudu. Arstikabinetis ei pea kaebaja käeraudades olema, kuid mujal vanglasiseselt talutatakse teda ringi käeraudades. Põhjus, miks kaebaja suhtes kohaldati isolatsiooni ning käeraudu seisnes selles, et ta oli eelnevalt kirjutanud arvukalt avaldusi Tartu Vangla direktorile oma õiguste kaitseks. Kaebaja paigutati kambrisse nr 1113, mis ei vastanud kehtestatud tingimustele ning mille aken oli katki. Seetõttu pöördus kaebaja korduvalt Tartu Vangla poole ning esitas direktorile protesti märgiks 50 avaldust ajavahemikul 30.07.2008 - 14.08.2008 ning põhjendas direktorile, milles seisneb situatsiooni ohtlikkus kui ta pannakse istuma katkise aknaga ruumi. Esitatud vastuväidete ning arvukate avalduste pärast määrati kaebajale käerauad ning pandi isolatsiooni. Vangla provotseeris teda erutuma ja kirjalikke vastuväiteid esitama ning seetõttu esitas ta ka 14.08.2008 avalduse, mille tõttu kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.

3. Tartu Vangla leidis, et V.J. i kaebus on põhjendamatu. V.J. il on õigus kaebustes esitada väiteid oma äranägemise järgi ja seetõttu ei lasu tal kohustust rääkida tõtt. Tartu Vangla direktori 14.08.2008 käskkirjal on õiguslik alus ning V.J. i suhtes VangS § 69 kohaldamiseks oli 3 motiivi: ta võib kahjustada enda tervist tahtlikult, ta on ohtlik teistele ja vangla julgeolekule. Julgeolekuabinõusid rakendati kaebaja

14.08.08 avalduste alusel ning käskkiri oli välja antud selleks, et ennetada võimalikku rasket õiguserikkumist.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 3. detsembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatavas käskkirjas VangS § 69 lg 2 p 4 ja 5 kohaldatud vastavuses VangS §-ga 69 lg 1, s. o „on alust arvata, et kinnipeetav V.J. võib olla vägivaldse käitumisega ning ohtlik teistele isikutele ja vangla üldisele julgeolekule“, samuti „raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ning välistamaks võimalikud V.J. i poolsed rünnakud teiste isikute suhtes tulevikus“. Seega vaidlustatava käskkirja seaduslik alus on tuvastatud ja ei ole kahtlust käskkirja õigsuses.

Tartu Vangla administratsiooni käskkirjas märgitud sisu on järeldus V.J. i 14.08.08 kirjutatud avaldustest, milles ta teatab näljastreigist ja kirjutab, et Tartu Vangla direktor provotseerib V.J. i sooritama kuritegu ja homme protestiks läheb tema, V.J. , äärmusliku sammuni. Nimetatud kaebaja kiri on ähvardava sisuga ja vangla administratsioon leidis õigustatult, et raske õigusrikkumise ärahoidmiseks tuleb kohaldada VangS § 69 lg 2.

Vaidlustatava käskkirja alusel kontrolliti 03.09.2008 (tl 98) ja 06.10.2008 (tl 99) komisjoni poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajadust ja ei leitud veel võimalust julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks. (tl 98-99)

Tartu Vangla direktori 14.08.2008 käskkiri on õiguspärane, vastab HMS §-des 54 ja 55 haldusaktile esitatud nõuetele. Ülalnimetatud haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Vastustaja kaalutlused on käskkirjas fikseeritud ja täiendavad julgeolekuabinõud on valitud vastavalt faktilistele asjaoludele. Vaidlustatav käskkiri on motiveeritud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. V.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus oluliselt menetlusnorme ja hindas valesti tõendeid. 12-14. novembril 2008 kohtuistungitel paljude haldusasjade läbivaatamisel nõudis apellant kohtuniku taandamist nende ebaseaduslike protsessitoimingute alusel, mida kohus tegi. 13.11.2008 võltsisid kohtunik ja vastustaja kohtusaalis protokolli ja apellandi tervis ei pidanud vastu. 14.11.2008 V.J. ei olnud valmis selleks, et hakata läbi vaatama asja nr 3- 08-1845, sest veel sama päeva hommikul arutati asja nr 3-08-1987 ja seal tuli võidelda elementaarsete inimõiguste eest. Kohus määras seeria kohtuprotsesse 12-14 ja 18. novembril 2008, kus ühel päeval võis toimuda ka mitu istungit. Oma esialgses kaebuses kirjutas V.J. , et 30.07.2008 paigutas administratsioon ta kinnisesse kambrisse nr 1113 ning 31.07.2008 esitas ta vangla direktorile taotluse kambri 1113 remondiks. 01.08.2008 pöördusin korduva avaldusega vangla direktori ja peaarsti poole seoses raske olukorraga kambris 1113. 11.08.2008 desinfitseeriti kambrit 1113, aga teda ja kambrikaaslast paigutati kolmeks tunniks eraldi etapikambritesse. 11.08.2008 oli ta luku taga ja arst ei käinud, sealt viidi ta tagasi kambrisse 1113, mis oli üle pritsitud klooriga. 11.08.2008 võeti ära vanglavorm ja see tagastati alles 25.08.2008, millega jäeti kaebaja kaheks nädalaks ilma jalutuskäikudest. 30.07.2008-14.08.2008 kirjutas kaebaja kirjalikke avaldusi, kaebusi ja proteste. 14.08.2008 karistati teda § 69 järgi vangla süül, kui ta võitles oma inimõiguste eest.

