2-08-54291/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-54291

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2009. a kell 14.00 tsviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-08-54291 Tsiviilasi SFS AB E kaudu hagi TGOÜ ja SL vastu võlgnevuse

108 125.76 krooni ja viivise 48 516 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SFSAB E kaudu (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: E Laks (Intrum Justitia AS ); Kostja I: TGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; juhatuse liikmed S L , M P ) Kostja II: SL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja: Raiko Paas (OÜ Legalitas ). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista TGOÜ-lt ja SL’lt solidaarselt põhivõlgnevus 108 125 (ükssada kaheksa tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni ja 76 senti SFSAB Ekaudu kasuks.

3. Välja mõista TGOÜ-lt ja SL’lt solidaarselt viivis summas 48 516 (nelikümmend kaheksa tuhat viissada kuusteist) krooni SFSAB Ekaudu kasuks.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta täies ulatuses ulatuses solidaarselt TGOÜ ja SLkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 18.08.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 19.03.2007. a liisinglepingu 681113 koos üldtingimustega, millega hageja liisis kostjale I pahtlipritsi HEMO

10. Samaaegselt sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu. Kostja I oli kohustatud tasuma igakuiseid liisingumakseid summas 8 715.48 krooni. Hageja esitas kostjale I arved kokku summas 108 125.76 krooni. Kostja I arveid ei tasunud. Lepingu punkt 12.2 alusel ütles hageja lepingu 10.03.2008. a üles. Kostjad võlgnevad hagejale 108 125.76 krooni, millele lisandub viivis 0,15% päevas s.o. 48 516 krooni. Kostjate vastus Kohtule 24.10.2008. a esitatud vastuses kostjad tunnistavad hagi osaliselt. Kostjad on seisukohal, et hageja poolt pärast liisingulepingu ülesütlemist nõutav viivis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega, mida kostjad hagejale tasuma ei peaks. Kostjad paluvad kohtul vähendada viiviseid mõistliku summani, mis oleks 5 000 krooni.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja I sõlmisid 19.03.2007. a liisingulepingu , millega hageja andis kostjale I rendile pahtlipritsi HEMO 10 (tl 4). Samaaegselt sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu (tl 4). Lepingu punkt 12.2 alusel ütles hageja lepingu 10.03.2008. a üles. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale I arved kokku summas 108 125.76 krooni (tl 6-20). Kostjad ei eita arvete maksmata jätmist ning tunnistavad hageja põhinõuet, kuid peavad hageja viivisenõuet alusetuks (tl 34).

Kohtu hinnangul on nii hageja põhinõue kui viivise nõue õiguslikult põhjendatud. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et kostja I sai liisingueseme oma kasutusse. Kostja I ei ole liisingueseme kasutamise eest tasu maksnud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja II on lepingu omakäeliselt allkirjastanud ning taganud kostja I kohustuse täitmist hageja ees. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostja II vastu. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad on leidnud, et hageja viivisenõue on ebamõistlik. Kostja palub kooskõlas VÕS § 113 lg 8 ja §

162 lg 1 vähendada kohtu poolt nõutavaid viiviseid mõistliku suuruseni. Pooltevahelise lepingu punkt 9.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15% võlgnetavast summast iga maksmisega hilinetud päeva eest. Kohtu hinnangul puudub alus viivise vähendamiseks. Kostja I esindaja ja kostja II on lepingu omakäeliselt allkirjastanud, muuhulgas pidanud mõistlikuks ja olnud ka nõus lepingu punktiga 9.1. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue ebamõistlikult suur. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjad ei ole asunud lepingut täitma ning on jätnud arved täies mahus tasumata, mistõttu puudub alus viiviste vähendamiseks ning need tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik