2-08-50857/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A. K. hagi N. K. vastu rahuldada osaliselt.

2. Lahutada A. K. ja N. K. abielu, mis on sõlmitud xxx Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Slantsõ rajooni Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr xxx.

3. Jagada A. K. ja N. K. abielu kestel soetatud ühisvara alljärgnevalt:

3. 1 Hageja A. K.omandisse jätta

- korteriomand asukohaga xxx

- riidekapp, diivan, köögi nurgadiivan kokku vara väärtuses

181 000 (ükssada kaheksakümmend üks tuhat) krooni.

3.2 Kostja N. K. omandisse jätta

- teler Samsung, külmik Snaige, arvuti Fjudjitsu, arvutilaud, pesumasin, mööblisektsioon – kokku vara väärtuses 44 000 (nelikümmend neli tuhat) krooni.

Kohtuasja number 2-08-50857 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi

A. K. hagi N. K. vastu abielulahutuses ja ühisvara jagamise nõudes Hagihind

172 500 krooni Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2009

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. K. (xxx)

N. K. (IK xxx)

3.3 Hageja A. K. kanda jätta laenulepingust nr xxx tulenev tasumata kohustus AS Hansapank ees 140 000 (ükssada nelikümmend tuhat) krooni (tasaarvestatuna sõiduauto Volkswagem Bora väärtusega

110 000 krooni).

3.4 Välja mõista A. K. N. K. kasuks hüvitis 53 500 (viiskümmend kolm tuhat viissada) krooni.

4. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

4.1 Hageja A. K. kannab oma menetluskulud ise. 4.2 Kostjal N. K. tasuda riigituludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas viitenumber 2800049900) õigusabikulud

4 212 (neli tuhat kakssada kaksteist) krooni 60 senti osamaksetena võrdsetes osades (iga kuu 702,60 krooni)

6 (kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

5. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 27.02.2009 kell 14.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGIAVALDUSE SISU

1. A. K. esitas 24.07.2008 Viru Maakohtule hagi N. K. vastu abielulahutuse nõudes.(tl 1) Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 28.08.2004.a Venemaal, Leningradi oblasti Slantsõ linna Perekonnaseisuosakonnas. Ühiseid lapse pooltel ei ole. Kostjal on alaealine tütar eelmisest kooselust. Hageja suhted kostjaga on väga pingelised ja kuigi pooled elavad ühes korteris, on neil eraldi majapidamine. Viimasel ajal on kostja suhtumine hageja suhtes äärmiselt negatiivne, mistõttu leiab hageja, et abielu jätkamine on võimatu ja mõttetu. Hageja palub lahutada poolte abielu

2. 15.08.2008 täiendas hageja A. K. haginõuet ühisvara jagamise nõudega. (tl 15) Ühisvara jagamise nõude esitamist põhjendab hageja asjaoluga, et poolte vahel kohtuvälist kokkulepet ühisvara jagamiseks saavutada ei õnnestunud. Kuna abikaasade vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud, soovib hageja koos abielulahutusega jagada ka abielu jooksul soetatud ühisvara: 1) kahetoaline korter asukohaga Mõisa tee 5-1 Kohtla-Järvel 250 000 krooni, 2) teler Samsung 20 000 krooni 3) külmik Snaige 4 000 krooni 4) sülearvuti Fjudjitsu 10 000 krooni 5) diivan 15 000 krooni 6) mööblisektsioon 4 000 krooni 7) riidekapp 4 000 krooni 8) nurgadiivan (köögis) 2 000 krooni 9) arvutilaud 1 000 krooni 10) pesumasin Zanussi 5 000 krooni Ühisvara koguväärtus 315 000 krooni

Perekonna huvides oli võetud pangalaen, millest on tagastamata 140 000 krooni.

3. Hageja teeb ettepaneku lähtudes ühisvara osade võrdsuspõhimõttest (315 000 : 2 =

157 500) jagada ühisvara alljärgnevalt: - Hageja ainuomandisse jätta korteriomand asukohaga xxx - Kostja omandisse jätta ülejäänud ühiselt soetatud vara koguväärtuses 65 000 krooni. - Jätta hageja kohustuseks tagastamata pangalaen summas 140 000 krooni, - Määrata kostjale rahaline hüvitis, mille summa vähendada poole (1/2) ühiskohustuse võrra (157 500 - 65 000 – 70 000 = 21 500)

II KOSTJA VASTUS

1. Kostja on hagile esitatud vastuses (tl 11-12) seisukohal, et hageja algatatud lahtus on mõistlik samm pärast hageja poolt kostjale tekitatud kehavigastust – lõualuumurdu. Hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Kostja selgitab, et hageja eesmärk oli kostja provotseerimine ähvardusega, et kostja saadetakse Eesti Vabariigis välja. Pärast kehavigastuse tekitamist elab kostja koos lapsega Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuse- Varjupaigas.

2. Vastuses ühisvara nõudele (tl 107-108), teatab kostja, et tunnistab nõuet osaliselt, kuid ei ole nõus hageja esitatud ühisvara nimekirja ega esitatud vara jaotusega. Kostja leiab, et hageja esitatud vara nimekiri ning selles toodud hinnad on ebatäpsed.

3. Kostja leiab, et poolte ühisvaraks tuleb lugeda 1) korter asukohaga Mõisa tee 5-1, Kohtla-Järve 325 000 krooni 2) sõiduauto Volkswagen Bora, 2003,a Diisel, turuhind 110 000 krooni 3) teler Samsung 20 000 krooni 4) külmik Snaige 4 000 krooni 5) Sülearvuti Fjudjitsu 10 000 krooni 6) diivan 15 000 krooni 7) mööblisektsioon 4 000 krooni 8) riidekapp 4 000 krooni 9) nurgadiivan (köögis) 2 000 krooni 10) arvutilaud 1 000 krooni 11) pesumasin Zanussi 5 000 krooni Kokku ühisvara 500 000 krooni väärtuses.

4. Korteri hinna määramisel lähtub kostja korterile pandud hüpoteegist suurusega 325 000 krooni.

Kostja teeb ettepaneku jagada ühisvara alljärgnevalt:

- Hageja omandisse jätta korter, sõiduauto, diivan, riidekapp, nurgadiivan (köögis), koguväärtuses 456 000 krooni,

- Kostja omandisse jätta teler, külmik, sülearvuti, arvutilaud, mööblisektsioon, pesumasin koguväärtuses 44 000 krooni

- Hageja kanda jätta kogu hüpoteegi maksmata osa 140 000 krooni,

- Kostjale määrata kompensatsioon 190 000 krooni

5. Kostja teeb hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt saaks kostja kompensatsiooni hageja ainuomandisse jääva ühisvara – korteri eest. Pool (1/2) korteri väärtusest võib hageja maha arvata 15 000 krooni hüpoteegi hüvitamise katteks, mis teeb 147 500 krooni. Seega kompromissi korral on kostja nõus kompensatsiooniga 147 500 krooni ning teleri, külmiku, sülearvuti, mööblisektsiooni, arvutilaua ja peasumasina koguväärtuses 44 000 krooni ainuomandisse saamisega.

Hageja vastus kostja kompromissettepanekule

6. Hageja kostja pakutud kompromissettepanekuga ei nõustu ning teeb uue ettepaneku ühisvara ja ühiskohustuste jagamiseks (tl 126) - korteriomand asukohaga xxx mille turuväärtus 26.01.2009 seisuga (eksperthinnangu alusel) on 160 000 krooni ja sõiduauto kokkulepitud hind 70 000 krooni jätta hageja ainuomandisse ning pangalaenu tagastamata osa summas 140 000 krooni jätta hageja kanda - kostja ainuomandisse jätta kodune vara (sülearvuti, teler, külmik, diivan, mööblisektsioon, riidekapp, nurgadiivan köögis, arvutilaud ja pesumasin) kogumaksumusega 65 000 krooni - kostjale määrata rahaline hüvitis, millest arvata maha pool (1/2) tagastamata pangalaenu osa Hageja arvestuse kohaselt on ühisvara kokku 295 000, poolte osad seega 147 500 krooni, - hagejale jääv osa 160 000 + 70 000 = 230 000 krooni - kostjale jääv osa 230 000 – 147 500= 82 500 krooni, mis vähendades poole (1/2) tagastamata laenu osa võrra (140 000 : 2 = 70 000) Seega kostjale kuuluv hüvitis

12 500 krooni ( 82 500 – 70 000).

