2-08-87012/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-87012

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-87012 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu hagi JNvastu 56 231.51 krooni nõudes Tsiviilasja hind 50 100 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja Nordea Bank Finland Plc , Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu Hageja lepinguline esindaja A Leismann (OÜ Kentmanni Advokaadibüroo, Kentmanni 15, 10116 Tallinn) Kostja JN(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista JN’lt võlgnevus 56 231.51 (viiskümmend kuus tuhat kakssada kolmkümmend üks krooni ja 51 senti) krooni, millest põhivõlg on 50 000 krooni, intress 6 131.51 krooni ja hageja tehtud kulutused 100 krooni Nordea Bank Finland Plc kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista JN’lt menetluskuludena 5 950 (viis tuhat üheksasada viiskümmend) krooni Nordea Bank Finland Plc kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-08-87012

2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 18.12.2008 esitas Nordea Bank Finland Plc Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) kohtule hagi JN(edaspidi kostja) vastu 56 231.51 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.06.2007 eraisiku krediitkaardi lepingu (edaspidi leping). Lepingu alusel väljastas hageja kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/MasterCard Standard nr XXX. Kostja kohustus tasuma krediitkaardi limiidi kasutatud osalt igakuiselt intressi ning lepingu lõppemisel tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad (k.a krediitkaardi põhisumma, intress ja muud võimalikud lepingust tulenevad maksed ja tasud). Kuna kostja ei täitnud intressi maksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles vastavalt Topeltneto krediitkaardi tingimuste punkti 11 lõige 4 alalõigetele 1 ja 4. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud ning seisuga 15.12.2008 võlgneb kostja hagejale 56 231.51 krooni (s.h limiit ehk põhiosa 50 000 krooni, intress 6 131.51 krooni ning võlateatis 100 krooni).

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 23.01.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 23.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 05.06.2007 sõlmitud eraisiku krediitkaardi lepingust. Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Hageja on lepingu ülesöelnud vastavalt krediitkaardi tingimuste p 11.4. Hagi

2-08-87012

3 kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 5 950 krooni, millest 3 000 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 2 950 krooni õigusabikulud. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 5 950 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik