3-08-632/19 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-632

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-08-632 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi OÜ E (likvideerimisel) kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 05.12.2007 maksuotsus nr 12-5/328; - tühistada Maksuja Tolliameti 28.02.2008 vaideotsus.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 27. jaanuar 2009 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja OÜE, Vastustaja Maksuja Tolliamet ning Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse esindaja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata OÜE (likvideerimisel) kaebus haldusasjas nr 3-08-632.

Edasikaebamis Edasikaebamis Edasikaebamis Edasikaebamise kord e kord e kord e kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 25. veebruaril 2009. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

05.12.2007 Maksuja Tolliameti maksuotsusega nr 12-5/328 kohustati OÜE tasuma käibemaksu 33 989 krooni (tl 14-25). 28.02.2008 Maksuja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/23-2 jäeti OÜE vaie maksuotsusele rahuldamata (tl 27-30). 02.04.2008 esitas OÜE kaebuse kohtule maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks (tl 6).

3-08-632

2 16.05.2008 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 32-33). 04.06.2008 kõrvaldas kaebaja puudused (tl 37). 29.08.2008 esitasid vastustajad vastuväited kaebusele (tl 45-52).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on otsuse teinud vale menetleja, kuna kaebaja ei asu Lääne maksuja tollikeskuse piirkonnas. Põhimääruse järgi oleks pidanud otsuse tegema Ida maksuja tollikeskus ning vaideotsuses antud väited pädevuse osas on asjakohatud ja vastuolus põhimäärusega. Vaideotusesega jäeti lahendamata kaebus Lääne maksuja tolliametnike tegevusele ning selles osas esitas kaebaja kaebuse peadirektorile. Kaebaja hinnangul baseerub maksuotsus olematul kontrollülesandel, kuna 30.03.2006 algatatud kontroll ja selle eelduseks olevad kontrollülesanded ei käsitle neid momente, mis tingisid kaevatava maksuotsuse tegemise. Vaideotsuses toodud seisukoht, et kontrolli ülesanne ei ole oluline, on vastuolus õigusriigi põhimõttega. Maksuotsusest ei nähtu, milliseid dokumente ja teavet ning milliste asjaolude kohta soovitakse. Antud asjas on esitatud rida korraldusi kolmandatele isikutele. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et annab nõutud teavet, kui on selgunud millisel õiguslikul alusel ja millise ülesande täitmiseks teavet soovitakse. Kaebaja hinnangul on täitmata maksuotsuse tegemise eeldused. Ebaõiged on väited kaasaaitmiskohustuse rikkumise kohta. Maksuotsusest ei selgu asjaolud, mille tõttu jõuti seisukohale, et kaebajal ei toimu aktiivset tegevust ning millist tähtust see asjas omab. Kaebajale teadaolevalt on maksuhaldur algatanud kaebaja suhtes väärteomenetluse, kuid kaebajat sellest ametlikult teavitatud ei ole ning menetlus on algatud kehtetu sätte alusel. Vastavalt VTMS 29 lg 1 p 6 lõpetatakse menetlus asjas, mille osas on seadus tunnistatud kehtetuks, seega ei saa arvese võtta kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid. Kaebaja ei ole saanud nimetatud tõenditega tutvuda. Arusaamatu on maksuhalduri järeldus selle kohta, et Raekoja platsil omandatud korteri osas on antud vastuolulisi seletusi ning motiveerimata on seisukohad mööbli kasutusotstarbe osas. On ilmne, et korterit kasutati selle omamisel selleks, et sõlmida ärikokkuleppeid. Kuidas ja millised ruumid selleks leitakse, on äriühingute enda otsustada. Antud seletustest on ilmselge, et korter osteti, kuna see oli rahaliselt kasulikum kui büroopinna üürimine. Korterit kasutati tehingueelseteks läbirääkimisteks ning selleks oli mõistlik kasutada õdusat ja otstarbekat ruumi. Seetõttu on põhjendamata vastustaja järeldus, et ruumide kasutamine oli juhuslik ja oletuslik ning vastuoluline, sest samas märgitakse, et juhtaja kasutas ruume oma otstarbeks. Ebaõige on maksuhalduri järeldus, et antud otsust ei ole võimalik kehtetuks tunnistada, kuna tegemist on tingimusliku maksuotsusega.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaevatava maksuotsuse tingis Lääne maksuja tollikeskuse 16.02.2006 korralduse nr 12-2.1/1871 alusel läbiviidud üksikjuhtumi kontroll, mille käigus kontrolliti maksude arvestamise ja tasumise õigust ajavahemikus 01.11.2004- 31.12.2005. Äriregistri andmetel on kaebaja alates 02.01.2006 registreeritud Pärnu registripiirkonda ning alates 10.09.2007 üleviidud Viru registripiirkonda. Seega oli kehtiva õiguse alusel maksumenetluse alustamine Lääne maksuja tollikeskuse pädevuses ning vastustajal oli õigus ja kohustus viia algatud maksumenetlus lõpule. Maksuja Tolliamet kinnitab, et ei ole saanud kaebajalt kaebust Lääne maksuja tollikeskuse ametnike tegevusele, seega on kaebuses toodud süüdistud kaebuse läbivaatamata jätmise kohta alustetud. Maksuotsuse aluseks on Lääne maksuja tollikeskuse 16.02.2006 korraldus nr 12-2.1/1871 alusel läbiviidud üksikjuhtumi kontroll, mille käigus kontrolliti kaebaja poolt arvestatud ja makstud käibemaksu ajavahemikus 01.11.2004-31.12.2005. Maksuotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud on toodud maksuotsuses lk 4-8. Antud perioodil tegi kaebaja Raekoja platsil asuvasse korterisse kulutusi, millelt arvestas maha sisendkäibemaksu. Põhivaraks olnud

