2-07-10115/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-10115 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ene Randmäe, Ülle Jänes Tsiviilasi

G. L. hagi T. P. vastu pärimisõiguse tuvastamiseks Tsiviilasja hind

15 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.10.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 19.02.2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G. L. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX), esindaja Andrei Lebedev; Kostja T. P. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X, XXXXXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Nigul Saar.

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 02.10.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja T. P. kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud pärast otsuse avalikult teatavakstegemist. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. G. L. (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi T. P. vastu pärimisõiguse tuvastamiseks. Hageja palub tuvastada tema pärimisõigus oma ema J. P. järgi, kes suri XX.XX.XXXX. Hageja on esitanud 09.01.2007 notarile avalduse J. P. pärandvara vastuvõtmiseks, kuid ei saa oma pärimisõigust tõestada pärandaja sünnitunnistuse kande ebatäpsuse tõttu, sest hageja sünnitunnistusel on ema nimeks märgitud K. N. P.. Ebatäpsus ilmnes notari juures, sest varem ei olnud hagejal probleeme ega kahtlusi põlvnemise osas J. P.st.

Hageja on sündinud XX.XX.XXXX XXXXXXXXX külas, XXXXXXXX rajoonis, XXXXX oblastis XXXXXXXXXX J. P. ja V. P. abielust. Sellest abielust sündis XX.XX.XXXX poeg T. P. (kostja), kes on hageja vend. 1950.-ndatel aastatel vanemad asusid elama eraldi. J. P. kolis koos lastega elama Eestisse ja elas siin kuni elu lõpuni. Isa V. P. suri XXXX. aastal XXXXXXXX. Hagejale teadaolevalt kutsus V. P. J. K., kuna J. nimi poola rahvusest isiku kohta polnud tema arvates sobilik. Ilmselt K. nime mitteametlik kasutamine põhjustaski eksituse dokumendis. Kuna perekond oli poola päritolu, kasutati suhtlemisel teisi nimesid, mida aga erinevatel põhjustel ametlikult ei registreeritud. Ema soovis hagejale ristimisel anda nime G., mida aga ei aktsepteeritud ja hageja ristiti nimega G.. Kodused kutsusid hagejat G.ks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kostja hageja poolvend, sest temal ja hagejal on erinevad emad. Kostja on sündinud J. K. ja V. P. kooselust. Pärast tema sündi V. P. abiellus K. P. ja nende abielust sündis hageja. Pärast K. P. surma jätkas V. P. uuesti kooselu ja abiellus J. K. ga. Kohus ei saa tuvastada hageja põlvnemist J. P.st ja jätta kehtima sünniakti, mille kohaselt on hageja emaks K. P.. Hagejal oli võimalus vaidlustada sünnikande ebaõigsust, mida ta aga ei ole kasutanud. Käesolevaks ajaks on tema vanema kande vaidlustamise nõue aegunud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ning tuvastas hageja pärimisõiguse J. P. järgi. Vaidlus on asjaolu üle, kas hageja emaks oli J. P. ning kas hageja on tema seadusjärgne pärija.

TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on õiguslik huvi J. P. pärijaks olemise tuvastamise suhtes, mistõttu on õiguspärane esitada tuvastushagi kostja kui teadaolevalt peale hageja ainsa pärija vastu. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Hageja saab pärimist takistavaid asjaolusid kõrvaldada ainult kostja vastu hagi esitamisega.

Pooled ei vaidle ja dokumentaalselt on tõendatud, et enne abiellumist kandis hageja nime G. P. ning et hageja ja kostja isa oli V. (V.) P., kes suri XX.XX.XXXX. Vaidlus puudub ka selles, et J. P. suri XX.XX.XXXX ja et kostja nimi oli varem A. K., pärast nimemuutust 1989. aastal T. P..

Hageja väitel oli perekond poola päritolu, mistõttu kõigil perekonnaliikmetel kasutati mitut eesnime ja sellest tulenevalt oli erinevatel ajaperioodidel antud välja dokumente ka erinevate nimedega. Dokumentidega on tõendatud, et peale J. P. kasutasid ka teised perekonnaliikmed erinevaid nimesid. Hageja isa nimeks oli hageja sünnitunnistuse kohaselt V. P., surmatunnistusel aga nimi V. P.. Vaidlust ei ole selles, et pooltel on ühine isa, ometi on kostja sünnitunnistusel isa nimeks V. ja hageja sünnitunnistusel V.. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kostja on erinevatel eluperioodidel kandnud nimesid A. P., A. K. ja T. P.. Veendumust, et J. P. ja hageja sünnitunnistusel nimetatud K.

P. näol on tegemist ühe isikuga, kinnitab samuti asjaolu, et mõlemal juhul on isiku isanimeks N.

Kostja väited, et hageja emaks ei olnud J. P., vaid hoopis teine isik K. P., on paljasõnalised ja tõendamata. Vaatamata oma isa väidetavate abielude kirjeldamisele ei ole kostja esitanud ühtki tõendit, mis tõendaks isiku „K. P.“ olemasolu. Kostja väited vanema kande vaidlustamise nõude aegumise kohta on asjakohatud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 06.05.2008 ekspertiisiakti nr XX- XXXX-XX/XXXX kohaselt leiti DNA analüüsi tulemustel, et hagejal ja kostjal saab olla sama bioloogiline ema.

