2-08-20854/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-20854

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Ärakiri Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

27. veebruar 2009.a, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-20854 Tsiviilasi MLP hagi H P vastu poolte abielu lahutamiseks ja laste elukoha määramiseks Tsiviilasja hind Abielu lahutamise nõudelt 15 000 krooni; Laste elukoha määramise nõudelt 200 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MLP (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja H P (isikukood xxx, elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 12.02.2009.a., avalik istung

Kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtul RESOLUTSIOON Rahuldada MLP hagi H P vastu poolte abielu lahutamiseks ja laste elukoha määramiseks.

Lahutada MLP (isikukood xxx elukoht xxx) ja H P (isikukood xxx, elukoht xxx) abielu, milline registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a. kandega nr. xxx.

Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

Jätta MEP (isikukood XXX), HIP (isikukood XXX) ja S P (isikukood XXX) elama ema MLP (isikukood XXX) juurde.

Jätta MLP`le tema soovil senine perekonnanimi „P“.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

2-08-20854

Edasikaebamise kord Kohtuotsus jõustub selle teatavaks tegemise päevast, s.o 27.02.2009.a.

Menetluse käik

Hageja esitas 28.05.2008.a. kohtule hagi, milles palus lahutada enda ja kostja abielu ja määrata poolte alaealised lapsed MEP, HIP ja S P hageja kasvatada.

Poolte abielu registreeriti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati kanne nr. xxx. Hageja palub poolte abielu lahutada kostja vägivaldsuse tõttu. Pooled ei ela koos alates novembrist 2007.a. Kostja keeldub poolte abielu lahutamast perekonnaseisuametis. Hageja leiab, et poolte kooselu taastada ei ole võimalik.

Hageja palub kohtul jätta talle senine perekonnanimi „P“.

Kostja võttis 12.02.2009.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks ning nõustus, et poolte ühised lapsed jäävad elama ema juurde. Kostja hagi õigeksvõtt on kirjalikult kohtuistungi protokollis fikseeritud.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab ja kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Esitatud hagiavaldusest ning kostja kohtuistungil hagi õigeksvõtust tulenevalt on leidnud tõendamist asjaolu, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja nad soovivad abielu lahutada. Kostja on hagi õigeks võtnud ning nõustunud, et poolte ühised lapsed jäävad elama ema juurde. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Poolte abielu tuleb lahutada ja poolte abielust sündinud lapsed MEP, HIP ja S P tuleb jätta elama ema MLP juurde.

Hagejale tuleb jätta vastavalt tema soovile senine perekonnanimi „P“.

TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. 12.02.2009.a. toimunud kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja vastavalt poolte avaldusele jõustub käesolev kohtuotsus selle teatavaks tegemise päevast, s.o 27.02.2009

Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 tuleb menetluskulud jätta poole enda kanda.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 27.02.2009.a.

Ärakiri õige. Kohtunik