2-08-73563/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-73563 Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

K. A. hagi D. A.´i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

10. veebruar 2009 Hageja:

K. A. (IK xxx) Menetlusosalised Kostja:

D. A. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista D. A.´ilt elatis K. A. (sündxxx) kasuks alates 01. juulist 2008 kuni K. A. õpingute lõpuni xxx summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 25. veebruaril 2009.a kell 16.00.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on K. A. hagi D.A.´i vastu elatise nõudes. Hageja sai täisealiseks 01. märtsil 2008.a. Käesoleval ajal jätkab ta õpinguid Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi 12. klassis. Avalduse kohasel toetas kostja hagejat materiaalselt kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni kuni õpingute lõpuni.

Kostja vastus

Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab, et maksis elatist üksnes kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja töötab OÜ Saviteks ja tema sissetulekuks on igakuine

2(4) palk summas 3 800 krooni ning muid sissetulekuid tal ei ole (tl 20). Kostjal ei ole kinnistut ega muud vara.

Kostja ja hageja ema L. A. vahel on sõlmitud 14.08.2008.a ühisvara jagamise leping, mille kohaselt jäi korteriomand L. A. ainuomandisse. Selles korteris elab ka hageja (tl 14, 26-30).

Kostjal on kohustus AS Swedbank ees summas 25 000 krooni, mille igakuine tagasimakse on 681,86 krooni pluss intress (tl 17).

Kuna kostjal puudus elamispind, oli ta sunnitud üürima korteri, maksma üüri ja kommunaalteenuste eest (tl 24-25). Tänu kostja uuele elukaaslasele on kostjal võimalik arveid maksta ja edasi elada.

Kostja maksab elatist oma alaealisele pojale 1 000 krooni kuus.

Kostja väitel on tal raske materiaalse olukorra tõttu võimalik maksta elatist 1 100 krooni kuus. Kohtukulud palub jätta hageja kanda.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud vastuväidetega. Kostja on kandnud viimase poole aasta eest hageja ema L. A. arvele 1 000 krooni s.o 500 krooni hagejale ja 500 krooni hageja vennale.

Kostja vastusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kreeditkäive perioodil 01.06.2008-08.12.2008 oli 468 238,74 krooni. Hageja on seisukohal ,et kostjal on võimalus maksta elatist 2 175 krooni kuus.

Hageja esitas kohtule kulude arvestuse (tl 35).

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni kuus alates juulist 2008, arvestades makstud elatise summat 500 krooni (tl 33-34).

Kostja vastuväide hageja seisukohale

Kostja jäi oma kirjalikus vastuväites varem esitatud seisukohtade juurde, lisades, et pere juurest lahkudes võttis ta kaasa auto väärtusega 78 000 krooni. 21.01.2009 sai ta tööandjalt töölepingu lõpetamise teate, mis paneb ta tulevikus raskesse materiaalsesse olukorda. Kostja on jätkuvalt nõus maksma elatist summas 1 100 krooni, kuni hageja õpingute lõpuni (tl 42-43).

Kohtuistung

Kohtuistungil 10. veebruaril 2009 jäi hageja oma avalduse juurde. Hageja seletuste kohaselt võib ema töötasu olla ca 5000 krooni kuus. Emal on kaks ülalpeetavad – hageja ja tema viie aastane vend

Kostja jäi oma vastuse juurde. Kostja selgitas, et ta ei ole võimeline maksma elatist rohkem kui

1 100 krooni kuus. Kostja sõnul on ta sunnitud üürima korterit. Tal on veel üks laps, kellele ta peaks maksma samuti 2 175 krooni elatist, kuid ei ole selleks suuteline. Vara kostjal ei ole. Äriühingu moodustamisel omandas ta selle osaku maksumusega 8 000 krooni. Firma juhatuse esimees on J. S.. Kostja ei kuulu juhatusse alates augustist 2008.a. Kostja töötab töölepingu alusel ja saab palka vastavalt lepingule. Kohtule esitatud konto väljavõttel on eraisikute poolt kostja arvele kantud laenu ning autode ostu ja müügiga seotud tehingutest laekunud summad. Tütrele on kostja ostnud inglise keele õpiku maksumusega 500 krooni. Käesoleval ajal otsib kostja tööd ja lisaks on tal kohustused panga ees (tl 53-54).

3(4) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja K. A. on kostja D. A. tütar (tl 2). Hageja sai täisealiseks 01.03.2008.a ja käesoleval ajal jätkab ta õpinguid Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi 12. klassis. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

PKS § 60 lg 1 ja 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last; kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et kostja ei ole oma täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Peale täisealiseks saamist on kostja maksnud ühel korral lapsele 500 krooni ja kohtuistungil 10.02.2009 väitis kostja, et ostis hagejale inglise keele õpiku 500 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha selle minimaalmääras (PKS § 61 lg.4 järgi). Kostja vastuväide hagile on seotud elatise suurusega, kostja peab võimalikuks maksta elatist mitte rohkem kui 1 100 krooni kuus.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Eeltoodust lähtudes on vanema kohustus teha kõik endast olenev, et maksta lapsele elatist vähemalt miinimummääras.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise miinimumsumma 2008.a ja 2009.a on 2 175 krooni.

Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhul (PKS §

61 lg 6), siis kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

PKS § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt, ka siis kui ta on täisealine ja jätkab õpinguid ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, te ülalpidamiskohustus on täidetud.

Hagist vabanemiseks pidi kostja tõendama, et esineb mõni PKS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära.

Kohus ei tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline, samas lapsel puudub sissetulek. Kostja esitas palgatõendi, mille kohaselt moodustab tema kuu sissetulek 4 350 krooni. Pangakonto väljavõttest ja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et kostja majanduslik olukord on parem, kui ta väidab selle olevat. Poole aasta jooksul on kostja rahaline käive olnud ca 468 238,74 krooni. Kostja ei lükanud ümber hageja väidet, et hageja ema kuu sissetulek on 5000 krooni ringis.

4(4) Kohus leiab, et kostja on võimeline maksma lapsele elatist minimaalmääras. Kostja kinnitas oma kirjalikus vastuses, et ta maksis elatist üksnes pojale 1000 krooni kuus ja tütrele alates viimase täisealiseks saamisest kostja elatist maksnud ei ole (va 500 krooni ühel korral). Asjaolu, et hageja peres otsustati kostjalt poja ülalpidamiseks makstud 1000 krooni kuus jagada teistmoodi kui seda oli soovinud kostja, ei tule arvestada kostjapoolse ülalpidamisekohustuse täitmisena hageja suhtes.

Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on enam kui 2 175 krooni.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01. juulist 2008.a. Kostjal vastuväiteid elatise maksmise perioodi üle ei ole.

Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingu kohta jätab kohus tähelepanuta, kuna lepingus võetud kohustustega on kostja saanud ka hüvesid, mida käesoleval hetkel saab kasutada.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, kuulanud kohtuistungil poolte selgitusi ja võttes arvesse lapse vajadusi, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning elatis kuulub väljamõistmisele alates 01. juulist 2008.a.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Olev Mihkelson Kohtunik