3-08-1244/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-08-1244

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1244 Haldusasi Jevgeni Kotovi kaebus Ida Politseiprefektuuri toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja politseiprefektuurile kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jevgeni Kotovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Jevgeni Kotov, esindaja advokaat Kaido Kooga Vastustaja (haldusorgan) – Ida Politseiprefektuur RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2008 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

2 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

25.03.2008 väljastas Ida Politseiprefektuuri vanemkomissar T. Paap AS-le Eesti Energia tõendi nr IDA 9-1.37/8794 märkides selles, et Boriss Beljajev elab alaliselt aadressil Torujõe 22 Kohtla-Järve. 30.06.2008 esitas Jevgeni Kotov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et kohus teeks ettekirjutuse, millega kohustaks Ida Politseiprefektuuri kehtetuks tunnistama politseiprefektuuri poolt väljastatud 25.03.2008 tõendi kui tegelikkusele mittevastava ning tunnistataks õigusvastaseks Ida Politseiprefektuuri tegevuse tõendi väljastamisel.

Vastavalt 11.10.2005 sõlmitud kinkelepingule on Kohtla-Järvel Torujõe 22 asuva hoone omanik J. Kotov ja vaidlustatud tõendi väljastamine ilma tegelike asjaolude kontrollimiseta rikub tema õigust oma vara vallata, kasutada ja käsutada. Väljastatud tõendi alusel on AS Eesti Energia andnud AS-le Elektro-Sistem korralduse vedada juhtmed ja lülitada sisse elektrienergia. Elukohatõendite väljastamine on elanike registri, mitte politsei pädevuses. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb soovis lõpetada B. Beljajevi poolt õigusvastaselt sõlmitud leping AS-ga Eesti Energia ja esitada B. Beljajevi vastu kahjunõue tsiviilasjas.

Ida Politseiprefektuur pidas kaebust alusetuks. Vastuväidete kohaselt toimus tõendi väljastamine pärast B. Beljajevi taotluse alusel läbi viidud haldusmenetlust, mis seisnes politsei andmekogu andmete kontrollimises ja reaalselt kohapeal käimises. B. Beljajevi pöördumist käsitleti avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 6 kohase teabenõudena, millele oli sama seaduse §-st 9 tulenev vastamise kohustus. Kaebaja pole tõendanud oma õiguste rikkumist ega väidetava AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu ja tõendi seotust.

Kolmanda isikuna kaasatud B. Beljajev väitis, et vaidlustatud tõend, mille ta esitas AS-le Eesti Energia, oli välja nõutud tema elurajooni politseiametnikult, kes on kursis, kus ta alates 2001. aastast elab ja millega tegeleb. Torujõe 22 asuva hoone osas käib omandivaidlus ja edaspidised tegevused selle suhtes on tõkestatud Viru Maakohtu hagi tagamise määrusega. B. Beljajev kinnitas lepingu olemasolu AS-ga Eesti Energia, pidas tõendi väljastamist õiguspäraseks ja väitis, et tõend oli talle vajalik, kuna J. Kotov lülitas elektri omavoliliselt välja.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus jättis 23. oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lasub Politseiseaduse (edaspidi PolS) § 12 lg 1 p 1 alusel politseil õigus kodanikke abistada, kuid seda vaid oma pädevuse piires. Politsei õigused on loetletud PolS §-s 13, sätestatust ei tulene õigust tuvastada elukohaga seotud õiguslikku tähendust omavaid asjaolusid ega väljastada elanikkonnale olmeteenuseid osutavate äriühingute tarbeks kodanike elukohta tõendavaid dokumente. AvTS-is kehtestatu ei saa samuti anda õiguslikku alust vaidlusalusele tõendile. AvTS § 3 kohaselt on avalik teave mistahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 9 lg 2 p-de 1 ja 8 kohaselt saab teabevaldaja võimaldada juurdepääsu ainult neile tema valduses olevatele dokumentidele, millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus ning ta ei tohi anda teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet. PolS-st ei tulene politseiasutustele õigust ega kohustust pidada arvestust isikute elukohtade üle, see on üksnes rahvastikuregistri ülesanne ja teostatakse rahvastikuregistri seaduse § 41 kohaselt vastava volituse saanud kohaliku omavalitsuse töötaja poolt. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16.06.2008 tõendi nr 20-2.4/86 kohaselt pole Torujõe 22 kellegi registrijärgseks elukohaks. Asjaolu, et B. Beljajev elab tegelikult selles majas, ei saa kuidagi olla kogutud ja teabekandjale jäädvustatud teave, millele laieneb AvTS.

3 HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks ja tuvastamisnõude puhul on vajalik ka kaebaja põhjendatud huvi. J. Kotovi nõue seisneb politseiprefektuuri toimingu õigusvastasuse tuvastamises ja tõendi kehtetuks tunnistamiseks kohustamises. Kellegi elukoha kohta kolmandale isikule tõendi väljastamine pole käsitletav haldusakti andmisena ja selle suhtes ei ole võimalik esitada HKMS §-st 6 lg 2 p 1 tulenevat tühistamise nõuet. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 64 sätestatu näeb haldusorganile ette üksnes haldusakti kehtetuks tunnistamise võimaluse, toimingut haldusorgan kehtetuks tunnistada ei saa. HMS § 109 kohaselt võib nõuda toimingu ärajätmist, lõpetamist, tagajärgede kõrvaldamist või kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele. Tõendi väljastamises seisnevat toimingut ei saa haldusorgan enam ära jätta ega lõpetada, mistõttu saab kõne alla tulla vaid tagajärgede kõrvaldamine või kahju hüvitamine. Kaebaja ühe huvina on toodud kahju hüvitamise soov, kuid väidetud, et selle tekitajaks on B. Beljajev. Kaebaja nõuab AS Eesti Energia ja B. Beljajevi vahel õigusvastaselt sõlmitud lepingu lõpetamist. See nõue kannab tõendi tagajärgede kõrvaldamise soovi ja võib olla käsitletav ka tuvastamisnõude põhjendusena, kuid ei anna siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus ega politseiprefektuur ei saa sekkuda eraõiguslike isikute vahelistesse lepingulistesse suhetesse. Mistahes sõnastusega ettekirjutus Ida Politseiprefektuurile ei muudaks vaidlusalust tõendit ja väidetavalt selle alusel sõlmitud lepingut olematuks. Üheselt ei ole selge, et tõendi olemasolu oli lepingu sõlmimise aluseks. Viru Maakohtu järelepärimisele antud vastuses on AS Eesti Energia väljendanud selget arusaamist sellest, et võrguühenduste tegemiseks ja vastavate lepingute sõlmimiseks ei piisa taotleja elukohta kinnitava tõendi olemasolust, sest vaja on ka kooskõlastust hoone omanikuga. Kui leping on vaatamata sellele siiski üksnes tõendi andmete alusel sõlmitud, ei ole see enam Ida Politseiprefektuuri toimingu tagajärg, vaid AS Eesti Energia enda teadlikult vale käitumine.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

J. Kotov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnormi. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuigi leidis, et politseipoolne tegevus tõendi väljastamisel oli ebaseaduslik. Kohtuotsuse põhjendustes on kohus jätnud tähelepanuta toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude, millega rikkus HKMS § 6 lg 3 p 1 nõudeid. Kui kohus leidis, et toiming tõendi väljastamisel oli seadusega vastuolus, oleks ta pidanud tunnistama selle toimingu õigusvastaseks. Halduskohtul puudub pädevus hinnata, kas konkreetne kohtulahend on hilisemalt kasutatav tõendina tsiviilvõi muudes vaidlustes. Halduskohtu ettekirjutus tõendi kehtetuks tunnistamise kohta näitab selle tõendi õigusvastasust ja on kasutatav vaidluses lepingu seaduslikkuse üle.

Ida Politseiprefektuur vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ühtivad Ida Politseiprefektuuri seisukohad halduskohtu otsuses toodud järelduste ja põhjendustega. Vastustaja rõhutas, et haldusorgan ei saa toimingut kehtetuks tunnistada. Samuti ei saa politseiprefektuur ega kohus sekkuda eraõiguslike isikute vahelistesse lepingulistesse suhetesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2008 otsus muutmata.

4 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega kaebajal põhjendatud huvi puudumise ja toimingu kehtetuks tunnistamise võimatuse osas ning HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnormi (HKMS § 6 lg 3 p 1) sellega, et jättis tähelepanuta kohtuistungil esitatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude. Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole halduskohus jätnud seda nõuet tähelepanuta. Halduskohus on 16.10.2008 otsusega jätnud J. Kotovi kaebuse täies ulatuses, s. o ka toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes, rahuldamata. Põhjendatud ei ole ka see apellandi väide, et tuvastades sisuliselt politseiprefektuuri toimingu õigusvastasuse, oleks halduskohus pidanud J. Kotovi kaebuse rahuldama. HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks ja tuvastamisnõude puhul on vajalik ka kaebajal põhjendatud huvi esinemine toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-11-02 märkinud, et põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse puhul võivad olla kahju hüvitamise nõue (õigusvastase toimingu teinud haldusorgani vastu) ning ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Otsuses nr 3-3-1-28-99 on Riigikohus märkinud, et põhjendatud huvi olemasolu tähendab seda, et isikul on haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemisega võimalik kaitsta oma õigusi. Halduskohtule esitatud kaebusest ja kohtuistungil kaebuse esitaja poolt antud seletustest nähtuvalt on J. Kotov pidanud põhjendatud huviks politseiprefektuuri toimingu õigusvastasuse tuvastamisel seda, et ta saaks esitada kahju hüvitamise nõude B. Beljajevi vastu tsiviilasjas ning lõpetada AS Eesti Energia ja B. Beljajevi vahel väidetavalt ebaseaduslikult sõlmitud lepingu. Tsiviilkohtumenetluses ei ole vaidlusalusel tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendit hinnates saab üldkohus hinnata haldusorgani poolt õiendi väljaandmise õiguspärasust. Kõiki vastuväiteid, mida apellant soovib tõendi suhtes esitada käesolevas asjas, on tal võimalik esitada tsiviilkohtumenetluses. Seega ei ole apellandi tuvastamishuvi põhjendatud. Halduskohtu funktsioon ei ole olla eelinstantsiks üldkohtule üksikutele tõenditele hinnangu andmisel. Kohustamisnõude rahuldamata jätmise osas ei ole apellant apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et toimingut ei ole võimalik kehtetuks tunnistada.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv, õigusabikulud) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Ivo Pilving Agu Timmi

Maili Lokk