2-08-66656/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-66656 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J. S.´u hagi S. S.´i vastu elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 10. veebruar 2009 Hageja: J.S. (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: S. S. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista S. S.´ilt elatis J. S.´u kasuks lapse R. S.´u (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o 10. oktoobrist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.

Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 25. veebruaril 2009.a kell 16.00.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on J. S.u hagi S.S.´i vastu elatise suurendamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud xxx.a tütar R. S.. Käesoleval ajal on poolte abielu lahutatud. Kohtla-Järve Linnakohtu 17.03.1999.a kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis 312,50 krooni kuus. Laps elab pidevalt hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatis suurust ja mõista kostjalt välja elatis 2 175 krooni kuus (tl 1-8).

Kostja vastus

2(4) Kirjalikus vastuses hagile kostja vaidles hagile vastu. Kostja varaline seisund ei ole elatise määramise ajast paranenud ning tema ainuke sissetulek on töövõimetuspension summas 1 913 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on abikaasa J. S., kes on töötu ja kaks alaealist last ning abielust hagejaga tütar R.. Kokku on kostja ülalpidamisel 5 inimest ja seega on tema ülalpidamisvõime 382,60 krooni inimese kohta. Kostja selgitab, et oma tervisliku seisundi tõttu on tal suured kulutused ravimitele. Kostja andmetel saab hageja palka 3 820 krooni ja lisaks elatise, seega on hageja varaline seisund parem kui kostjal, sest hageja ülalpidamisel on vaid 1 laps (tl 14-20).

Kohtuistung

Kohtuistungil 10. veebruaril 2009 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et peale tütre tal ülalpeetavaid rohkem ei ole. Hagejale kuulub 2-toaline korter, muud vara ei ole. Lapsetoetust saab 300 krooni kuus.

Kostja jäi oma vastuse juurde ja palus jätta hagi rahuldamata, sest tema materiaalne seisund ei ole tänase päeva seisuga paranenud, vaid halvenenud. Kostja selgitas, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ja töötu abikaasa, kes pole peale laste sündi tööl käinud. Töövõimetuspension on 1 920 krooni, reaalne tulu FIE-na 2008 aastal oli keskmiselt 1 500-2 500 krooni kuus. Korter on omandatud abielu ajal ja on abikaasade ühisvara, abikaasa sai veel päranduseks korteri oma emalt novembris 2008. Sõiduauto Mitsubishi Wagon on 1996a. väljalase ja kuulub samuti ühisvara hulka. Muud vara ei ole. Sissetulek FIE-na on ebastabiilne (tl 31-32).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündis 24. jaanuaril 1991.a tütar R. S. (tl 4).

Kohtla-Järve Linnakohtu 17.03.1999.a kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis 312,50 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl 6-8).

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

PKS 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2008.a ja 2009.a on 4 350 krooni, ei või väljamõistetav elatis lapse kohta olla väiksem kui 2 175 krooni.

Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt igakuise elatusrahana 2 175 krooni, s.o PKS § 61 lg.4 sätestatud elatise

3(4) minimaalmääras lapse kohta. Kostja on nõus maksma elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära, so. igakuise elatusrahana 382,60 krooni.

Hageja esitas Kimsi Kaubad OÜ palga tõendi, mille kohaselt hageja palk perioodil märts 2008- august 2008.a oli 3 820 krooni kuus (tl 5).

Kohus tegi järelpärimise Maksu-ja Tolliametile ja nende vastuse kohaselt on hageja 2008.a saanud OÜ-lt Kimsi Kaubad tulu summas 50 001 krooni, millest peale maksude mahaarvamist sai hageja kätte 44 146 krooni, mis teeb 3 678,85 krooni kuus. Lisaks KÜ-lt xxx tulu summas 4 168 krooni, mis peale maksude mahaarvamist moodustab summa 3 200 krooni ning Eesti Haigekassalt tulu summas 928 krooni, sellelt on kinnipeetud tulumaks 195 krooni (tl 28).

Kostja esitas koopia Pensioniameti pensionitunnistusest, mille kohaselt on kostjale määratud töövõimetus 40% ja töövõimetus pension 01.08.2006.a-31.07.2011a. 1 269 krooni kuus (tl 15- 16).

Maksu-ja Tolliamet kostja kohta andmeid esitada ei saanud, kuna füüsilisest isikust ettevõtjad on kohustatud esitama oma andmed tulude kohta järgneva aasta 31. märtsiks (tl 28).

Kostjal on peale poolte ühise lapse veel xxx.a sündinud poeg A. S. (tl 19) ja tütar A. S.(tl 20), keda kostja üleval peab.

Kostja ei esitanud oma väite, et tal kulub palju raha ravimitele, kinnitamiseks ühtegi tõendit. Samuti ei esitanud ta ühtegi tõendit tõendamaks pere rasket varanduslikku olukorda, mis põhjusel tema abikaasa peale kaksikute sünniga seoses saadud rasedus ja sünnituspuhkust ei ole tööle asunud.

PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05).

PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni PKS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära.

Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid PKS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on küll 40% töövõimetu, kuid ta töötab füüsilisest isikust ettevõtjana ning lisaks ettevõtlus tulule (keskmiselt netotasuna 2000 krooni kuus) saab ta regulaarselt töövõimetuspensioni (1269 krooni kuus). Lisaks kuulub kostja vara hulka ühisvara veel sõiduauto Mitsubishi Wagon ja korteriomand. Hageja saab töötasuna palka mis on võrdne kehtiva kuupalga alammääraga ning talle kuulub korteriomand.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

4(4)

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid ning võttes arvesse lapse vajadusi, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning vastavalt PKS § 70 lg 1 kuulub välja mõistetud elatis suurendamisele alates elatisehagi esitamisest.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Olev Mihkelson Kohtunik: