3-07-1712/28 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1712 Haldusasi Heldur Hormi kaebus Raasiku Vallavalitsuse 25.06.2007 korralduse nr 543 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja –Heldur Horm Vastustaja – Raasiku Vallavalitsus Kolmas isik - Martin-Margus Post Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.01.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Heldur Hormi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 16.02.2009

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.01.2008 otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 23. veebruaril 2009.

ASJAOLUD

1. Raasiku Vallavalitsuse 25.06.2007 korraldusega nr 543 võimaldati Martin-Margus Postil ostueesõigusega erastada Raasiku vallas Xxxxxx külas asuv Xxxxxxx maaüksus suurusega 4,78 ha.

2.Heldur Horm taotles kohtule esitatud kaebuses korralduse tühistamist, esitades järgmise põhjenduse. Korraldusega M.-M. Postile erastatud maa on sama maaüksus, mida soovis kaebaja erastada 11.05.1999 esitatud avalduse alusel ostueesõigusega Xxxxxx talu taastamiseks. Tegemist on endiste maaüksustega A68, A69 ja A70, millest A70 osas nõustus kaebaja selle määramisega lauda teenindusmaaks. Seega taotlesid samade maaüksuste (A68 ja A69) erastamist kaks isikut. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr 267 §-st 132 tulenevalt, kui maale on mitu taotlejat,

3-07-1712 2(6) jagatakse see võimalikult võrdselt. Kui poolte vahel ei saavutata kokkulepet, siis korraldatakse piiratud enampakkumine. Vald on selle võimaluse jätnud kasutamata. Kaebaja ja kolmas isik on mõlemad võrdsed erastajad, mõlemad tegelevad põllumajandusliku ettevõtlusega. Kolmas isik soovib maad erastada küün-lauda juurde, mida sihtotstarbeliselt ei kasutatagi.

3. Raasiku Vallavalitsuse vastuses leiti, et kaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja esitas ostueesõigusega maa erastamise avalduse 30.12.1997 Xxxxxx talu endistes piirides ja suuruses erastamiseks. Kuni M-M. Posti poolt laudahoone juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamiseni oli kaebajal võimalus erastada vaba maa arvelt väljapoolt Xxxxxx kinnistut maad ning vald esitas talle piiride kulgemise ettepanekuid, kuid kaebaja ei asunud katastriüksust mõõdistama. M.-M. Post ostis 15.11.2002 A70 maaüksusel asuva lauda ning vallal pole võimalik keelduda rahuldamast tema avaldust 5 ha maa erastamiseks lauda juurde. M-M. Post on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb Raasiku vallas Xxxxxx külas piimakarja kasvatamisega ning kasutab lauta sihtotstarbeliselt. Kaebajal ja M-M. Postil on õigus maad ostueesõigusega erastada MRS-st tulenevalt erinevatel alustel. Kaebaja taotleb maa ostueesõigusega erastamist väljaspool linna piire asuva elamu omanikuna, kellel on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses ning maa erastamiseks moodustatakse selline kinnistu elamu juurde (MRS §

221 lg 2). M-M. Post taotleb maa ostueesõigusega erastamist loomakasvatushoone omanikuna loomakasvatushoone juurde (MRS § 221 lg 22). MRS võimaldab erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad täiendavalt loomakasvatushoone juurde suurusega kuni 50 ha, kui loomakasvatushoone ei moodusta elamuga ühtset kompleksi (maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 alap 5). Erinevalt M-M. Postist ei ole kaebaja loomakasvatushoone juurde maa erastaja MRS § 221 lg 22 mõttes ning elamuga ühtse kompleksi moodustava lauda olemasolu ei anna talle täiendavat alust maa erastamiseks. M-M. Posti loomakasvatushoone ei moodusta elamuga ühtset kompleksi ja seetõttu on ta kaebajaga võrreldes eelisolukorras lauta ümbritsevate vabade maade erastamisel. Vald on kohelnud taotlejaid võimalikult võrdselt. Veel erastamata maad kokku on umbes 11 ha. Piiride kulgemise ettepaneku tegemisel on vald arvestanud mõlema erastaja põhjendatud huve ja seadusest tuleneva õigusega erastada ostueesõigusega kuni 50 ha tagastamisest vabaks jäävat maad. Kaebajale võimaldatakse erastada ca 6 ha ja M-M. Postile 4,78 ha maad. Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2007 kohtuotsusega jäeti rahuldamata Heldur Hormi kaebus Raasiku Vallavalitsuse vastu Tallinna Halduskohtu 19.05.2006 kohtuotsuse tühistamiseks. Nimetatud haldusasja raames käsitleti maaüksuste A68, A69 ja A70 erastamise võimalikkust kaebajale ja M-M.Postile.

4. Kolmas isik Martin-Margus Post palub jätta kaebuse rahuldamata, viidates jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2007 kohtuotsusele samade poolte vahel.

5. Tallinna Halduskohtu 14.01.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Haldusasjas nr 3-03-38 on Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2007 kohtuotsusega tuvastatud järgmised käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: „M.-M. Post omandas 15.11.2002 laudahoone ning esitas 25.11.2002 avalduse lauda juurde 5,0 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg 21 näeb ette, et kui ehitis omandatakse pärast 1998. aasta 1. jaanuari vallasasjana, on ehitise omandanud isikul õigus maad

3-07-1712 3(6) ostueesõigusega erastada maareformiseaduses sätestatud alustel. Ka maa ostueesõigusega erastamise korra p 71 näeb ette, et kui ehitis omandatakse pärast 1. jaanuari 1998 vallasasjana, on ehitise omandajal õigus saada maaomanikuks MRS-s sätestatud alustel ja korras. M-M. Postil on ehitise omanikuna õigus maad ostueesõigusega erastada (MRS § 22 lg 1) ning maa erastamise ulatuse määratleb tema puhul MRS § 221 lg 22, mille kohaselt on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde.

Maa ostueesõigusega erastamise korra p 71 alap 2 näeb ette, et kui ehitis omandatakse pärast 1. jaanuari 1998 vallasasjana ja ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei olnud 1. jaanuariks 1998 esitatud avaldust ja teiste isikute ehitiste juures ostueesõigusega erastatava maa katastriüksuste moodustamine on algatatud enne ehitise omandaja poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist, siis määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks 1. jaanuariks 1998 esitatud avalduste alusel ja pärast 1. jaanuari 1998 ehitise vallasasjana omandanud isikule tagatakse vähemalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise võimalus.

Vaadeldaval juhul ei olnud lauda juurde enne 1. jaanuari 1998 maa ostueesõigusega erastamiseks avaldust esitatud ning kaebaja ehitiste juures ostueesõigusega erastatava maa katastriüksuse moodustamine ei olnud enne lauda omandaja poolt avalduse esitamist algatatud. Katastriüksuse moodustamine loetakse maa ostueesõigusega erastamise korra tähenduses algatatuks erastaja poolt katastriüksuse moodustamise õigust omavale isikule vastava tellimuse esitamise hetkest arvates (p 131). Kuna kaebaja ehitiste juurde ei olnud 25. novembriks 2002 katastriüksuse moodustamine tellitud, ei pea M-M.

Post oma õiguste realiseerimisel piirduma ja vastustaja ei saa tema õiguste tagamisel piirduda lauda teenindamiseks vajaliku maa erastamise võimalusega, vaid M-M. Postil on õigus erastada ostueesõigusega kuni 50 ha tema lauta ümbritsevat tagastamisest vabaks jäävat põllumajandusmaad. M-M. Post on taotlenud kogu seni veel erastamata vaba maa (va endise Xxxxxx talu põhitükk, millel asuvad kaebaja hooned) erastamist loomakasvatushoone juurde ning vastustajal tuleb selle avaldusega arvestada. Maa erastamise eeltoimingud, sh piiride kulgemise ettepanekud, ei ole lõplikud haldusaktid, mis tekitavad kaitstava usalduse ja mille alusel saaks isik õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes maa erastamist nõuda.

Olukorras, kus enne lauda juurde maa erastamise avalduse esitamist ei olnud kaebaja elamu juurde katastriüksuse moodustamisega alustatud, tuli vastustajal muutunud situatsiooniga arvestada ning võimalikud varasemad seisukohavõtud piiride kulgemise osas ei ole vastustajale siduvad. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ja M-M. Post ei ole võrdväärses olukorras endiste Xxxxxx ja Xxxxxxx kinnistutega piirnevate vabade maade erastamisele pretendeerimisel ning nende maade (Xxxxxx A68 ja Xxxxxx A69) üksnes kaebajale erastamist ega ka võrdset jagamist ei saa kaebaja nõuda.

Väited põllumajandusliku tootmisega tegelemisest ja lauda olemasolust selliseid õigusi kaebajale ei anna. Kaebaja ja M-M. Post on maa ostueesõigusega erastajad maareformi seadusest tulenevatel erinevatel alustel. Kaebaja taotleb maa ostueesõigusega erastamist väljaspool linna piire asuva elamu omanikuna, kellel on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses ning maa erastamiseks moodustatakse selline kinnistu elamu juurde (MRS § 221 lg 2). M-M. Post taotleb maa ostueesõigusega erastamist loomakasvatushoone omanikuna loomakasvatushoone juurde (MRS § 221 lg 22).

MRS võimaldab erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad täiendavalt loomakasvatushoone juurde suurusega kuni 50 ha, kui loomakasvatushoone ei moodusta elamuga ühtset kompleksi (maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 alapunkt 5). Erinevalt M-M. Postist ei ole kaebaja põllumajandusliku tootmisega tegeleja ja loomakasvatushoone juurde maa erastaja MRS § 221 lg 22 mõttes ning elamuga ühtse kompleksi moodustava lauda olemasolu ei anna talle täiendavat alust maa erastamiseks. M-M. Posti loomakasvatushoone ei moodusta elamuga ühtset kompleksi ja seetõttu on ta kaebajaga võrreldes eelisolukorras lauta ümbritsevate vabade maade erastamisel.

3-07-1712 4(6) Veel erastamata maad kokku (Xxxxxx, Xxxxxx, Xxxxxx ja osa Xxxxxxx endistest kinnistutest) on ca 11 ha ning piiride kulgemise ettepaneku tegemisel on vastustaja arvestanud mõlema erastaja põhjendatud huvide ja seadusest tuleneva õigusega erastada ostueesõigusega kuni 50 ha tagastamisest vabaks jäävat maad. Kaebajale võimaldatakse erastada ca 6 ha ja M-M. Postile ca

5 ha maad, mida pole põhjust pidada kaebaja õigusi kitsendavaks ebavõrdseks kohtlemiseks. /…/ Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel asus kaebaja väitma piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasust ja oma õiguste rikkumist uue õigusliku põhjendusega, et M-M. Postile kuuluva lauda juurde ei saa üldse maad ostueesõigusega erastada, kuna tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Väite, et ehitis on püstitatud maakasutusõiguse ja ehitusloata, põhistamiseks ei ole kaebaja tõendeid esitanud, kuid ka selle väite õigsust eeldades ei ole alust asuda seisukohale, et M-M. Postil puudub loomakasvatushoone juurde maa erastamise õigus. /…/ Olukorras, kus ehitist on AÕS RakS § 14 lg 1 mõttes käsutatud ja ehitise heauskselt omandanud isik on tõendanud kohalikule omavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise korras nõutaval viisil omandiõigust ehitisele, ei ole ehitis enam vaadeldav õigusliku aluseta püstitatud ehitisena, mille juurde maa ostueesõigusega erastamisest saaks kohalik omavalitsus keelduda. M-M. Posti poolt ehitise müügilepinguga 15.11.2002 omandamine eeldab, et ehitis oli enne seda kasutusloa andmisega seadustatud ja kantud hooneregistrisse.„

Eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on kaebaja ja M.-M. Posti vaheline vaidlus maade erastamise üle lahendatud ning käesolevas asjas ei ole esitatud uusi väiteid, mis tingiksid kohtu varasema seisukoha ümberhindamise. Ainsa uue motiivina, mida eelnevas kohtuvaidluses ei ole käsitletud, on kaebaja käesolevas vaidluses toonud välja väite, et tegelikult ei olegi kolmandale isikule kuuluva ehitise puhul tegemist laudaga, vaid küün-laudaga ning et kolmas isik ei kasuta seda sihtotstarbeliselt. Toimikusse esitatud ehitisregistri andmestikust seisuga 30.10.2007 (tl 51) nähtuvalt on tegemist laudahoonega, mille kasutamise otstarve on loomakasvatushoone, sh karusloomavõi linnukasvatus. Ka hooneregistri andmeil on tegemist laudahoonega (tl 51 pöördel). Asjaolu, et hoone võis vahepealsel perioodil olla hooneregistrisse kantud küün-laudana (tl 61), ei oma määravat tähtsust. MRS § 221 lg 22 kohaselt on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Termini „loomakasvatushoone“ puhul ei ole määravaks, kas tegemist on üksnes laudahoonega või on selle juurde ehitatud ka küün. Oluline on, mis on ehitise kasutamise eesmärk ja sihtotstarve. Kolmas isik on kohtule kinnitanud, et kasutab nimetatud laudahoonet pullilaudana, kus käesoleval hetkel elutseb 3 looma. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle väite ümberlükkamiseks ning kohtul puudub igasugune alus kolmanda isiku väidetes kahelda. Kaebaja poolt taotletud tunnistaja ei teadnud kohtule anda ütlusi seisuga 25.06.2007, mil kaevatud korraldus anti ja kolmandale isikule maa erastati. Tunnistaja oli lauda juures ja sees käinud ühel korral 2001. a sügisel, mis ei tõenda, et kolmas isik laudas tegelikult 2007. aastal loomi ei pea.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Heldur Horm taotleb esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-arhiivist 24.01.2008 väljastatud Xxxxxx külas asuva ehitise (toimik nr 1035) eksplikatsiooni ja Harju Maavalitsuse Infosüsteemide Osakonna Hooneregistritalituse õiendi kohaselt on vaidlusaluse hoone näol tegemist küün-laudaga, kus küüni osa on 40,3 m2 ja lauda osa 24,4 m2 ja 07.11.2002 õiendis on viidatud üksnes laudahoonele. Tegemist on andmete serveerimisega kolmanda isiku kasuks.

3-07-1712 5(6) Kohtuistungil sai kinnitust fakt, et laudas asub salvkaev. Salvkaevul on ette nähtud sanitaartsoon ning salvkaevu kohal ei ole loomapidamine võimalik. Seega pole võimalik hoone kasutamine loomakasvatushoonena ning kolmandal isikul ei saa olla maa erastamise õigust MaaRs § 221 lg 22.

Haldusasjas nr 3-03-38 on esitatud tõend kaebaja põllumajandusliku tegevuse kohta, mistõttu kohtu väide, et kaebaja pole põllumajandusliku tootmisega tegeleja, on vale.

Kaebajale ei kuulu Xxxxxx maaüksusel mitte elamu vaid talu ning talu veevõtukohad asuvad maaüksustel A68 ja A69.

7. Raasiku Vallavalitsuse vastuses leitakse, et kohtuotsus on õige. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt.

