2-08-21482/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Tsiviilasja number 2-08-21482 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. veebruaril 2009 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Kohtuasi I P hagi A P vastu lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I P (isikukood: xxx, elukoht: xxx), nõustaja J Mets Kostja: A P (isikukood: xxx, elukoht: xxx), esindaja advokaat M Pihlak Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2009 Resolutsioon Jätta I P hagi A P vastu lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes rahuldamata Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavalduse asjaolud Pooltel sündis xxxpoeg D P, kes elab hageja juures. 15.06.2007 kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis poja D i ülalpidamiseks 1800 krooni ja tütre E, kes on käesoleval ajal täisealine, ülalpidamiseks 2000 krooni. Hagiavalduse kohaselt kostjal elatise võlgnevust ei ole, kuid poja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis on ebapiisav, mistõttu palus hageja elatise suurendamist 4000 kroonile kuus. 29.05.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt on kulutused lapsele alljärgnevad: lasteaiale 700 krooni kuus, toidule 2000 krooni kuus, ravimitele 300 krooni kuus ja sanatooriumile 4000 krooni aastas, eluasemekulud perekonnale on 5682 krooni, elektrile 330 krooni, telefonile 500 krooni kuus, kaabel TV-le 119 krooni kuus, eluasemelaen 1800 krooni, kulutused riietele, jalanõudele, kultuuriüritustele, mänguasjadele, raamatutele, puhkusele ja lapsehoidjale kokku 1250 krooni kuus, kokku 9227,33 krooni kuus. Lapse vajaduste muutumise ja hinnatõusu ning selle tõttu, et hageja peres on ka täisealiseks saanud tütar, palus hageja kostjalt välja mõista 4000 krooni kuus, millest pärast tulumaksu tasumist jääks lapsele 3160 krooni kuus.

19.01.2009 esitas hageja lapse ülalpidamise kulude kohta ühes kuus alljärgneva arvestuse: eluasemekulud 2225 krooni, toit 2000 krooni, mobiiltelefon 500 krooni, televisioon 119 krooni, tervishoiukulud 700 krooni, riiete ja jalanõude kulu 1250 krooni, lasteaia kulu 700 krooni, muud ettenägematud kulud 300 krooni, kokku 7794 krooni kuus. Hagiavalduses on märkinud hageja oma palgaks 5405 krooni kuus ja saadavaks peretoetuseks

600 krooni kuus. Kostja palk on hageja arvates 22 000-23 000 krooni.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et poja ülalpidamiseks kulub 9000 krooni kuus, esitatud tõendid on valikulised ja ebaobjektiivsed. Hagejale kuuluva vara ostuks võetud eluasemelaen ei ole lapse kulutuseks, vaid hageja enda kulutuseks. Kostja saab OÜ-st T kätte netotöötasuna 3000 krooni kuus. Kostja teeb kulutusi XXX sündinud tütre E E P ja täisealiseks saanud tütre E ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Seega peaks kohus arvestama PkS § 61 lg 5 sätestatud võimalust mõista elatis alla miinimummäära ja jätta hagi elatise suurendamiseks rahuldamata. Kostja vaidles vastu ka 19.01.2009 esitatud lapse kulutustele.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vaidlust ei ole, et hageja elab poolte 4 aastase poja D iga Tallinnas XXX ning kostja maksab hagejale 15.06.2007 kohtuotsusega määratud elatist 1800 krooni kuus, et kostjal on ülalpidamisel veel XXX sündinud tütar ja et ta jätkab elatise maksmist poolte täisealiseks saanud tütrele E .

Kostjal elatise võlgnevust ei ole. Pooltel on vaidlus selle üle, kas lapsele väljamõistetud elatise suurust tuleks muuta või mitte. Hagiavalduses märgitud asjaolude tõendamiseks esitas hageja arstitõendid selle kohta, et laps on sageli haige ja alljärgnevad kuludokumendid: KÜ hoolduskulude ja teenuste osutamise arved, mille kohaselt on ühe kuu makse 2007 detsembrikuus 2762 krooni, 2008 aasta jaanuarikuus 2604 krooni, veebruarikuus 2086 krooni, märtsikuus 2178 krooni, seega keskmiselt 2407 krooni kuus. Kohtule esitatud palgatõendiga on tõendatud, et hageja keskmiseks sissetulekuks kuuel viimasel kuul enne hagi esitamist oli 9754 krooni ning pärast maksude mahaarvamist sai ta kätte 7960, mitte 5405 krooni nagu hagis on märgitud.