Kohtuistung 06.oktoobril 2008

Kohtuistungil 06.10.2008 (tl 69-70) jäi hageja esitatud nõuete juurde. Hageja selgitas, et abielusuhted poolte vahel on lõppenud, suhted olid väga pingelised. Viimase tüli ajal lõi hageja kostjat ning kostja tegi avalduse politseile. Seejärel esitas hageja hagi abielu lahutamiseks. Hageja jäi enda pakutud ühisvara jagamise ettepaneku juurde.

Kostja nõustus abielu lahutamise nõudega. Abielusuhted lõppesid 20.07.2008. Kostja ei ole nõus hageja pakutud ühisvara jagamise ettepanekuga. Kostja selgitab, et pooltel oli abielu ajal soetatud ka sõiduauto Volkswagen Bora, ostetud 2003.a.kuid hageja müüs selle hiljuti ilma tema nõusolekuta.

Hageja selgitas, et müüs sõiduauto 20 000 krooni eest. Kuna autot enam ei ole, ei lülitanud hageja seda ka ühisvara nimekirja.

Kostja tegi ettepaneku korter kostjale jätta, kuna tal oli Venemaal korter, mille müüs maha, müügist saadud raha andis mehele ja kulutati ühiselt.

Kohtuistung 16. veebruaril 2009

Kohtuistungil (tl 127-128) teatas hageja, et tellis eksperthinnangu korterile ning korteri turuväärtus hetkel on 160 000 krooni. Kostja esindaja oli seisukohal, et isegi kui korteri turuväärtus on 160 000 krooni, tuleb ühisvara väärtuseks 225 000 krooni, lisaks maksata hüpoteek ja sõiduauto 110 000 krooni, mis tasaarveldades teeb 30 000 krooni. Seega kohustusi jääb 30 000 krooni. Siia juurde tuleb lisada kostjale jäävate esemete koguväärtus 44 000 krooni, jääb 53 500 krooni veel hageja poolt kostjale tasutavaks kompensatsiooniks. Sõiduauto reaalne turuhind on 110 000 krooni.

Hageja selgitas, et sõiduauto müüs ta maha septembris 2008, auto soetamismaksumus oli

140 000 krooni.

Kostja jäi selle juurde, et hagejal tuleb tasuda kostjale kompensatsioon minimaalselt 53 500 krooni. Hageja võttis ühisvara arvelt 140 000 krooni laenu ja ostis selle eest auto, mille ka ise võõrandas. Kostja võttis sõiduauto hinna Auto 24 portaalist samasuguste autode keskmise turuhinna (miinimumi lähedase hinna).

Hageja leidis, et kõik abielu kestel soetatu on ostetud tema vahenditest. Hageja jäi oma nõude juurde. Ainus vaidlus käib sõiduauto üle. Laen võeti tõepoolest auto ostmiseks detsembris 2006.a.

III KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

Hageja A. K. esitas kohtule hagi N. K. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõude

2. Abielulahutuse nõue

2.1 Perekonnaseaduse (PkS) § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surma või abielu lahutamisega. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus (PkS § 27 lg 1) Kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui muuhulgas abikaasa soovib lahendada koos abielu lahutamisega ka ühisvara jagamisse puutuva vaidluse Kohus lahutab abielu abikaasa nõudel ning abielu lahutatakse kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu (PkS § 29 lg 2)Vastavalt PkS § 30 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumisest.

2.2 Sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus abielu lahutamise üle. Hageja soovib abielu lahutamist, leides et selle jätkamine on võimatu ja mõttetu. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu.

2.3 Kuulates ära poolte seletused ja tutvudes asja materjalidega, on jõudnud kohus arusaamisele, et arvestades pooltevahelisi pingelisi suhteid (varjupaiga tõend tl 13), hageja soovi ning kostja nõusolekut abielu lahutamiseks, on nende abielu jätkamine võimatu. Kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu. Kohus leiab, et abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane huvi ja tahe. Hageja väljendas soovi abielu lahutada nii hagiavalduses kui jäi sõnaselgelt selle seisukoha juurde ka kohtuistungitel. Sellises olukorras on abielu jätkamine võimatu ning alus seega PkS § 29 lg 2 kohaldamiseks täidetud.

2.4 Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus abielu lahutamise nõude vastu ja lahutab A. K. ja N. K. Venemaal Leningradi oblasti Slantsõ linna Perekonnaseisukosakonnas 28.08.2004.a sõlmitud (abielutunnistus tl 3) abielu.

3. Ühisvara jagamise nõue

3.1 PkS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatu vara abikaasade ühisvara. PkS § 18 lg 1 kohaselt võib ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 18 lg 5 sätestab, et ühisvara jagamise vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PkS § 18 lg 2 järgi määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Poolte abielusuhted lõppesid juulis 2008.

3.2 Pooled on menetluse kestel esitanud mitmeid erinevaid variante ühisvara koosseisu ja jagamise ettepaneku osas. Lähtudes hagiavaldusest, kostja vastusest, kohtuistungitel selgitatust, teeb kohus järelduse, et abielusuhete lõppemise momendil koosnes poolte ühisvara alljärgnevast: - korteriomand asukohaga xxx 160 000 krooni - sõiduauto Volkswagen Bora - teler Samsung 20 000 krooni - külmik Snaige 4 000 krooni - sülearvuti Fjudjitsu 10 000 krooni - diivan 15 000 krooni - mööblisektsioon 4 000 krooni - riidekapp 4 000 krooni - köögi nurgadiivan 2 000 krooni - arvutilaud 1 000 krooni - pesumasin 5 000 krooni Pooltel on tasumata pere huvides võetud kohustus AS Hansapank ees 140 000 krooni (laenuleping nr xxx)

3.3 Hageja viimane vara jagamise ettepanek oli järgmine: Hageja omandisse jätta korteriomand 160 000 krooni, Sõiduauto 70 000 krooni Hageja kanda tagastamata laen - 140 000 krooni

Kostja omandisse jätta Arvuti 10 000 krooni Teler 20 000 krooni Külmik 4 000 krooni Diivan 15 000 krooni Mööblisektsioon 4 000 krooni Riidekapp 4 000 krooni Köögi nurgadiivan 2 000 krooni Arvutilaud 1 000 krooni Pesumasin 5 000 krooni Esemeid koguväärtuses 65 000 krooni

3.4 Kostja viimane vara nimekiri ja jagamise ettepanek oli järgmine: Korter 160 000 krooni Sõiduauto 110 000 krooni Esemeid 65 000 krooni Vara koguväärtus 335 000 krooni Korter jätta hageja omandisse, poolte tasumata ühiskohustus 140 000 krooni tasaarvestada sõiduautoga (110 000 krooni) – seega jääb järgi ühiskohustusi 30 000 krooni eest, hagejalt välja mõista kompensatsioon kostja kasuks min 53 500 krooni.

3.5 Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud. Abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse seega kindlaks ühisvara koosseis ehk millised esemed kuuluvad ühisvarasse ja millised mitte.

3.6 Lähtudes PkS § 19 lg 1 loetakse abikaasade osad abikaasade ühisvara jagamisel võrdseks, Sama paragrahvi lg 2 sätestab ammendavalt alused, millal võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest.

Poolte selgitustest ja esitatud tõenditest ei nähtu aluseid PkS § 19 lg 2 kohaldamiseks ja abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Seega lähtub kohus otsust tehes põhimõttest, et abikaasade osad ühisvara jagamisel on võrdsed.

3.7 Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (PkS § 19 lg 4) ning kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse (PkS § 19 lg 4).

3.8 Ühisvara jagamisel tuleb kohtul kindlaks määrata ka jagatavate asjade väärtus. Ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis. Ühisvara väärtust ei tule kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga. PkS § 18 lg 2 tuleneb küll, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, see aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse alati kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus (Riigikohtu lahend 3-2-1-12-07)

3.9 Korteriomand asukohaga xxx

Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki (tl 16) kohaselt on korteriomand asukohaga xxx

A. K. ja N. K. ühisomandis. Korteriomand on abikaasade ühisvara, sellele ei vaidle ei hageja ega kostja vastu. AS Arco Vara Kinnisvarabüroo Virumaa osakonna atesteeritud kinnisvarahindaja 26.01.2009 koostatud eksperthinnangu JHV13/A (tl 110-123) järgi on korteri turuväärtus käesoleval ajal 160 000 krooni. Eksperthinnangus toodud korteri väärtusega nõustus ka kostja kohtuistungi 16.02.2009.(tl 127) Seega pooled ei vaidle ühisomandis oleva korteriomandi väärtuse üle. Poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus ka selles, kelle omandisse jätta korter pärast ühisvara jagamist – hageja soovib seda enda omandisse ja kostja on sellega nõus (vt kostja vastus tl 108) Kuna pooled korteri väärtuse osas ei vaidle, arvestab kohus korteriomandi hinnaks 160 00 krooni (vastavalt Arco Vara eksperthinnangule) ja jätab korteri asukohaga xxx hageja A. K. omandisse.

3.10 Mööbel ja kodutehnika

Abielu kestel on A. K. ja N. K.alljärnevad mööbliesemed ja kodutehnika: - teler Samsung 20 000 krooni - külmik Snaige 4 000 krooni - sülearvuti Fjudjitsu 10 000 krooni - diivan 15 000 krooni - mööblisektsioon 4 000 krooni - riidekapp 4 000 krooni - köögi nurgadiivan 2 000 krooni - arvutilaud 1 000 krooni - pesumasin 5 000 krooni koguväärtuses 65 000 krooni. Pooled ei vaidle esemete loetelu ega nimekirjas loetletud esemete väärtuse üle. Kuna hindade osas vaidlust ei ole lähtub kohus asjade eeltoodud väärtusest. Kostja soovib enda omandisse järgmised esemed:

- teler 20 000 krooni

- külmik 4 000 krooni

- sülearvuti 10 000 krooni

- arvutilaud 1 000 krooni

- pesumasin 5 000 krooni

- mööblisektsioon 4 000 krooni koguväärtuses 44 000 krooni Hageja kostja ettepanekule sisulisi vastuväiteid ei esita.

Hageja omandisse jäävad seega järgmised esemed:

- diivan 15 000 krooni

- riidekapp 4 000 krooni

- köögi nurgadiivan 2 000 krooni koguväärtuses 21 000 krooni

3.11 Sõiduauto Volkswagen Bora

3.11.1 Poolte abielu jooksul soetati sõiduauto Volkswagen Bora 2003.a väljalase, soetamismaksumusega 140 000 krooni (tl 127) Sõiduauto soetamiseks võtsid pooled perekonna huvides laenu, mille tagastamata osa käesoleval ajal on 140 000 krooni. Seda tunnistavad nii hageja kui kostja. Hageja võõrandas septembris 2008 (tl 127) abielu jooksul ühiselt soetatud sõiduauto, teades et tegemist on abikaasade ühisvaraga ning pärast hagi esitamist kohtule. Kuna sõiduauto on hageja poolt võõrandatud, müügitulu jättis hageja endale ning kohtul ei ole teada reaalne müügihind, lähtub kohus sama mudeli sõiduauto harilikust väärtusest.

3.11.2 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kohaselt § 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja hindab sõiduauto väärtuseks 110 000 krooni lähtudes portaalis Auto24 pakutud sama aasta mudelite miinimumilähedasest müügihinnast. Hageja leiab, et sõiduauto väärtus oli kõige rohkem 70 000 krooni.

3.11.3 Kuna poolte pakutud hinnad erinevad tunduvalt ning kumbki pool ei ole esitanud tõendeid, mille alusel peaks kohus juhinduma just tema pakutud hinnast, lähtub kohus sõiduauto harilikust väärtusest, so kohalikust keskmisest müügihinnast. Võrdlusmaterjalina kasutab kohus portaalis Auto24 käesoleval ajal pakutavate 2003.a Volkswagen Bora mudelite hindu Volkswagen Bora 1,6 75 kW 114 900 krooni, Volkswagen Bora 1,6 77 kW 129 900 krooni, Volkswagen Bora Comfortline 2,0 85 kW 117 500 krooni Volkswagen Bora Highline 1,9 TDI 110 kW 141 000 krooni Kohus leiab, et kostja pakutud 110 000 krooni kajastab mõistlikult käesoleva hetke sarnase mudeli reaalset turuhinda.

3.12 Poolte tasumata ühiskohustus 140 000 krooni

Pooltel on tasumata kohustus AS Hansapank ees 140 000 krooni. Kostja tegi kohtuistungil ettepaneku tasaarvestada ühiskohustus hageja poolt võõrandatud ühisvara hulka kuuluva sõiduauto väärtusega 110 000 krooni, mis teeb poolte tasumata ühiskohustuseks 30 000 krooni. 30 000 krooni palub kostja jätta hageja kanda. Hageja palub jätta poolte tasumata ühiskohustuse tema kanda ning välja mõista kostjalt hüvitis.

3.13 Lähtudes põhimõttest, et abikaasade osad ühisvara jagamisel on võrdsed, arvestades poolte tehtud ühisvara jagamise ettepanekuid, jagab kohus ühisvara alljärgnevalt:

3.13.1 Poolte abielu jooksul soetatud vara kokku 225 000 krooni eest (korter, mööbel, kodutehnika), Sõiduauto väärtuses 110 000 krooni tasaarvestada tasumata ühiskohustusega 140 000 krooni, ühiskohustus seega 30 000 krooni (140 000-110 000) Poolte soetatud vara jagatuna võrdseteks osadeks on 225 000 : 2 = 112 500 krooni. Seega kummagi abikaasa osa ühisvara jagamisel on 112 500 krooni.

3.13.2 Hageja A. K. omandisse jääb: - korteriomand asukohaga xxx väärtusega 160 000 krooni, - riidekapp väärtusega 4 000 krooni, - diivan väärtusega 15 000 krooni, - nurgadiivan

2 000 krooni Vara koguväärtuses 181 000 krooni

Hageja kanda jääb ühiskohustus (tasumata ühiskohustus 140 000 krooni tasaarvestatuna võõrandatud sõiduauto väärtusega 110 000 krooni) 30 000 krooni

181 000 -112 500 = 68 500 krooni rohkem kui pool kohustus 15 000 krooni 68 500 -15 000= 53 500 krooni

3.13.3 Kostja omandisse jääb: - teler väärtusega

20 000 krooni, - külmik väärtusega

4 000 krooni, - arvuti väärtusega

10 000 krooni, - arvutilaud väärtusega 1 000 krooni, - pesumasin väärtusega 5 000 krooni, - mööblisektsioon 4 000 krooni vara koguväärtuses 44 000 krooni

112 500 – 44 000 = 68 500 vähem kui pool, millest arvestatuna maha pool tasumata ühiskohustusest 15 000 (30 000 : 2) on 53 500 (68 500 -15 000)

3.13.4 Kuna ühisvara jagamisel jääb kostja osa 53 500 krooni võrra väiksem kui hageja osa, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis 53 500 krooni.

Menetluskulud

3.14 TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

3.15 Viru Maakohtu 23.10.2008 määrusega määrati kostjale N. K. riigi õigusabi osutaja kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena 6

(kuue) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3.16 TsMS § 190 lg 5 kohaselt mõistab kohus menetlusabi saanud kostjalt menetluskulud välja riigituludesse. Kostjal N. K. tuleb lähtudes Viru Maakohtu 23.10.2008 ja 27.02.2009 määrustest tasuda vandeadvokaat L. T. õigusabi eest 4 212,60 krooni riigituludesse osamaksetena (igakuiselt 702, 10 krooni) 6 (kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Anu Ammer Kohtunik