Kohus luges tõendatuks, et XX.XX.XXXX sündinud ja XX.XX.XXXX surnud J. P. oli XX.XX.XXXX sündinud hageja ema ning hageja on seeläbi pärimisseaduse § 13 alusel J. P. esimese järjekorra pärija.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

4. Kostja palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hagi oli esitatud pärimisõiguse tuvastamise nõudes J. P. järelt. Pärimise alus ei ole tõendatud. Hageja tugines perekonnaõiguses võimaliku vaidluse asjaoludele, kusjuures perekonnaõiguslikku sünniakti (põlvnemise) vaidlustamise nõuet ei ole esitatud. Hageja ei ole pärimise aluse tuvastamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit hagis viidatud asjaolude kohta, vaid on väitnud ema nime ebaõiget kirjutamist. Arusaamatuks jääb, kas mitme nime kasutamine tulenes poola päritolust või isiku enda tahtlusest teist nime kasutada ja kuidas see mõjutab kohut järeldama pärimise aluse olemasolu. Viide kostja nimevahetusele kui hagi rahuldamise (tõendatud) asjaolule on ekslik. Kostja on tõendanud oma nime vahetamist vastavalt perekonnaseisuakti koostamisega ning seega on isik tuvastatav.

Kohus on rikkunud tõendamiskoormise määramise põhimõtet, mille kohaselt peab hageja esitama asjaolusid kinnitavad tõendid ja vaid siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et tema kohta koostatud sünniakt on vale (ebaõige), et ebaõige sünniakt on praeguseks hetkeks muudetud (parandatud), et ühine isanimi N. nii K. P.l kui J. P.l tõendab nende kahe isiku samasust. Kostja väidab, et mehenimi N. on õigeusu levialas ja slaavi kultuuris üks enamlevinud mehenimedest.

Kohus on pidanud kostja väiteid perekonnaseisuakti vaidlustamise (aegumise) kohta asjasse mittepuutuvaiks. Juhul, kui kostja vastuväited vanema kande vaidlustamise kohta PKS § 44 järgi ei puutu asja, siis saab teha järelduse, et kohus ei menetlenud perekonnaseisuakti kande õigsuse nõuet. Perekonnaseisuakti õigsus (põlvnemist õiguslikult määrav sünniakt) ei kuulu hindamisele ja eeldatakse sünniakti õigsust. Kohtul puudus eeltoodu alusel põhjus hinnata tõendina DNA ekspertiisiakti, mille kohaselt on hageja ja kostja ühise ema tõenäosus 63%. Seega oleks pidanud kohus lähtuma sellest, et hageja emaks on K. P. ning tal puudub XX.XX.XXXX surnud J. P. järelt pärimise alus.

Kohus pidanuks ka sünniakti kande õigsuse eelduse seisukohaga mittenõustumisel ja PKS § 44 mitterakendamisel põhjendama, miks ta seda ei tee ja miks on võimalik üheaegselt sünniakti ja selle sisu mittearvestava kohtuotsuse olemasolu.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

6. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt TsMS §-le 368 lg

1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul seisneb hageja väidetav õiguslik huvi tuvastushagi esitamisel selles, et ta soovib tuvastushagis tuvastatavate asjaolude alusel tõendada enda pärimisõigust XX.XX.XXXX surnud J. P. järgi. Kohtusse pöördumise tingis asjaolu, et hageja ema eesnimi on erinevates dokumentides märgitud erineval kujul, kusjuures on tegemist sama isikuga. Nimetatud pärimisõiguse tuvastamiseks esitas hageja kohtusse hagi tuvastamaks enda pärimisõigust.

Maakohus on tõendeid hinnates tuvastanud õigesti, et XX.XX.XXXX sündinud hageja G. L. (P.) sünnitunnistusel märgitud hageja ema K. N. t ja XX.XX.XXXX surnud J. N. t puhul on tegemist sama isikuga. Kohus on asjaolusid hinnates tuvastanud, et hageja ja kostja perekonnas kasutati isikute suhtes erinevatel ajajärkudel erinevaid eesnimesid. Nii on ka hageja sünnitunnistusel isanimi V.K. p P., kuid kostja sünnitunnistusel V. K. p P., samas aga isiku surmatunnistusel V.K. p P. ja pooled ei vaidle selles, et tegemist on nende isaga. Poolte traditsioone kinnitavad ka kostja poolt erinevatel aegadel kasutatud erinevad isikunimed- A. P., A. K. ja T. P.. Kostja poolt esitatud väited, et pooltel on erinev ema, s.t et tema emaks on J. P. ja hageja emaks K. P., on paljasõnalised ja eksitavad. Kohus on tõendeid hinnates hageja pärimisõiguse tuvastanud ja kaebuse väited ei anna alust vastupidisteks ja kostjale soovitud järeldusteks. Käesoleva menetluse eesmärk oli kõrvaldada vastuolu erinevates dokumentides isikunime erineval kujul kajastamise vahel. Kostja vastuväited ei ole asjakohased, sest kohtu menetluses ei olnud põlvnemise tuvastamise nõuet ega vaidlust sünniakti kande õigsuse üle. Kohus menetles hageja poolt 03.08.2007 esitatud tuvastushagi (t.lk 20-21). Ringkonnakohus leiab, et hageja pärimisõigus on piisavalt tõendamist leidnud ja maakohus hagi põhjendatult rahuldanud.

Ulvi Loonurm Ülle Jänes Ene Randmäe