Esimese astme kohtuotsuses puuduvad motiivid. 14.08.2008 viidi V.J. välja lukustatavast kambrist nr 1113 ja paigutati teise lukustatavasse kambrisse nr 1079, mis vastas eluruumidele ettenähtud nõuetele. Kambris nr 1079 elas V.J. koos kambrikaaslase Vjatšeslav Livitskiga, kellele polnud käeraudu määratud. V.J. i hoitakse isoleeritud kambris alates 02.11.2007 ja umbes aasta on olnud käerauad. Kaebaja esitas 26.10.2008 avalduse tema suhtes käeraudade rakendamise osas, kuid selles osas ei ole seisukohta võetud.

14.08.2008 protestis kirjutas V.J. , et pöördub prokuratuuri ja kaitsepolitseisse (KAPO), sest vangla direktor provotseerib kuritegu sooritama ja, et homme võtab ta ette äärmuslikud sammud. Järgmisel päeval kirjutas ta kirja prokuratuuri ja kaitsepolitseisse.

Nagu kõik teavad, pöördutakse politseisse abi saamiseks, mitte uue kuriteo toimepanemiseks.

Tartu Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Apellant esitas lühikese ajavahemiku jooksul Tartu Halduskohtule rea kaebusi, mis on sisult sarnased. Kohus eraldas kaebused vastavalt esemele eraldi menetlustesse ja on püüdnud apellanti hetkel menetletava kaebuse raames hoida. Antud haldusasjas määras halduskohus kaebuse esemeks Tartu Vangla direktori 14.08.2008 käskkirja. Seetõttu ei pidanud halduskohus antud asja raames vaatama läbi apellandi kaebusi kambri nr 1113 elutingimuste peale, mis on kaebuse esemeks teises haldusasjas. Halduskohus ei ole rikkunud HKMS §-de 15 ja 16 sätteid. Kohus selgitas kohtuistungi algul pooltele õigusi ja kohustusi, millest apellant enda sõnul ka aru sai. Apellant ei ole nimetanud, millistele tõenditele jättis halduskohus hinnangu andmata. Halduskohus kontrollis kõiki asjas kogutud tõendeid ja küsis, kas pooltel on taotlusi täiendavate tõendite esitamiseks. Apellant ei soovinud täiendavalt ühtki tõendit esitada. Apellandi suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkuses oli halduskohtul võimalik ka ise vahetult veenduda - kui haldusasja nr 3-08-1175 kohtuistungi käigus apellant kõrgendas korduvalt häält, lõi käega vastu barjääri, kükitas ja viskas end pikali, siis käesoleva asja kohtuistungil oli apellant äärmiselt rahulik ja viisakas ning pöördus kohtu poole lugupidavalt. Seega tõendas apellant oma käitumisega ka ise, et ta on võimeline end vajadusel kontrollima, kuid oma oletatava õiguse saavutamise eesmärgil võib kasutada ähvardusi ja vägivalda ning tema käitumine on ettearvamatu. V.J. on oma käitumist käesolevaks ajaks parandanud, mistõttu on lõpetatud tema suhtes ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Toimiku materjalide alusel ei ole ringkonnakohus tuvastanud ühtegi sellist menetlusnormi rikkumist, mis võiks olla aluseks vaidlusaluse kohtuotsuse tühistamisele. Asja materjalidest nähtuvalt osales V.J. 14.11.2008 toimunud kohtuistungil ja sai esitada omapoolsed selgitused. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et halduskohus oleks keeldunud kaebuse esitajat ära kuulamast või oleks põhjendamatult jätnud mõne tema taotluse rahuldamata. Halduskohus on samuti kooskõlas TsMS §-ga 25 lg 1 käsitlenud V.J. i poolt esitatud taandamise taotlust. Apellandi viited 13.11.2008 kohtuistungile haldusasjas nr 3-08-1175 ning väited selle kohta, et kohus oli määranud mitme V.J. i kaebuse läbivaatamise ühele päevale, mis oli apellandi arvates tema jaoks kurnav, ei ole asjakohased ega anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Samuti on asjakohatud apellandi väited selle kohta, et 14.11.2008 kohtuistungi protokoll on sisuliselt ebaõige. V.J. ei ole käesolevas asjas esitanud halduskohtule seaduses ettenähtud korras taotlust, mida oleks võimalik käsitleda TsMS § 53 lg 2 kohase taotlusena protokolli parandamiseks.