3-08-632

3 korter müüdi 05.02.2007 käibemaksu vabalt juhatuse liikmele. Maksumenetluses võeti seletused kaebaja juhatuse liikmetelt. Kaebaja suhtes alustatud väärteo menetluse käigus võeti seletus raamatupidamisega tegelenud isikutelt. Vastustaja väidetel ei ole kaebaja maksumenetluse käigus esitanud tõendeid selle kohta, et korterit kasutati ettevõtluseks. Asjas kogutud tõendite kohaselt kasutati korterit eelkõige välismaal elava juhatuse liikme ööbimiskohana, mis on käsitletav omatarbena KMS § 2 lg 6 mõttes. Kuivõrd maksukohustuslasel on õigus mahaarvata sisendkäibemaksu proportsionaalselt vastavalt kauba või teenuse ettevõtluse tarbeks kasutamise osale, tehti maksuotsus muutva tingimusega, otsuses märgitud tähtaja jooksul on kaebajal võimalik esitada täiendavaid tõendeid maksuotsuse muutmiseks, kuid kaebaja ei ole käesoleva ajani täiendavaid tõendeid esitanud. Vastustaja kinnitusel on enne kolmandate isikutele järelepärimiste tegemist pöördutud kaebaja juhatuse liikmete poole.15.08.2007 korraldusega nõuti täiendavat teavet ja dokumeete, kuid antud korraldust ei täidetud. Ka omaalgatuslikult ei ole kaebaja esitatud asjas olulisi tõendeid. Kaasaaitamiskohustuse oleks saanud lugeda täidetuks, kui kaebaja oleks kontrolli käigus maksuhaldurit teavitanud põhivaraks olnud korteri võõrandamisest. Kaebaja on menetluses esitanud vaid taotlusi ja e-kirju. Kontrolli käigus ei leinud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et korterit kasutati ettevõtluse tarbeks. Kaebaja juriidline aadress ei muutunud peale korteri soetamist, kaebaja ei ole reklaaminud korterit äriühingu tegevuskohana, puuduvad tõendid korteris majandustegevuse toimumise kohta. Maksudeklaratsioonide kohaselt puudus kaebajal igakuine käive. Kaebaja on korteri võõrandanud käibemaksuvabalt. Kuivõrd kaebaja maksudeklaratsioonidesse parandusi sisse ei viinud, määras tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur. Väärteo menetluse osas on kaebjal õigus pöörduda menetleja ja maakohtu poole. Tulenevalt kaalutlusõigusest otsustab maksuhaldur, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks asjas koguda ja kasutada. Menetluses ei ole nõutud selliste asjaolude tõendamist, mis oleksid olnud maksuhaldurile eelnevalt teada. Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et korterit kasutas juhatuse liige isiklikuks otstarbeks, mida tuleb käsitleda omatarbena. Samuti on antud hinnang kaebaja tegevusele, kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid korteri kasutamise kohta ettevõtluses.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 02.04.2008 vastustaja 05.12.2007 haldusaktile. Asjas on läbitud vaidemenetlus ja kaebuse kohaselt sai kaebaja vaideotsuse kätte 03.03.2008 (tl 6). Vastustaja kaebuse esitamise tähtaegsust vaidlustanud ei ole. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja väidetel on maksuotsuse teinud vale menetleja. Kaebaja hinnangul saanuks maksuotsuse teha Maksuja Tollimeti põhimääruse § 33 p 1 järgi Ida maksuja tollikeskus ning vaideotsuses toodud põhjendused pädevuses osas asjakohatud ja vastuolus põhimäärusega. 05.12.2007 maksuotsuse kohaselt kontrollis Lääne maksuja tollikeskuse ametnik OÜE käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigusust maksustamisperioodil 01.11.2004 kuni 31.12.2005. Kontrolli läbiviimise aluseks oli 16.02.2006 korraldus. Maksuja Tolliameti põhimääruse § 33 p 3 kohaselt on Lääne maksuja tollikeskuse tööpiirkonnaks Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ja Saare maakond.

3-08-632

4 Põhimääruse § 34 alusel on piirkondliku maksuja tollikeskuse põhiülesanded maksuseaduste ja tollieeskirjade täitmise kontrollimine, riigi maksuja tollipoliitikast juhinduva maksuja tollikorralduse elluviimine, riigieelarve tulude laekumise tagamine riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine oma tööpiirkonnas ning isikute teenindamine maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel. Seega teostavad piirkondlikud maksuja tollikeskused nende tööpiirkonnas riiklikku järelevalvet ning kohaldavad riiklikku sundi seadustes ette nähtud alustel ja ulatuses vastavalt põhimääruse § 7 toodud ameti ülesannetele, mille hulka kuulub käsitletud paragrahvi p 2 alusel riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜE oli alates 02.01.2006 registreeritud Pärnu registripiirkonda ning alates 10.09.2007 Viru registripiirkonda. Seega asus kaebaja kontrolli läbiviimise korralduse vastuvõtmise ajal, 16.02.2006, Lääne maksuja tollikeskuse tööpiirkonnas ning Lääne maksuja tollikeskusel oli vajalik pädevus kaebaja suhtes maksude arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks. Alates 10.09.2007 on kaebaja registreeritud Viru maksuja tollikeskuse tööpiirkonnas. MKS § 10 lg 3 järgi peab maksuhaldur oma ülesandeid täitma võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. HMS § 9 lg 3 kohaselt peab haldusorgani pädevuse muutumisel menetluse lõpule viima asja menetlusse võtnud haldusorgan. Lähtudes eeltoodust oli Lääne maksuja tollikeskusel vajalik pädevus kaebaja suhtes kontrolli läbiviimise tulemuste kohta maksuotsuse vastuvõtmiseks ning puudusid õiguslikud alused menetluse üleviimiseks Maksuja Tollimeti Ida maksuja tollikeskusele.

Kaebuse kohaselt on vaideotsuse tegija, Maksuja Tolliameti, poolt lahendamata kaebus Lääne maksuja tolliametnike tegevusele. Kaebaja on antud väite kohta esitanud õigusliku põhjenduse, kuid ei ole mingil moel täpsustanud millal ja millega seoses väidetav avaldus teenistusliku järelevalve läbiviimiseks esitati. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid antud väite kinnitamiseks. Maksuja Tolliameti kinnitusel ei ole saanud kaebajalt ühtegi avaldust Lääne maksuja tolliametnike ametnike tegevusele (tl 48), antud väidet kinnitas vastustaja esindaja ka kohtuistungil antud seletuses. Arvestades eeltoodut on kaebaja väited teenistusliku järelevalve korras esitatud avalduse läbivaatamata jätmise kohta paljasõnalised ja tõendamata.

