2-09-3058/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-3058 Tsiviilasi AR hagi AR vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AR(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AR(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

18. veebruar 2009.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Lahutada AR ja AR abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

3. Anda tagasi AR abielueelne perekonnanimi J . Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Lugeda Harju Maakohtu 27.01.2009 määrus AR menetlusabi andmise kohta riigilõivu tasumiseks täidetuks. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud 26.01.2009 esitas AR hagi AR vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Kohtuistungil jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ning kostja nõustus abielu lahutama. Hageja soovib endale abielueelset perekonnanime J . Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta ka juhul, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Abielutunnistusest nähtuvalt (t lk 10) on pooled XXX sõlminud abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et abielusuhted on lõppenud ja poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p-i 1 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle tagasi anda perekonnanimi J . TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Harju Maakohtu 27.01.2009 määrusega anti hagejale menetlusabi riigilõivu 5 000 krooni tasumiseks osamaksetena. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool riigilõivust. Hageja on tasunud Harju Maakohtu 27.01.2009 määruse täitmiseks 08.02.2009 ja 18.12.2009 riigilõivu (2 000 + 500)2 500 krooni. Seega on hageja tasunud pool ettenähtud riigilõivust ega tõusetu poole riigilõivu tagastamise küsimust. Kohus asub seisukohale, et Harju Maakohtu 27.01.2009 määrus hagejale menetlusabi andmise kohta tuleb lugeda täidetuks.

18.02.2009 toimunud kohtuistungil loobus hageja elatise nõudest, mille kohus võtab vastu määrusega.

Viivi Villemson