3-08-2590/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-2590 Otsuse kuupäev 25. veebruar 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Priit Kaljundi (Kaljund) kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 5. novembri 2008.a viivistasu otsuse nr TA-55632 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 5. veebruar 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Priit Kaljund; Vastustaja Tartu Linnavalitsuse esindajad Martin Simmermann, Sille Arak ja Doris Reva. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (25.02.2009.a) arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Priit Kaljund parkis 05.11.2008.a Ranman Grupp OÜ poolt liisingulepingu alusel kasutatava sõiduki Volkswagen registreerimisnumbriga 633 TGC Tartus tasulisel parkimisalal B-piirkonnas, Vabaduse puiestee parklas.

Parkimiskontrolör vormistas 05.11.2008.a kell 09.58 viivistasu otsuse nr TA-55632, millega määrati Priit Kaljundile parkimiskorra rikkumise eest Tartu linnas viivistasu summas 480 krooni, kuna parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavalt ning parkimistasu oli jäetud maksmata.

P. Kaljund esitas 05.11.2008.a Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide viivistasu otsuse tühistamiseks.

Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 26.11.2008.a korraldusega nr 1043 jäeti P. Kaljundi vaie rahuldamata.

2

2. P. Kaljund esitas 22.12.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 05.11.2008.a viivistasu otsuse nr TA-55632 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Kaebuse kohaselt määrati viivistasu olukorras, kus kaebuse esitaja fikseeris parkimisaja alguse parkimiskellaga. Viivistasu määrati ajal, kui kaebaja oli parkinud 28 minutit. Vabaduse puiestee parklas, kus kaebaja parkis, on lubatud tasuta parkida 1 tund. Viivistasu otsusele oli lisatud kiri "Parkimise algus kellal mitteüheselt mõistetav".

Kaebaja märgib, et esitas parkimiskella väikese osuti, mis näitab tundi, numbrile 9 ja suure osuti, mis näitab minuteid, numbrile 6, st. 9.30. Seega ei näe kaebaja võimalust seda lugeda mitteüheselt mõistetavaks. Kaebaja tunnistab, et see pole nii-nimetatud klassikaline kella märkimisviis, kuid väikese osuti asukoht 1/12 kella sektori numbrite vahelisel alal ei muuda veel kella aega. Kaebaja osundab näitena raekoja vanadele kelladele, kus raekoja kellade väike osuti liikus vaid korra tunni möödudes osutades järgnevat tundi.

Vastustaja seisukohad

4.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, sest viivistasu otsus on tehtud õiguspäraselt.

Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 07.12.2006. a määruse nr 47 "Parkimistasu" § 5 lg 3 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib määruse "Parkimistasu" § 5 lg 6 p 12 (kuni 31.12.2008.a kehtinud regulatsioon) alusel Vabaduse puiestee parklas parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks parkimise algusaja korrektne tähistamine.

Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt, väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjaliku teate esitamise nõue on kehtestatud seadusandja poolt selleks, et vastasel juhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, mis kell parkimist tegelikult alustati. Parkimiskontrolöril ei ole kohustust jälgida, millal sõidukid tasulisele parkimisalale sisenevad. Samuti ei saa kontrolör parkimise algusaega selle järgi kindlaks määrata, kas sõiduk tema eelmise ringkäigu ajal oli parklas või mitte, sest see ei võimaldaks täpse parkimise algusaega kindlaks määramist. Sõidukijuhi enda huvides on parkimise alustamise aja korrektne teatavakstegemine. Parkimise algusaja teatavakstegemise tõendamiskoormis lasub LS § 501 lg 4 tulenevalt sõidukijuhil.

Kontrolöri poolt viivistasu otsuse vormistamise käigus parkimiskellast tehtud fotodelt on näha, et kaebaja poolt kasutatud parkimiskella väike osuti asetseb täpselt numbril 9 ning suur osuti asetseb 30 minuti peal.

Vastustaja peab oluliseks rõhutada, et osutitega parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse kella lugemise üldlevinud mehhaanilise kella tööpõhimõttest, mille kohaselt tuleb

3 kellaaja lugemisel hinnata mõlema osuti asukohta. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega on kell 09.30 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 9 ja 10 vahele jääva vahemiku keskele ning suur osuti 30 minuti peale. Kella väike seier saab asetseda numbril 9 vaid juhul, kui kellaeg on 09.00 või veidi rohkem. Oluline on rõhutada, et mehhaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud kaebaja poolt. Eelnevast lähtudes on vastustaja hinnangul antud juhul tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud selgelt ja üheseltmõistetavalt teatavaks tehtud. Sarnase käsitlusega on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus 20.09.2006.a otsuses haldusasjas nr 3-05-13.

Määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 sätestab, et kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Juhul, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Eelnevast lähtudes ei oma seega tähtsust ka kaebuse esitaja sõiduki juurest äraoleku kestvus ja tasuta parkimisaja ületamise küsimus. Seda ei muuda ka asjaolu, et parkimise umbkaudset algusaega on tagantjärele võimalik välja selgitada. Parkimise algusaega ei saa tagantjärele tõendada. Parkimiskontrolör saab lähtuda vaid fikseeritud märgistusest.

Kontrolli teostamise ajal kell 09.58 ei olnud parkimise eest kaebaja tasu maksnud. LS § 502 lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse "Parkimistasu" § 6 lg 2 p 1 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kohased.

Vastustaja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et parkimiskell ja selle seierid oleks parkimise alustamisel asetatud korrektselt ehk parkija kohustuseks on anda parkimisaja algus edasi viisil, mis on üheselt mõistetav. Antud juhul kaebaja seda nõuet ei järginud ning parkimise algusaeg jäi teatavaks tegemata.

Vastustaja peab oluliseks viidata Riigikohtu 19.06.2007.a otsuse nr 3-3-1-24-07 punktile 14, mille kohaselt on "viivistasu parkimistasu maksmata jätmise korral määratav rahaline kohustus, mitte aga karistus (trahv)". Tulenevalt asjaolust, et viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti ei sõltu viivistasu määramine ega viivistasu suurus sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Seega ei oma antud juhul tähtsust, millistel motiividel jäi kaebajal parkimistasu maksmata. Tähtsust omab üksnes asjaolu, et kaebuse esitaja oleks pidanud parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud.

4 Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebus on alusetu.

Kohtu põhjendused ja otsus

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vaidlus parkimistasu määramise õiguspärasuse üle. Parkimistasu täidab nii fiskaalset kui ka liikluskorralduslikku ülesannet ja kuna vastav õigus kuulub avaliku õiguse valdkonda, siis on käesoleva avalik-õigusliku vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, millest tulenevalt on kaebaja nõue lubatav. HKMS § 9 lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Vaideotsus (tl 5-7) on tehtud 26.11.2008.a. Kaebus on kohtukantseleis registreeritud 22.12.2008.a. Seega on kaebus tähtaegne.

5. HKMS §-de 7 lõikest 1 ja 26 lõikest 1 tuleneb, et halduskohus on pädev ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamiseks.

Halduskohus tutvunud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil, uurinud asjas kogutud tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on kooskõlas kehtiva õigusega ja ei piira kaebaja subjektiivseid õigusi.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhitud sõiduauto, mis on kujutatud vastustaja poolt esitatud fotol (tl 35) oli 05.11.2008.a kell 09.58 pargitud tasulisel parkimisalal.

Tartu Linnavolikogu 07.12.2006.a määruse nr 47 „Parkimistasu“ § 5 lõiked 3 ja 4 sätestavad:

(3) Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist.

(4) Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.

(Tartu Lvk m 27.03.2008 Nr.85 jõust.01.05.2008 - KO 2008, 70, 1064)

Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja oli parkimiskellale parkimise algusaja tähistanud selliselt, et parkimiskella väike osuti asus numbril 9 ja suur osuti numbril 6, mis on kujutatud ka vastustaja poolt esitatud fotodel (tl 35, 37, 38). Halduskohus on

5 seisukohal, et vaidlusalusel juhul ei olnud kaebaja seega parkimise algusaega üheselt arusaadavalt teada andnud, mille tõttu tekkis tal parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest arvates (§ 5 lõige 3 ja lõike 4 teine ja viimane lause). Halduskohus nõustub vastustaja ja vastustaja poolt osundatud varasemas kohtupraktikas väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb osutitega parkimiskellaga parkimisaja alguse fikseerimisel lähtuda mehaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite tavapärasest asetusest kellal. Kohus ei aktsepteeri kaebaja tõlgendust ja ei toeta kaebaja osundust raekoja vanade kellade osutite asetusele, kuna see ei ole veenev ja tekitaks põhjendamatuid probleeme parkimiskorra ühetaolises toimimises. Kuna õigusaktides ei ole parkimiskella kasutamist reguleeritud, tuleb osutitega parkimiskella puhul eeldada, et osutid paigutatakse sellel vastavalt tänapäevase tavapärase mehaanilise kella tööpõhimõtetele. Taolise tõlgenduse aspektist on oluline, et isikud saaksid tugineda tavaelus välja kujunenud kogemusele mehaanilise kella osutite liikumisest ja asetusest kellal. Tänapäevasel mehaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud kaebaja poolt. Seega ei ole kaebaja järginud nõuet teavitada ja vormistada parkimise algusaeg arusaadavalt. Seetõttu on vaieldav ajahetk, mil kaebaja parkimist alustas. Kuna puuduvad täiendavad tõendid kaebaja väidete kinnitamiseks parkimise algusasja kohta kell 09.30, tuleb viivistasu otsuse koostamine lugeda õiguspäraseks. Kaebus tuleb aga jätta rahuldamata.

6. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist.

Roby Koik kohtunik