2-09-451/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-451

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Sirje Biin Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-451 Tsiviilasi, taotleja nõue S S taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja: S S (isikukood xxx), aadress: xxx)

Menetlustoiming Riigi õigusabi määramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ja rahuldada S S riigi õigusabi taotlus. 2. Anda S S riigi õigusabi isiku õigusnõustamisena. 3. Anda S S riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. 4. Määrata S S riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat A Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, xxx). 5. Väljastada käesolev kohtumäärus riigi õigusabi taotlejale ning pärast kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumile, riigi õigusabi osutavale advokaadile ja Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest

Kohtumääruse põhjendused

S S esitas 05.01.2009 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja soovib erastada Tallinna linnale kuuluva korteri, milles ta elab. Riigi õigusabi määratakse õigusnõustamisena, selgitamaks välja, kas ja millised on taotleja võimalused korteri erastamiseks. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku majandusliku seisundi kohta; Eesti Väärtpaberite keskregistri teatise, Maksuja Tolliameti teatise taotleja sissetulekuandmete kohta, Sotsiaalkindlustusameti teatise; autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmebaasi ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Taotleja on töövõimetuspensionär, kelle ülalpidamisel on alaealine laps. Taotleja sissetulek on alates 01.04.2008 pension 2920 krooni. Talle on määratud ka alates 01.01.2008 raske puudega

2-09-451

2 tööealise isiku toetus 560 krooni kuus ja alates 01.11.2008 puudega vanema toetus 300 krooni kuus. Samuti on taotleja arvel lastetoetuse saajana, mille suurus on 300 krooni kuus. Taotleja saab lapse elatist 2280 krooni kuus. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused kuus on järgmised: eluasemekulud 1300 krooni; kulutused toidule 4000 krooni; kulutused transpordile 800 krooni; sidekulud 500 krooni; kulutused tervishoiule 4000 krooni; kulutused seoses koolikohustusega 800 krooni; muud vältimatud püsikulud 1100 krooni. Seega kulub taotleja saadav sissetulek vältimatute püsikulutuste katmiseks. Taotlejal puudub registrisse kantud vara, mida oleks suuremate raskusteta võimalik müüa menetluskulude katteks.

Eeltoodust tulenevalt ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest Riigi õigusabi saamise hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel lähtub kohus taotleja praegusest majanduslikust olukorrast. Riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.

Riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

Kohaldatud õigusnormid

Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 4 ; 6 lg 1; 8 p 1; 14; 15 lg 2, lg 5 ja lg 8; 16; 17; 18; 25 lg 3 ning TsMS § 475 lg 1 p 16, § 477 lg 1, § 661 lg 1 ja lg 2

Sirje Biin kohtunikuabi