Kuna käesolevas asjas esitatud ja menetletud kaebuse sisuks oli Tartu Vangla direktori 14.08.2008 käskkirja (V.J. i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) tühistamine, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta need apellatsioonkaebuses esitatud väited ja põhjendused, mis puudutavad kambri nr 1113 nõuetele mittevastavust (menetletud haldusasjana 3-08-1684, menetlus lõpetatud 17.12.2008 seoses kaebaja loobumisega kaebusest), V.J. i suhtes alates 02.11.2007 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (menetletakse haldusasjana nr 3-08-1175), 11.08.2008 talle meditsiinilise abi mittevõimaldamist (menetletakse haldusasjana nr 3-08-1847) ja 11.08.2008 tema paigutamist klooriga desinfitseeritud kambrisse ning temalt riiete äravõtmist (menetletakse haldusasjana nr 3-08-1987).

Vaidlustatud 14.08.2008 käskkirjaga on V.J. i suhtes kohaldatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja väljaspool elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist raske õiguserikkumise toimepanemise ennetamiseks ning välistamaks V.J. i võimalikud rünnakud teiste isikute suhtes. Nimetatud käskkirja koostamise aluseks olid V.J. i 14.08.2008 (tl. 64-65) kirjalikud avaldused vanglale, milles ta märgib, et vangla administratsioon provotseerib teda sooritama kuritegu ning tarvitusele võtma äärmuslikke abinõusid ja protesti märgiks läheb ta homme (s. o 15.08.2008) äärmusliku sammuni. 14.08.2008 käskkirja põhjendustes on veel märgitud, et eeltoodust tulenevalt on alust arvata, et V.J. i käitumine võib olla vägivaldne ning seega ohtlik teistele isikutele ja ka vangla üldisele julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid on kohaldatud asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub kord kuus esimesel esmaspäeval.

Julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamine (VangS § 6 lg 1). Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab VangS § 66 lg 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor.

Üks vanglas julgeoleku tagamise abinõu on täiendavate julgeolekuabinõude, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamine. VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi on täiendavateks julgeolekuabinõudeks kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.

VangS § 70 lg 1 järg võib ohjeldusmeetmena kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol võib seega olla tegemist ka ennetava abinõuga, millega püütakse ära hoida õiguserikkumiste toimepanemist ja ohu tekkimist vangla või teiste isikute julgeolekule ning mis põhineb kinnipeetava kavatsuste kohta olemasoleval infol ning tema võimaliku ohtliku käitumise tõenäosuse hindamisel. Lähtudes julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist ning V.J. i 14.08.2008 avalduste sisust, milledest on selgelt välja loetav ähvardus panna toime õiguserikkumine või kuritegu, nõustub ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud otsuses väljendatud seisukohaga, et Tartu Vangla direktori 14.08.2008 käskkiri on seaduslik ja motiveeritud ning proportsionaalne lähtudes V.J. i võimaliku käitumise ohtlikkuse astmest.

Apellandi väited, et tema pidas 14.08.2008 avaldustes äärmusliku sammuna silmas 15.08.2008 prokuratuurile ja KAPO-le kirja kirjutamist, mitte muid teiste isikute või vangla julgeolekut ohustavate tegude toimepanemist, on ringkonnakohtu hinnangul tagantjärele ennastõigustavad ning ei ole kooskõlas ka 14.08.2008 kirja sisuga, milles V.J. on märkinud, et ta pöördus prokuratuuri ja KAPO-sse vangla ametnike tegevuse vastu, mitte, et ta pöördub sinna 15.08.2008 ja see ongi nn. äärmuslik samm. Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks ei ole ka apellandi väide, et halduskohus on tema kaebuse osaliselt, s. o 26.10.2008 avalduse osas, läbi vaatamata jätnud.

Ringkonnakohtu istungil selgitas V.J. , et tema 26.10.2008 avalduse esitamise põhjuseks oli soov illustreerida olukorda vanglas, sest vahepeal kasutatakse tema suhtes käeraudu ja vahepeal mitte ning, et see ei olnud eraldi kaebus vangla tegevuse peale. Kuna ka ükski muu apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata.

Ivo Pilving Agu Timmi Maili Lokk