2-09-913/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.veebruar 2009.a. Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-913

Tsiviilasi

AS Hanspank hagi Igor Fokejev vastu 157 846.03 krooni

nõudes

Hagihind

143 520.24 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AS

Hansapank

(Swedbank),

registrikood

10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040

Hageja volitatud esindaja jurist Silva Kark, Rakvere 5 Jõhvi

Kostja: Igor Fokejev, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

27.veebruaril 2009.a. kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.

2.Välja mõista Igor Fokejev’ilt AS Hansapank (Swedbank) kasuks :

2.1.laenulepingust nr 08-271875-KE tulenev võlgnevus kokku 34 075.58 (kolmkümmend

neli tuhat seitsekümmend viis krooni ja 58) krooni, sealhulgas 33 266.12 krooni laenu

põhiosa, 166.30 krooni intresse, 94.19 krooni viivist ja kaardikasko 548.97 krooni.

2.2.Jätta rahuldamata leppetrahvi nõue 656.13 (kuussada viiskümmend kuus krooni ja 13

senti) krooni.

3.Välja mõista Igor Fokejev’il AS Hansapank (Swedbank) kasuks:

3.1.laenulepingust nr 07-058514-VL tulenev võlgnevus 121 633.00 (ükssada kakskümmend

üks tuhat kuussada kolmkümmend kolm) krooni, sealhulgas 110 254.12 krooni laenu

põhiosa, 9113.12 krooni intresse ja 2265.76 krooni viivist.

3.2.Jätta rahuldamata leppetrahvi nõue 1481.23 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üks

krooni ja 23 senti) krooni.

4.Välja mõista Igor Fokejev’ilt AS Hansapank (Swedbank) kasuks viivis, mis hagi

esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 07.jaanuarist 2009.a. kuni

põhinõuete (kokku 143 520.24 krooni) täitmiseni 0,026 % tasumata põhinõuete summast

päevas.

5.Välja mõista Igor Fokejev’ilt AS Hansapank Swedbank) kasuks hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 14 797.50 (neliteist tuhat seitsesada üheksakümmend seitse krooni ja 50

senti) krooni.

6.Välja mõista Igor Fokejev’ilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr

10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbangas, mõlemal juhul viitenumber

2800049696) 31.50 (kolmkümmend üks krooni ja 50 senti) krooni menetlusdokumentide

kättetoimetamise kulu.

Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

7.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Määrus saata pooltele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulud

1.Hageja menetluskulud kannab kostja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, s.o. 98,65 %

ulatuses.

2.AS Hansapank (Swedbank) menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 15

000.00 (viisteist tuhat) krooni.

3.Kohtu poolt riigieelarvest tehtud kulud menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on 31.50

(kolmkümmend üks krooni ja 50 senti) krooni ja need kannab kostja täies ulatuses.

Edasikaebamise kord

Igor Fokejev ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

Igor Fokejev võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine

oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku

teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr

221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

AS Hansapank (Swedbank) võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Menetluse käik.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud

tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole

teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud

vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklukult allkirja

vastu (tl 21). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel

jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas

üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjendused

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik.

1.02.jaanuaril 2008.a. sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-

232926-EG (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega

krediitkaardi, mis oli seotud limiidikonto ja arvelduskontoga. Hageja võimaldas kostjale

krediidilimiidi tehingute tegemiseks 30 000.00 krooni ulatuses intressiga 18% aastas. Kostja

kohustus püsimakse debiteerimiseks tagama maksepäeval (kalendrikuu 15.kuupäev) piisavate

rahaliste vahendite (1200.00 krooni) olemasolu. Kostja jäi püsimaksete tasumisega

võlgnevusse 15.mail 2008.a.

2.27.märtsil 2007.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr 07-058514-VL

(edaspidi leping 2) summas 137 000.00 krooni intressimääraga 14% aastas ja

tagastamistähtajaga 01.aprill 2011.a. Lepingu 2 kohaselt kohustus kostja laenu tagasi

maksma graafiku alusel iga kuu 1.kuupäeval summas 3758.84 krooni. Kostja jäi laenusumma

ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.maist 2008.a.

Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles.

Kuna kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, ütles hageja lepingu 1 ja 2 üles

12.novembril 2008.a

3.21.novembril 2008.a. sulges hageja laenuprogramm lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis

võlgnevuse uue lepingu nr 08-271875-KE alla.

4.Hoolimata korduvatest meeldetuletustest kostja oma võlgnevust hageja ees ei kustutanud.

Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus lepingutest tulenevaid omapoolseid

rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingutes sätestatud korras tegema

tegusid, mille tagajärjel Lepingud lõppesid. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus

tagastada hagejale tagastamata krediidisummad ning tasuda lepingujärgsed intressid.

Seisuga 06.jaanuar 2008.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse kohaselt

kokku 157 846.03 krooni.

5.Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p

1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus

lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning

nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu.

6.VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab

tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse

nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras, s.o. seadusega kehtestatud

määras tasumata summalt kalendripäevas. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava

selgusega kirjeldanud ja kostja ei ole seda vaidlustanud. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja

hagejale viiviseid kokku summas 2359.95 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud

ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Lepingu järgi kohustus kostja TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast,

s.o. 07.jaanuarist 2009.a. TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hagi

esitamise hetkel 0,026 % põhivõlast päevas).

7.Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et hageja võib temalt nõuda leppetrahvi juhul, kui ta ei

täida lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning lepingu üles öelda (p.12.4 ja 13.3). Kuna

kostja endale võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja hageja ütles lepingud üles, siis

nimetatud alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 2137.36 krooni.

TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu

mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on

sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos

sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut

kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse

sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. VÕS § 421

eesmärgiks on kaitsta tarbijast krediidivõtjat tarbijakrediidilepingus sisalduvate tingimuste

eest, mis on krediidivõtjale seaduses sätestatud tingimustega võrreldes kahjulikumad.

Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa

seadusele vastavust.

Seega saab juhul kui tarbija ei täida lepingu lõppemisel krediidi tagasimakse kohustust, nõuda

tarbijalt viivitatud summalt viivist. Tulenevalt VÕS §-s 421 sätestatud põhimõttest ei saa

krediidiandja täiendada lepingut ja nõuda lisaks viivisele ka leppetrahvi. Nähtuvalt asja

materjalidest on üldtingimuste punktis 13.3 ettenähtud leppetrahviga püüdnud krediidiandja

täiendada viivisekokkulepet ning kalduda kõrvale VÕS § 421 sätestatud põhimõttest.

Tulenevalt VÕS § 421 imperatiivsest iseloomust on selline kokkulepe TsÜS § 87 kohaselt

seadusega vastuolu tõttu tühine, kuna VÕS §-s 421 sätestatud keelu mõtteks on keelu

rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Hageja ei ole tõendanud, et leppetrahv oleks

suunatud

krediidiandja

suurenenud

asjaajamiskulude

või

muude

sarnaste

kulude

hüvitamiseks.

Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 on pidanud vajalikuks märkida, et

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.

Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust

nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb

ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Tehingu või selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlusest

ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne.

Seetõttu tuvastab kohus üldtingimuste p 13.3 tühisuse selle vastuolu tõttu seadusega ning selle

tühisusest tulenevalt jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi 656.13 krooni ja

1481.23 krooni väljamõistmiseks.

8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kannab kostja hageja menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldatud osaga, s.o 98,65% ulatuses.

9.TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 15 000.00 krooni, millest kostjal tuleb

hagejale hüvitada 14 797.50 krooni. Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi

vahendite arvelt menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamiseks kulud 31.50 krooni.

10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi

Kohtunik