Kaebaja väidetel baseerub maksuotsus olematul kontrollülesandel. 30.03.2006 algatatud kontrolli ja selle eelduseks olevad kontrollülesanded ei käsitle neid momente, mis tingisid vaidlustatud maksuotsuse tegemise ja täiendava käibemaksu määramise. Kaevatava maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 33 989 krooni. Maksuotsuse kohaselt kontrolliti kaebaja poolt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigusust ajavahemikus 01.11.2004 kuni 31.12.2005 Lääne maksuja tollikeskuse 16.02.2006 korralduse nr 12-2.1/1871 alusel (tl 14). Maksuotsusest tulenevalt viidi kaebaja suhtes sama ajavahemiku osas läbi ka tulumaksu arvestamise ja õigsuse kontroll Lääne maksuja tollikeskuse 16.05.2006 korralduse nr 12- 2.1/4647 alusel. Maksuotsuse kohaselt koostati mõlema üksikjuhtumi kontrolli tulemuste kohta 23.03.2007 kontrollakt nr 12-3/75, milles tuvastati täiendav tulumaksu tasumise kohustus. Lähtudes eeltoodust viidi kaebaja suhtes käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontroll läbi Lääne maksuja tollikeskuse 16.02.2006 korralduse nr 12-2.1/1871 alusel.

3-08-632

5 Maksuotsuse kohaselt ilmnesid kaebaja poolt eriarvamuses esitatud väidete kontrollimisel asjaolud, mis tingisid täiendava käibemaksu tasumise kohustuse. Lähtudes MKS § 11 lg 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuotsusest selgub, et maksuhaldur on käibemaksu osas täiendava teabe saamiseks seonduvates küsimustes vastavate korralduste alusel korduvalt pöördunud kaebaja, kaebaja esindaja kui ka kolmandate isikute poole (tl 14-15), kuid nõutud teavet maksuhaldurile ei ole esitatud (tl 16). Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui ilmnevad maksukohustuse tekkimist tingivad asjaolud. MKS § 93 lg 1 alusel võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada. Vaidlustatud maksukohustust tingivad asjaolud, asjaolude analüüs, maksumenetluses kogutud tõendite analüüs ja hinnang asjas kogutud tõenditele on toodud maksuotsuse lk 4-8 (tl 17-21). Maksuotsus on määratud muutva tingimusega ning kaebajale on antud õigus esitada tõendeid ja taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist (tl 24). Seega on kaebajal võimalik tutvuda kõigi asjas kogutud tõenditega ning esitada omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid maksuotsuses märgitud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid oli maksuhalduril õiguslik alus maksusumma määramiseks muutva tingimusega. Maksuhalduri vastuväidete ja esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole kaebaja täiendavaid tõendeid maksuhaldurile esitanud. Samuti ei esitanud kaebaja kohtumenetluses täiendavaid tõendeid.

Õige on kaebaja väide selle kohta, et käsitletud maksuotsuse kehtetuks tunnistamine on võimalik. MKS § 93 lg 4 alusel võib maksukohustuslane tingimuse kehtivusajal taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist ning lähtudes käsitletud paragrahvi lg 5 võib muutva tingimuse igal ajal kirjaliku otsusega kehtetuks tunnistada. Muutev tingimus tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui selles asjas ei ole revisjoni tulemusel avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid. Kui tingimust ei ole varem kehtetuks tunnistatud, lõpeb selle kehtivus maksusumma määramise aegumistähtaja saabumisel. Käsitletud paragrahvi lg 3 kohaselt ei kohaldata tingimuse kehtivusajal maksuotsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud piiranguid.

Kaebaja väidetel ei nähtu maksuotsusest, millist teavet, millisel alusel ja mis perioodi ning asjaolude kohta soovitakse teada. Maksuotsusest selgub, et käibemaksukohustuse suurenemine tuleneb maksuhalduri seisukohast, mille kohaselt ei ole Tallinnas Raekoja platsil soetatud korterit kasutatud maksustatava käibe tarbeks. Maksuhalduri hinnangul ei olnud kaebajal õigust korteri ülalpidamiseks ning sisustamiseks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsuses toodud faktilisi asjaolusid. Maksuotsuses on toodud maksuhalduri poolt kaebajale ja tema esindajale teabe saamiseks esitatud korralduste kuupäevad ja numbrid. Asjaolusid, mille alusel saaks väita, et maksuhalduri poolt nõutava teabe sisu ja maht on erinev maksuotsuses märgitud teabenõuetes nõutud teabest, kohus ei tuvastanud. Seega on kaebajal võimalik maksuotsuses viidatud korraldustega tutvumisel tuvastada, milliste asjaolude kohta maksuhaldur teavet soovib. Seetõttu puudus kohtu hinnangul vajadus maksuotsuses eraldi välja tuua teabe nõudmiseks koostatud korralduste sisu.

Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsuses esitatud faktilisi asjaolusid ja väiteid selle kohta, et kaebaja on jätnud täitmata maksuhalduri korraldused teabe nõudmise osas. Seega ei ole käesoleval juhul olnud võimalik maksukohustuslaselt nõutud teavet saada.

3-08-632

6 Maksuhalduri korralduste täitmata jätmine näitab kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei ole maksumenetluses arvestanud talle langeva tõendamiskoormusega ning ei ole järginud kaasaaitamiskohustust.

Kaebuse kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda maksukohustuslase poole, kuid antud juhul on käesolevas asjas esitatud rida korraldusi kolmandatele isikutele. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, millist kolmandat isikut ta silmas peab ning millist teavet on kolmanda(te)lt isiku(te)lt ebaseaduslikult nõutud. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida ja hinnata, kas kolmandatelt isikutelt nõuti teavet olukorras, kus kaebaja valdas nõutavaid andmeid ja dokumente või olukorras kus nõuti taolist teavet, kus oli alust eeldada, et kaebajal nõutavaid dokumente ja teavet ei ole.

Kaebuses on vaidlustatud maksuotsuses toodud järeldused kaebaja tegevuse hindamisel. Kaebaja väidetel on ebaõiged maksuhalduri järeldused ettevõtte äritegevuse (aktiivset tegevust ei toimunud) kohta, büroo sisustuse hindamisel, korteri kasutamise eesmärgi osas ning korteri kasutamise kohta antud seletuste tõlgendamisel. Samas ei pea kaebaja vajalikuks oma väiteid põhjendada ja põhistada. Samuti ei ole kaebaja esitanud ega viidanud tõenditele, mis kinnitaksid tema väiteid. Kaebuses on toodud üldsõnalised kirjeldused korteri omandamise eesmärgi ja kasutamise osas, kuid ei ole viidatud konkreetsetele asjaoludele/tõenditele, mis kaebuses esitatud väiteid kinnitaksid ning tõendaksid kaebaja väiteid maksuhalduri poolt tõenditele ebaõige hinnangu andmise kohta. Kaebuses toodud viited asjaomastele isikutele on umbisikulised. Kohtul ei ole võimalik anda õiguslikku hinnangut konkreetselt piiritlemata tõenditele ning põhistamata väidetele. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja eelpool käsitletud väited paljasõnalised ja tõendamata.

Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes maksuhaldur algatanud väärteo asja. Antud väärteo algamise kohta puudub kaebajal ametlik teave, kuid tegemist on kehtetu sätte alusel algatatud asjaga ning seetõttu tuleb asjas menetlus lõpetada ning väärteo asjas kogutud tõendite arvesse võtmine käesolevas maksumenetluses on alusetu. Kaebaja väidetel ei ole ta saanud tutvuda väärteo asjas kogutud tõenditega ega neile vastuväiteid esitada. Väärteomenetluse seadustik §-s 19 on sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, sh õigus tutvuda asja materjalidega. Seadustiku § 5 alusel on menetlusosalise õiguste tagamine kohtuvälise menetleja kohus. Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Seega juhul, kui kaebaja õigusi on rikutud väärteo menetlemise käigus, tuleb kaebajal oma õigusi kaitsta väärteomenetluse seadustikuga sätestatud korras.

MKS § 11 lg 1 kohaselt tuleb maksumenetluses arvesse võtta kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksukorralduse seadus ei välista kriminaalmenetluse/ väärteomenetluse ja maksumenetluse paralleelsust. Kohtupraktika kohaselt võivad haldusmenetluses tõenditeks olla väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Asjaolu, et väärteo menetlus kuulub kaebaja suhtes lõpetamisele, ei välista iseenesest väärteo menetluses nõuetekohaselt kogutud tõendite kasutamist maksumenetluses. Selliseid tõendeid tuleb uurida ja hinnata kogumis, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Kaebuses ei ole põhistatud ega viidatud asjaoludele, mille alusel saaks väita, et väärteomenetluses kogutud tõendite hindamisel maksumenetluses on rikutud tõendamise üldisi reegleid.

3-08-632

7 Maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. Hinnates kaebaja poolt kaebuses esitatud väiteid, väidete põhistust ning kogutud tõendeid, ei lükanud kaebaja ümber vastustaja väiteid ning maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohus ei tuvastanud vaidlustatud maksumenetluses, vaidemenetluses selliseid menetlusnõuete rikkumisi ja/või haldusakt vorminõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele.

Annika Vendik Kohtunik