3-08-277/42 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märtsil 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-277 Haldusasi Alar Kaljuranna kaebus Tallinna Vangla 20.11.2007 käskkirja nr 1267-d tühistamiseks ja vaide edastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud lahend Tallinna Halduskohtu 29.08.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

25. veebruar 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Alar Kaljurand Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu

RESOLUTSIOON

Jätta Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2008 kohtuotsus haldusasjas nr 3-08-277 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 20.11.2007 käskkirjaga nr 1267-d karistati kinnipeetav A. Kaljuranda kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks ning tema suhtes piirati kartserikaristuse kandmise ajal vangistusseaduse (VangS) §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Karistus määrati selle eest, et 26.10.2007 kell 09.10, kandes kartseris karistust, hoidis A. Kaljurand enda juures (vöö vahel) keelatud eset – tubakat.

Justiitsministeeriumi 09.01.2008 vaideotsusega jäeti A. Kaljuranna vaie Tallinna Vangla direktori 20.11.2007 käskkirja nr 1267-d peale rahuldamata.

2. A. Kaljurand esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 20.11.2007 käskkirja nr 1267-d tühistamiseks ja taotles täiendavalt Tallinna Vangla poolt tema 05.12.2007 vaide Justiitsministeeriumile hilinemisega edastamise õigusvastaseks tunnistamist.

3-08-277

2(5) Kaebuse kohaselt leidis A. Kaljurand koos kinnipeetav R. K. 26.10.2007 hommikul kartserist paki tubakat ja pöördus kohe vanglaametniku poole sooviga anda leitud ese üle inspektorkontaktisikule. Vanglaametnik, kellega kaebajal on olnud varem konflikte, ei võimaldanud minna inspektor-kontaktisiku vastuvõtule, ja teda ei pidanud kaebaja usaldusväärseks. Seejärel viidi A. Kaljurand juuksurisse, kust naastes võeti ära tubakas. Kaebaja leiab, et teda karistati alusetult, kuna ta soovis vabatahtlikult keelatud eseme inspektor-kontaktisikule ära anda, et demonstreerida asumist paranemise teele. Tallinna Vangla on jätnud arvestamata ja Justiitsministeeriumile koos vaidega edastamata A. Kaljuranna ja R. K. mitmed juhtunut selgitavad avaldused. Kaebajat ei informeeritud viivitamatult distsiplinaarsüüdistuse sisust ja distsiplinaarmenetluse protokolli pole kantud tema vastuväiteid. Tallinna Vangla viivitas kolm päeva kaebaja vaide edastamisega Justiitsministeeriumile.

3. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud vanglaametnike seletuskirjadega. A. Kaljurand ei teavitanud kartseris olnud tubakast teenistuses olnud vanglaametnikke. Kaevatav käskkiri on seaduslik.

4. Tallinna Halduskohtu 29.08.2008 otsusega jäeti rahuldamata Tallinna Vangla direktori 20.11.2007 käskkirja nr 1267-d tühistamise nõue. Tallinna Vangla kahepäevane viivitus kaebaja 05.12.2007 esitatud vaide edastamisel Justiitsministeeriumile tunnistati õigusvastaseks. 1) Vaidluse all ei ole asjaolu, et 26.10.2007 pärast juuksuri juures käimist kartserikambrisse naastes, hoidis A. Kaljurand enda juures (vöö vahel) keelatud eset – tubakapakki. 2) Kaebaja versiooni kohaselt leidis ta selle päeva hommikul kartserikambrist peidetud keelatud eseme, juuksurisse minnes teavitas vanglaametnik J. A. soovist anda leitud ese üle kontaktisik N. P., misjärel ta lubati juuksurisse, kust kartserikambrisse naasmisel toimunud läbiotsimise käigus avaldas uuesti soovi anda ese üle kontaktisikule, mitte läbiotsimist teostanud J. A., keda ta ei pidanud usaldusväärseks. Kaebaja väited on paljasõnalised ja tema versioon ei ole usutav. Puudub alus kahelda vanglaametnik J. A. järjekindlates ütlustes (ettekanne, seletuskiri, ütlused kohtuistungil), mille kohaselt A. Kaljuranna juuksurisse viimisele eelnenud läbiotsimisel tubakat ei leitud ja juttu soovist anda keelatud ese üle N. P. polnud ei juuksurisse minnes ega sealt tulles. J. A. ütlusi kinnitavad A. Š-G. tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt juuksurist tulles ei olnud enne läbiotsimise teostamist vestlust ametniku ja kinnipeetava vahel ning läbiotsimise käigus avastati pakk tubakat. 3) Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite (N. P. 30.10.2007 ja 04.06.2008 seletuste) kohaselt otsiti kartserikamber läbi enne A. Kaljuranna sinna paigutamist ja keelatud esemeid ei leitud. A. Kaljuranna vastupidist väidet ei kinnita ükski tõend. Ka samas kambris viibinud M.

H. ei väida seletuses, et kambri läbiotsimist ei toimunud, ehkki just tema kaudu teadvat A. Kaljurand, et läbiotsimist ei teostatud. Tunnistajatena väljakutsutud N. P. ja M. H. ei ilmunud kohtuistungile. Kohus pidas TsMS § 321 lg 1 p 2 alusel asja lahendamist võimalikuks neid üle kuulamata, arvestades, et kohtusse mitteilmumiseks oli neil mõjuv põhjus, nad olid kohtule teatanud, et jäävad varem antud ütluste juurde ja on äärmiselt ebatõenäoline, et nende kohtus ülekuulamine oleks midagi muutnud. 4) Kaebaja loobus R. K. tunnistajana ülekuulamisest. Kohus ei pea kaebajaga koos kartserikaristust kandnud kinnipeetava R. K. seletuskirju usaldusväärseteks, kuna tema esitatud versioon kattub kaebaja mitteusutavate seletuste ja tõendite kogumiga kummutatud väidetega. Tõenäoliselt on kaebaja ja R. K. andnud kooskõlastatult väljamõeldud seletusi, et kaebaja vabaneks distsiplinaarvastutusest. 5) Isegi kui kaebaja versioon asjade käigust vastab tõele, algas tema õiguserikkumine juba sellest, et ta eemaldas kartserikambrist väidetavalt leitud eseme leiukohast, võttis selle enda

3-08-277

3(5) kätte ja kambrist lahkudes endaga kaasa. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 alusel on kinnipeetaval õigus hoida enda juures ainult vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 60 lg 1 kohaselt võib kartseris olla kinnipeetaval kaasas väga piiratud sortiment esemeid. VSkE § 65 lg 1 näeb ette vangla territooriumilt leitud esemetega toimimise korra, mille kohaselt korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise vangla, mille territooriumilt on ese leitud. Sellest sättest ja VangS §

67 p-st 3 tulenevalt pidanuks kaebaja sellisel juhul teavitama esimest ettejuhtuvat või valves olevat vanglaametnikku „leitud“ esemest, mitte hakkama ise asju korraldama ja selekteerima, millist vanglaametnikku tema peab eseme vastuvõtmiseks piisavalt usaldusväärseks. Selliste toimingute tegemist ei ole antud kinnipeetava pädevusse. 6) Kaebaja väited menetlusnormide rikkumise kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole põhjendatud ega too kaasa käskkirja tühistamist. Kinnipeetava viivitamatu teavitamine distsiplinaarsüüdistusest ei tähenda seda, et teavitamine peab toimuma loetud tundide jooksul. Asjas puuduvad mistahes tõendid, et kaebajal ei lubatud teha märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli. Nähtuvalt asja materjalidest on kaebaja saanud korduvalt anda seletusi talle esitatud distsiplinaarsüüdistuse kohta ja esitada tõendeid, mis tähendab, et ta oli aegsasti informeeritud süüdistuse sisust ja sai distsiplinaarmenetluse protokollile esitada oma vastuväited. Alusetu on väide, et A. Kaljuranna ja R. K. kirjalikke kaebusi ei lisatud vaidemenetluse materjalide juurde. Justiitsministeeriumi esitatud andmetel olid nimetatud kaebused koos vaidega Justiitsministeeriumile edastatud (tl 11, 14, 25-27). 7) VSkE § 48 lg 4 ja haldusmenetluse seaduse § 80 lg 1 kohaselt tulnuks Tallinna Vanglal edastada A. Kaljuranna vaie Justiitsministeeriumile hiljemalt 12.12.2007, kuid vaie edastati 14.12.2008. Vangla see toiming on vaidlustatav vaidemenetluse esemest sõltumatult ja tuleb tunnistada õigusvastaseks, kuna see rikub kaebaja õigusi ja kaebajal on selleks preventiivne huvi – tagada edaspidi vaiete edastamisel seaduses ettenähtud tähtaegade järgimine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. A. Kaljuranna apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega tühistada vaidlustatud käskkiri järgmistel põhjustel: 1) Vanglaametnik kirjutas kaebaja kohta ettekande 26.10.2007 ning oleks pidanud talle teatama, et ta on oma käitumisega rikkunud Tallinna Vangla kodukorda ja vangistusseadust. Distsiplinaarrikkumisest teatati kaebajale alles 30.10.2007 ja temalt võeti seletuskiri. Vanglas läbiviidud menetlus on vastuolus VangS § 64 lg-ga 2. Ka varasemas kohtupraktikas on öeldud, et kinnipeetavat informeeritakse koheselt distsiplinaarrikkumisest. Euroopa Vanglareeglistiku p

59.1 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat viivitamatult tema vastu esitatud süüdistusest. 2) Distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi erapooletult ja sellega rikuti kaebaja õigusi, kuna talle ei antud võimalust protokolli kohta kirjalikke märkusi teha. Sellega rikkus vangla VsKE § 98 lg-t 3, mille kohaselt lisatakse kirjalikud märkused protokolli kohta distsiplinaarmenetluse protokollis. Antud juhul puuduvad protokollist kaebaja märkused. 3) Kaebaja ei nõustu kohtuga, justkui oleksid tema ütlused paljasõnalised. On arusaamatu, miks ei tahetud rahuldada kaebaja taotlust kutsuda kambrikaaslane R. K. kohtusse tunnistajaks. Oletuslikud on halduskohtu järeldused, justkui ei oleks tunnistaja kohalolek midagi muutnud, kuivõrd halduskohtusse toodi vale isik. Kaebaja soovis tunnistajaks M. H., kuid kohale toodi

M. H., kes paraku ei teadnud antud juhtumist midagi. 4) Vanglaametnik A. Š-G. andis vastuolulisi ütlusi, väites algul, et nägi, kuidas kaebaja läbiotsimine toimus, hiljem aga, et ei näinud. A. A. ütlused ja seletused tubaka leidmise asukoha kohta on vastuolulised. Nimetatud vanglaametnikud valdavad riigikeelt vaid algtasemel. A. A. töötab pikemat aega kartseris ja peab kaebaja peale isiklikku vimma. Kui ka

3-08-277

4(5) mõne vangla töötaja peale teha kaebus, kes on ületanud oma ametialaseid volitusi ja rikkunud seadust, tekib nn ringkaitse. Vangla direktor lahendab vaidluse kinnipeetava kahjuks. Seda kinnitab ka dokumentide edasisaatmisega viivitamine Tallinna Vangla poolt. Kaebaja leiab, et vanglaametnike vastuoluliste ütlustega on tõendatud, et antud distsiplinaarkaristus on kaebajale antud fabritseeritult. Vanglaametnikud ei soovi tunnistada, et kaebaja andis tubakapaki vabatahtlikult üle vanglaametnikule. 5) Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga. Need piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratud õiguste ja vabaduste olemust. Keelatud on kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu inimväärikuse alandamine või tema õiguste ebaseaduslik piiramine ametiseisundit ära kasutades. Kaevatav käskkiri on Tallinna Vangla ametniku poolt kaebajale tahtlikult fabritseeritud eelnimetatud põhjustel.

6. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Järelvalveosakonna vanemvalvur J. A. koostas ettekanne nr 2301 selle kohta, et 26.10.2007 kell 9.10 toimus kartseris korrapärane juuksuriteenuse osutamine. Peale juuste lõikust kambrisse tagasi saatmisel otsiti A. Kaljurand läbi ja tema pükste vahelt leiti pakk Falcon tubakat. Vangistusosakonna inspektor - kontaktisiku N. P. poolt koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, rikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Protokolli on kinnipeetavale tutvustatud allkirja vastu. Karistuse ettepanekuks on toodud kinnipeetava paigutamine 10 ööpäevaks kartserisse, kuna kinnipeetav eiras vangistusalaseid õigusakte. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite kohaselt otsiti kartserikamber läbi enne kaebaja sinna paigutamist ja keelatud esemeid sealt ei leitud. Kaebaja väide, et tubakas oli juba enne tema paigutamist kartserikambris, ei leidnud kohtus kinnitust. Samuti ei leidnud kinnitust väide, et kartserikambrit ei saadud läbi otsida, kuna seal viibis kinnipeetav M. H.. Kinnipeetav

M. H. paigutati kartserisse 13.10.2007 kell 13.40 ja vabastati 23.10.2007 kell 13.40. M. H. väidab seletuskirjas, et enne tema vabastamist paigutati samasse kartserikambrisse nr 72 veel kaks kinnipeetavat Alar Kaljurand ja R. K. ning nad viibisid antud kambris lõunasöögist kuni

M. H. vabastamiseni. Inspektor-kontaktisik N. P. selgitas 04.06.2008 seletuses, et 23.10.2007 saades teada, et kartserisse paigutatakse uued kinnipeetavad, teostas ta u 11.20 tühja kambri nr

72 läbiotsimist ja tehnilist ülevaatust. Kambris nr 72 distsiplinaarkaristust kandev kinnipeetav

M. H. oli läbiotsimise ajaks viidud kartserihoone I korruse koridori. Inspektor-kontaktisik N. P. ei avastanud kambrist keelatuid esemeid. A. Kaljurand paigutati kartserikambrisse nr 72 kell 11.40.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega Tallinna Vangla direktori 20.11.2007 käskkirja nr 1267-d tühistamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Juhul, kui kaebajat ei informeeritud kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, rikuti distsiplinaarmenetluse läbiviimisel VangS § 64 lg-t 2. Nimetatud menetlusnormi

3-08-277

5(5) rikkumist ei saa aga pidada oluliseks, sest see rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on järelvalveosakonna vanemvalvur J. A. tutvustanud kaebajale 26.10.2007 koostatud läbiotsimise akti leitud esemete kohta, milles on fikseeritud kaebajalt kartseris keelatud eseme „Falconi“ tubaka paki äravõtmine. Kaebaja on saanud anda selgitusi asja kohta enne distsiplinaarkaristuse määramist 30.10.2007. Kaebaja seletuskirja (tl 23) sisu näitab, et talle oli teada distsipliinirikkumine, milles teda süüdistati.

9. VsKE § 98 lg 3 järgi lisatakse distsiplinaarmenetluse protokollile kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 19) toodud loetelu kohaselt oli sellele muude materjalide hulgas lisatud kaebaja seletus. Kirjalikud märkused saab lisada protokollile juhul, kui need on esitatud. Protokolli kohta kirjalike märkuste puudumine ei anna alust pidada distsiplinaarmenetlust erapoolikuks. Kaebaja väide, et talle ei antud võimalust protokolli kohta kirjalikke märkusi teha, ei veena ka ringkonnakohut ja näib otsitud.

10. Halduskohus on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldanud põhjendatult, et kaebaja on toime pannud kaevatavas käskkirjas toodud rikkumise ja teda on selle eest õigesti karistatud distsiplinaarkorras. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjas kogutud ja uuritud tõendeid teisiti, kui seda tegi halduskohus.

Kaebaja etteheide R. K. kohtusse kutsumise taotluse rahuldamata jätmise kohta on alusetu, sest kaebaja ise loobus kohtuistungil R. K. tunnistajana ülekuulamise taotlusest (tl 88). Kaebaja palus apellatsioonkaebuses vajadusel kutsuda ringkonnakohtusse tunnistajaks kinnipeetav M. H.. Ringkonnakohus ei pidanud M. H. ülekuulamist vajalikuks, sest asjas on tema kirjalik seletus (tl 95) ja ta kinnitas ütluste juurde jäämist 18.08.2008 teatises (tl 111).

Nii nagu halduskohus, ei näe ka ringkonnakohus põhjust kahelda vanglaametnike seletuste ja kohtus tunnistajana antud ütluste usaldusväärsuses ning pidada kaebajale süüks arvatud distsiplinaarrikkumist vanglaametnike poolt fabritseerituks. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad N. P. 30.10.2007 ja 04.06.2008 seletused (tl 22 ja 96) kartserikambri läbiotsimist enne kaebaja sinna paigutamist ajal, mil kinnipeetav M. H. viibis kartserihoone I korruse koridoris, ja kambris keelatud esemete mitteleidmist. A. A. ettekande (tl 20), seletuskirja (tl 28) ja kohtuistungil antud ütlustega (tl 123) on tõendatud, et kaebaja ei avaldanud soovi keelatud eseme üleandmiseks N. P. enne juuksurisse minekut ega sealt tulles ning et pakk tubakat leiti kaebaja juurest pärast juuksuri juures viibimist. Veel kinnitas J. A. kohtus, et temal kaebaja vastu vihavaenu ei ole ning suhted kaebajaga on puhtalt ametialased. Asjaolu, et juuksurist tulles ei olnud enne läbiotsimise teostamist vestlust ametniku ja kinnipeetava vahel ning läbiotsimise käigus avastati pakk tubakat, kinnitavad ka A. Š-G. tunnistajana antud ütlused (tl 124-125). A. Š-G. seletuskirjas märgitu (tl 29) ja kohtus tunnistajana antud ütlused ei ole vastuolus. A. Š-G. märkis ka seletuskirjas, et ei näinud, kas valvur otsis kaebaja kambrist väljaviimisel läbi või mitte, küll aga nägi kaebaja läbiotsimist pärast juuksurist tulekut.

11. Tulenevalt eeltoodust jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Oliver Kask Viive Ligi Lilianne Aasma