Asjaolu, et vaidlusaluse hoone ühes osas asub küün, ei muuda ehitise kasutusotstarvet. Tegemist on põllumajandushoone – loomakasvatushoonega. Laudas asuval kaevul pole maa erastamise seisukohalt tähtsust ning kui kaevu rajamisel on rikutud keskkonnaalaseid eeskirju, võib keskkonnateenistus nõuda kaevu kasutamise lõpetamist.

Kaebaja põllumajanduslik tegevus ei oma tähtsust, sest kolmandal isikul on eesõigus maa erastamisel loomakasvatushoone juurde. Kaebajal on oma elamu juures kaev, mida peale puhastamist ja kordategemist on võimalik kasutada vee võtmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu otsuse põhjendusi ning selgitab apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.

9. Haldusasjas nr 3-03-38 nõudis kaebaja, et vallavalitsust kohustataks erastama talle maaüksused A68 ja A69. Kohus leidis, et eelnimetatud kaebus ei ole põhjendatud, sest MaaRS § 221 lg 22 ja maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 alapunkt 5 näevad ette, et elamuga ühtset kompleksi mittemoodustava loomakasvatushoone juurde saab erastada täiendavalt tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha. Kaebaja laut moodustab elamuga ühtse kompleksi, ta taotleb maa erastamist elamu juurde ja seepärast ei oma asjaolu, kas ta tegeleb põllumajandusliku tootmisega või mitte, tähtsust. Lisaks on kaebaja selgitanud, et ta teenib tulu lillekasvatusega ega ole viidanud lauda sihtotstarbelisele kasutamisele. Seadus annab eelise kolmandale isikule seetõttu, et talle kui loomakasvatajale kuulub ja on sihtotstarbelises kasutuses loomakasvatushoone. Loomakasvatushoone juurde maa erastamise õigust ettenägev säte tagab, et loomakasvatushoone omandanud isik saaks seda hoonet ka edaspidi sihtotstarbeliselt kasutada. Üksnes hoone teenindusmaast aga selleks ei piisaks.

10. Kaebaja viide laudas asuvale kaevule ei too kaasa korralduse tühistamist. Vastustaja on õigesti märkinud, et juhul, kui kaevu rajamisel on rikutud keskkonnaalaseid eeskirju, võib keskkonnateenistus nõuda kaevu likvideerimist. Veeseadus võib keelata kaevu ümbruses loomade pidamise, kuid see ei tõenda, et laut sihtotstarbelises kasutuses pole. Valla ja kolmanda isiku väitel peab kolmas isik laudas loomi ning vajab ümberkaudseid karjamaid loomade söötmiseks. Seda väidet pole kaebaja ümber lükanud.

11. Tõendid selle kohta, et laudahoone näol on tegelikult tegemist laut-küüniga, ei anna samuti alust korralduse tühistamiseks. Lisatud tõenditest nähtub, et ehitises asub 24,4 m2 pindalaga

3-07-1712 6(6) laudaosa, seega on tegemist loomakasvatushoonega, mille juurde seadus annab õiguse täiendavalt maad erastada.

12. Mis puudutab Xxxxxx talu seniste veevõtukohtade asumist kolmandale isikule erastataval maal, siis ei näe seadus ette selle asjaolu arvestamist kolmandale isikule maa erastamise lubatavuse hindamisel. Pealegi on vastustaja viidanud, et ka kaebajale erastamisele kuuluval maaüksusel asub kaev, mille kasutamine on peale puhastamist ja korda tegemist võimalik. Veevõtukohtade kasutamine kuni Xxxxxx talu kaevu kordategemiseni on kokkuleppe küsimus. Kaebaja vajab vett põhiliselt lillekasvatusega tegelemiseks ning kolmas isik kinnitas kohtuistungil, et kaebaja võib kasutada veevõtukohana kolmandale isikule erastataval maaüksusel asuvaid tiike.

Kohtunikud

Silvia Truman

Kaire Pikamäe

Viive Ligi