Palgale lisaks saab hageja 300 kroonist peretoetust. Kostja töötasu on OÜ T tõendi järgi 3875 krooni. Kostja esitatud kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2- 06-25884 nähtub, et selles määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord selliselt, et laps on kostja juures üle ühe nädala reedest pühapäevani, tähtpäevadel ja puhkuse ajal terve kuu. Esitatud tõendite kohaselt on kostja jätkanud poolte täisealiseks saanud tütrele E elatise maksmist 2000 krooni kuus, tasunud tema keeltekooli eest, arvuti eest, tantsukursuste eest, koolireisi eest, kooli lõpupeo eest, autokooli eest, trahvi eest.

Tõendatud on, et kostjal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps XXX sündinud E E P. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et poeg D käib lasteaias, mistõttu kohus on seisukohal, et lasteaiaga seotud kulu 700 krooni kuus on põhjendatud. Hageja on tõendanud lapse tervise kohta esitatud tõenditega, et laps on sagedasti haige, mistõttu kohus peab põhjendatuks lapse tervishoiule ja hügieenitarvetele tehtavaid kulutusi 700 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et hageja väidetavad kulutused lapse kodusele toidule umbes 2000 krooni kuus on põhjendamatult suurena näidatud.

Üldteadaolevalt on 4-aastase lapse ühe päeva toiduraha lasteaias umbes 25 krooni, mistõttu kohus peab põhjendatuks 4 aastase lapse koduseks toidurahaks arvestada maksimaalselt 50 krooni päevas. Võttes arvesse, et laps on tavaliselt lasteaias hommikul kella kaheksast õhtul kella viie-kuueni, siis on nendel päevadel koduseid söögikordi 1-2. Kuna hageja esitatud tõendite kohaselt on laps aeg-ajalt haiguse tõttu lasteaiast puudunud ja kostja esitatud kohtuotsuse kohaselt on ta kaks nädalavahetust isa juures, siis peab kohus põhjendatuks koduseks toidurahaks arvestada 50 krooni x 15 päeva (puhkepäevad hageja juures ja lasteaiast puudumise päevad) = 750 krooni kuus.

Lapse osa eluasemele ja televisioonile tehtavate kulutuste osas peab kohus põhjendatuks arvestada osutatud teenuste arvel maksimaalselt 300 krooni kuus, kuna eluaseme kuludokumentidest nähtuvalt sõltuvad kulutused korteri üldpinna suurusest, mitte korteris elavate isikute arvust, järelikult teeks hageja peaaegu sama suuri kulutusi korteris üksinda elades. Kohus peab kulutusi lapse riietele ja jalanõudele põhjendatuks umbes 1000 krooni eest kuus. Kohus peab täiesti põhjendamatuks hageja märgitud kulutusi lapse telefonile 500 krooni kuus, kuna üldteadaolevalt ei peeta eelkooliealise lapse sagedast mobiiltelefoni kasutamist tervislikuks, välistades selle kulutuse lapse põhjendatud ja vajalike kulutuste hulgast.

Eeltoodud kulutusi summeerides saab kohus järelikult pidada põhjendatuks lapsele tehtavaid kulutusi ühes kuus summas 3450 krooni, mis teeb ühe vanema kuluks 1725 krooni kuus. Kostjalt on 15.06.2007 kohtuotsusega välja mõistetud elatis 1800 krooni kuus, käesolevas asjas kogutud tõenditele tuginedes saab kohus järeldada, et lapsele tehtavad kulutused ei ole võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga suurenenud. Esitatud tõendite kohaselt on hageja netosissetulek suurem kostja sissetulekust, kusjuures hageja väited, et kostja sissetulek on 22000- 23000 krooni on paljasõnalised.

Võttes arvesse, et hageja ei ole tõendanud poja D i ülalpidamisega seonduvate kulutuste suurenemist võrreldes 15.06.2007 kohtuotsuses väljamõistetud summaga, et kostja ülalpidamisel on kokku kolm last ning, et hageja sissetulek ületab kostja sissetulekut, tuleb hagi elatise suuruse muutmiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus ja menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, lg 5 kohaselt võib kohus kohustada esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

Kohtunik: