2-07-52358/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Tsiviilasja number 2-07-52358 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 02. märtsil 2009 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Kohtuasi V D hagi J K vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V D (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: J K (endine perekonnanimi D , isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2009 Resolutsioon Jätta V D hagi J K vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavalduse asjaolud Hageja esitas hagi oma täisealise lapse vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis hagejal abielust G D tütar J D , kes on käesoleval ajal täisealine. Hageja on 100%-liselt töövõimetu, tal on raske liikumispuue, mis põhjustab talle lisakulutusi ning mille tõttu ta vajab kõrvalist abi. Hagejat on korduvalt opereeritud. Arstliku ekspertiisi otsuse alusel on hagejale määratud hooldaja. Lisaks puudele on hageja tervis kõrgvererõhutõve ja südamehaiguse tõttu väga halb. Hageja sissetuleku moodustab töövõimetuspension 2457 krooni, ja toimetulekutoetus

900 krooni. Viimase operatsiooni eest St.Peterburgis pidi hageja maksma 45 000 krooni, mistõttu pidi võtma laenu. Igakuine laenu tagasimakse kohustus on 3315 krooni. Hageja arvates täitis ta oma vanema kohustusi korrektselt, tal on peale kostja kaks poega, kes elavad välismaal. Tütrele maksis hageja elatist 25% palgast. Hagejale teadaolevalt on tütrele piisavalt rahalisi vahendeid tema ülalpidamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja oma abivajadust tõendanud ega kulutuste arvestust esitanud. Hageja võttis väidetavalt 45 000 krooni maksma läinud operatsiooni jaoks laenu, kuid laenusummaks on 254 175 krooni, seega pidi hagejale kasutada jääma 209 175 krooni. Kostja ei pea laenu võtmist operatsiooni tõttu põhjendatuks, kuna kostjale teadaolevalt pakuti hagejale Eestis tasuta operatsiooni tegemist, kuid hageja ei soovinud oodata järjekorra saabumist, vaid valis tasulise operatsiooni. Kostja andmetel soetas hageja laenu eest sõiduauto Ford ja maatüki Pihkva oblastis, kus ta regulaarselt käib. Hageja omandis on kinnistu xxx, oma elukohana näitab xx. Hageja hoidis kõrvale kostja ülalpidamise kohustuse täitmisest, ta ei tundnud huvi pärast lahutust kostja kasvatamise vastu. Kostja ema oli sunnitud elatise saamiseks pöörduma hagiga kohtusse. Hageja ei ole esitanud elatise nõuet oma poegade vastu ning elatise summa on põhjendamatult suur. Kui hageja saaks igalt lapselt ülalpidamist hagis märgitud määras, siis koos pensioniga oleks tema sissetulek ligi 10 000 krooni kuus, millise summa vajadust ta põhjendanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 64 lg 1 sätestab, et täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat ja lg 2 et, kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadusest. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja vastuväidetega ning uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei kuulu rahuldamisele. PkS § 64 lg 1 tulenevalt peab hageja tõendama, et ta on töövõimetu ja abi vajav isik. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on töövõimetu isik. Samas ei ole hageja tõendanud, et ta oma varandusliku olukorra tõttu vajab abi ja tema kasuks tuleks välja mõista igakuine elatis. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et püsiv töövõime kaotus, raske liikumispuue ja halb tervis tekitavad talle lisakulutusi ning talle on määratud hooldaja. Samas nähtub kohtule esitatud Elva Linnavalitsuse korraldusest , et hagejale kuni 28.02.2010 hooldajaks määratud G M makstakse hooldajatoetust 60% riiklikult kinnitatud sotsiaaltoetuste määrast. Järelikult ei ole hagejal seoses hooldaja määramisega lisakulusid, kuna riik maksab tema hooldamise eest hooldajale tasu. Hagejat ei saa pidada abi vajavaks isikuks, kuna riiklikest registritest nähtuvalt on tal piisavalt vara. Nii nähtub kinnistusregistri väljavõttest, et hagejale kuulub kinnistu xxx, millele on seatud hüpoteek Balti Investeeringute Grupi Panga AS-st (BIG-i Pank) võetud laenu tagatiseks 360 000 krooni ulatuses. Hageja on 18.12.2006 suurendanud varasemalt võetud laenusummat kokku

179 463 kroonini. Kui hageja ka eelnimetatud laenust tasus operatsiooniks 45 000 krooni, siis jäi talle laenuraha kätte muuks otstarbeks üle 130 000 krooni. Kuigi hageja väidab, et ta pidi oma liikumisvajaduse tõttu soetama 27 000 krooni eest sõiduauto , ehitusaasta 1992, ei pea kohus seda vajalikuks ega põhjendatud kulutuseks, sest Eesti Riikliku Autoregistri andmetel kuuluvad hagejale peale eelnimetatud sõiduauto xxx veel kaks sõiduautot – xxx reg.märk xxx ehitusaasta 1982 ja xxx reg.märk xxx ehitusaasta 1989. Seega oli hagejal võimalik liikumiseks kasutada eelnimetatud sõidukeid ehk need müüa uuema sõiduauto või operatsiooni kulutuste katteks. Kui hageja tegigi oma tervise tõttu kulutusi 45 000 krooni ulatuses operatsioonile, siis ei nähtu hagiavaldusest, millele ta kulutas ülejäänud BIG-i Pangast laenatud raha ja miks peaks kostja aitama tasuda 179 463 kroonise laenu tagasimakseid. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et hageja abivajadus ei ole tekkinud mitte seoses tema töövõimetusega, vaid ta on pannud ennast raskesse olukorda sellega, et võttis BIG-i Pangast laenu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel 15,5% intressimääraga, kus 179 463 kroonise laenusumma juures tuleb tal tagasi maksta kokku 596 808 krooni, igakuise maksega 3315 krooni kuni 10.12.2021. Kohus on seisukohal, et PkS 64 lg 1 ja 2 mõtteks ei ole kohustada täiskasvanud lapsi tasuma vanemate mistahes laenukohustusi, vaid abistama neid ülalpidamisel, st. juhul kui vanemate sissetulekud ei kata toidule, eluasemele, ravimitele tehtavaid või muid põhjendatud ja vajalikke kulutusi. Hageja 179 463 kroonist laenukohustust ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks kulutuseks. Kostja seletuse kohaselt on ta üle kuu aja töötu ja töötu abiraha talle ei maksta. Viimane töötasu 2008 aasta detsembrikuu eest oli esitatud tõendi kohaselt 1988 krooni. Seega on kostja varanduslik olukord halvem kui hagejal. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kohus hagi PkS § 64 lg 1 ja

2 alusel põhjendatuks ega tõendatuks, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus ja menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, lg 5 kohaselt võib kohus kohustada esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

Kohtunik: