2-08-21765/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-21765

Tsiviilasi

AS-i E hagi J I vastu 4 818,02 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

2 409,51 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja Tarvo I

Kostja J I (isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J I 4 818,02 (neli tuhat kaheksasada kaheksateist krooni 02 senti) krooni

AS-i E kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ-le (registrikood xxx)

kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas viitenumbriga 703052287.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta J I kanda.

2. Välja mõista J Ilt menetluskulu 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni AS-i E kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

28.05.2008 esitas AS E hagi J I vastu 4 818,02 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

3.12.2005 sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust, mille alusel esitatud arved

jättis kostja tasumata.

Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressile xxx.

Nimetatud aadressilt tagastati dokumendid kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“.

Rahvastikuregistris, Maksu – ja Tolliameti ning Kodakondsus – ja Migratsiooniameti andmebaasis

märgitud kostja elukoha aadressile xxx saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei olnud

kodus“ ja „hoiutähtaja möödumisel“. Aadressidel xxx ja xxx ei õnnestunud kostjale dokumente

kätte toimetada ka kohtutäituril ega politseil. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul

viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on

kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt

TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui

isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil

teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks

volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i E ja J I vahel 3.12.2005 sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust nähtub, et

poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva

seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab

kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

4 818,02 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 3 395 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 250

krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 295 krooni kohtutäituritasu, 100 krooni riigilõivu

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest ning õigusabikulu summas 2 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti

määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi

on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-34303 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses J I

vastu 4 216,64 krooni saamiseks, on kohus 21.04.2008 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus

23.04.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 28.05.2008, seega hiljem kui üks

kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja mõistmata.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas

2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni

puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2 409,51 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on

hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni

ulatuses.

Hageja esindaja on tasunud 4.11.2008 kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontolt nr

xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094

Hansapangas, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „kohtutäituritasu 2-08-21765 J I”. Kuna

kostjale ei antud hagimaterjale üle kohtutäituri vahendusel, siis tuleb kohtutäituri tasu summas 295

krooni tagastada Julianus Inkasso OÜ-le.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni ning väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 850 krooni.

Viivi Villemson