3-08-1904/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1904 Otsuse kuupäev 23. veebruar 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.2008; 03.02.2009 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko Vastustaja Tartu Vangla

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Aleksandr Dorožko etapeeriti 11.06.2008 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, kus ta kella 12 ajal päeval paigutati vastuvõtuosakonna ootekambrisse. A.Dorožko viibis ootekambris kuni kella 15.50ni.

11.07.2008 esitas Aleksandr Dorožko Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude tema inimväärikuse alandamise eest vastuvõtuosakonna ootekambris lõunasöögita jätmise ja hügieenitarvete (WC paberi, seebi ja kruusi) mittevõimaldamise tõttu. A.Dorožko tegi vanglale ettepaneku hüvitada talle tekitatud mittevaraline proportsionaalselt õigusrikkumisega ja arvestades hea halduse tavasid. Hüvituse suuruse jättis A.Dorožko määramata.

Tartu Vangla vastas A.Dorožkole 05.09.2008 kirjaga nr V1/4327, milles vabandas talle tekitatud võimalike ebameeldivuste pärast, kuid jättis taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

2 Kaebuse põhjendused

Aleksandr Dorožko märgib kaebuses, et seoses vanglaametnike toimingutega 11.06.2008 sai kannatada tema inimväärikus, kuna teda hoiti enam kui 3,5 tundi ooteboksis ilma hädavajalike hügieeniesemeteta ning jäeti lõunasöögita, kuigi oli võimalus seda anda.

Ooteruumi paigutamisel võeti temalt ära kõik isiklikud esemed, sealhulgas hädavajalikud asjad (WC paber, seep, joogikruus) ning ei antud asemele ka vangla omasid. Enne ootekambrisse paigutamist avaldas ta soovi võtta oma asjad ooteruumi, kuna ta pidi seal istuma üksinda. Vanglal puudus õigus asjad omavoliliselt ära võtta ja koridori jätta. Ooteruumis viibimise ajal koputas ta mitmel korral vastu ust ja nõudis vanglaametnike kohale kutsumist, kuid kedagi ei tulnud tema juurde. Ooteruumis viibimise ajal soovis kaebuse esitaja kasutada tualetti ning kasutaski seda, kuid puudus tualettpaber.

Kaebaja märgib, et Tartu Vangla rikkus tahtlikult tema õigusi, alandades tema inimväärikust. Ebamõistlik on inimese hoidmine üksinda ruumis, kus temal puuduvad elementaarsed vajalikud esemed. A.Dorožko palub Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista õiglane hüvitis lähtudes tasutud riigilõivust.

Vastustaja vastuväited

Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Dorožko kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. VangS-is sellise üldklausli sätestamine tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mis aitab ühest küljest rõhutada inimväärikuse olulisust, juhtides tähelepanu aga sellele, et iga ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Ilmselgelt on inimväärikuse austamine demokraatliku ühiskonna üks olulisemaid väärtusi, mis keelab mis tahes tingimustel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise. Samas aga peab suhtumine väärkohtlemisse sh ka inimväärikuse alandamine saavutama teatud tõsidusastme. Selle hindamine on suhteline ning sõltub mitmesugustest asjaoludest.

Kaebuse kohaselt sai A.Dorožko Tallinna Vanglas hommikusöögi kella 6.30 paiku, Tartu Vanglas lõuna ajal sooja sööki ei antud, selle asemel anti mõni tund hiljem kuivtoidupakk ning kell 17.00 sai õhtusöögi. Seega tunnistab, et ilma toiduta teda ei jäetud. Tartu Vangla on juba tunnistanud ning kaebaja ees ka vabandanud selle pärast, et lõunasöögi andmine viibis. Samas aga ei rikutud kaebaja õigusi sellega, kui anti sooja lõunasöögi asemel kuivtoidu pakk. Vanglal on kohustus tagada, et kinnipeetav saaks toitlustatud vastavalt temale elutegevuseks ettenähtud vajaliku kaloraaži sisaldusega toiduga, kuid ei ole kohustust anda igal juhul sooja toitu. Ühe söögikorra vahelejäämine ei ole inimväärikust alandav. Inimväärikust alandav oleks see, kui kinnipeetav jäetaks tahtlikult terve päeva söömata. Igapäevaelus juhtub tihti, et inimesel jääb üks toidukord vahele ja seda mitte alati temast endast tingitud asjaoludest.

3 Tartu Vanglas kahjunõude menetlemisel tuvastati, et kaebaja tahtis võtta ootekambrisse kaasa kõik oma isiklikud asjad, millest vangla põhjendatult keeldus. Kaebajal lubati võtta kaasa ainult hädapärased hügieenitarbed, millest kaebaja keeldus. Iga täiskasvanud inimene oleks, tundes enda harjumusi ihuhädasid rahuldada, otsustanud pakutud võimalust kasutada. Kaebajat etapeeritakse tihti ühest vanglast teise ning seega ei ole temale ootekambris viibimine esmakordne ja ta oli teadlik, et ootekambris vangla poolt WC paberit ei ole. Kinnipeetavad on vanglas küll riigi ülalpidamisel, aga oma ihuhädade rahuldamise ning sellega kaasneva hügieeni eest hoolitsemisega peavad nad ise hakkama saama. Vastuvõtuosakonna ametnike sõnul A.Dorožko ei avaldanud ootekambris viibides soovi saada tualettpaberit, seepi vms. Täiesti mõistmatu on, miks kaebaja ei saanud janu korral juua kraanist voolavat vett, sest tegelikult ei ole selles suurt erinevust pudelist joomisega. Kui inimene toob janu kannatamise põhjuseks mustad käed, mitte vee puudumise, siis väidab vastustaja, et sellist janu, mis inimväärikust oleks alandanud, ei olnudki ning see on otsitud põhjus.

Tuginedes eeltoodule palume halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A.Dorožko kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 kohaselt saab isik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vangla poolt selle eest, et teda hoiti 11.06.2008 3,5 tundi ooteboksis ilma hädavajalike hügieeni esemeteta ning lõunasöögita jätmise eest. Summa, mida kaebaja taotleb on kaebaja poolt seatud sõltuvusse tasutud riigilõivust. Kuna kaebaja tasus riigilõivu 100 krooni, siis saab tuletada, et taotletud hüvitise summa, mida vastustajalt kahju tekitamise eest kaebaja taotleb, on 3333 krooni.

Vaidlust ei ole selles, et A.Dorožkole ei antud 11.06.2008, päeval kui ta etapeeriti Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, lõunasöögiks ettenähtud ajavahemikul Tartu Vangla poolt lõunasööki. Poolte kinnitusel jõudis A.Dorožko Tartu vanglasse kell 12 paiku. Enne läbiotsimist paigutati A.Dorožko vastuvõtuosakonna ootekambrisse, kus ta viibis kella 15.50- ni. Ootekambris viibimise ajal, kaebuse järgi 3,5 tunni jooksul, talle lõunasööki ei antud, seda ei sooja toidu ega kuivtoidupaki näol. Kaebaja väitel anti talle kuivtoidupakk umbes kella 17 paiku. VangS § 47 lg 1 ja Tartu vangla kodukorra punktist 5.1 tuleneb, et kinnipeetavaid tuleb toitlustada vähemalt kolm korda päevas, seega peab olema neile tagatud nii hommiku-, lõunakui ka õhtusöök. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on vanglas lõunasöögi aeg 12.00- 14.00. Kaebuse esitaja oli Tartu vanglasse saabunud kella 12-ks, seega tuli teda ka lõunasöögiga kindlustada. Tunnistajate, vanglaametnike A.Ool ja A.Lauk ütluste kohaselt,

4 antakse ootekambris viibijatele üldiselt toit kuivtoidupaki näol. Sooja toitu saab anda juhul, kui etapeeritava saabumise aeg on varem kindlalt teada ning see on tellitud. A.Ool ütluste kohaselt jagatakse kuivtoidupakid ära etapi saabumisel, kuigi kindlat kellaaega selleks määratud ei ole. Kuid antud juhul seda tehtud ei olnud, kuivtoipakki ei olnud kaebajale antud kogu lõunasöögiks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Millal täpselt kaebaja siiski toidupaki sai, ei ole täpselt tuvastatav. Kaebaja väitel sai ta kella 17.00 paiku toidupaki isiklikult A.Ool käest. A.Ool väitel anti A.Dorožkole toidupakk kindlasti ajal kui ta viibis ootekambris. Ootekambris on aga A.Dorožko nii tema enda poolt kaebuses märgitu kui ka vangla vastuse järgi viibinud kuni kella 15.50. Ka kirjalikus kaebuses on A.Dorožko märkinud, et teda hoiti ilma lõunasöögita ja ilma hügieenivahenditeta 3,5 tundi. Seega saab järeldada, et kaebuse esitaja sai ettenähtud kuivtoidupaki kätte enne 16.00, mitte kell 17.00, nagu kaebaja märgib. Et A.Dorožkole ei antud lõunasööki, nagu kord ette näeb, on tunnistanud ka vastustaja ise, vabandades kaebaja ees nii kahjunõude rahuldamata jätmise kirjas kui ka kohtuistungil.

Kohus on seisukohal, et kuigi vastustaja toimis õigusvastaselt, jättes kaebuse esitajale lõunatoidu ettenähtud kellajal andmata, ei ole olnud tegemist kaebaja au ja inimväärikuse alandamisega, mis tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse. RVastS § 9 lg 2 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 11 lg 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Antud juhul Tartu Vangla andis kaebuse esitajale lõunasöögiks ettenähtud toidupaki, seda küll mitu tundi hiljem. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks jäetud lõunasöögist üldse ilma. See, et kaebaja ei saanud ettenähtud kellaajal süüa, ei saanud ega toonud kaebajale kaasa mingeid tervisekahjustusi või muid olulisi kannatusi. Lihtsalt ebamugavuse tundmine ja teadmine, et sel kellaajal on lõunaaeg, ei anna alust tunda end alandatuna. Närvipinge võib kaasneda haldusorgani poolse igasuguse mittemeelepärase tegevuse tagajärjel, mis aga ei tähenda, et sellega kaasneks automaatselt mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigus. Ei ole leidnud tõendamist ka, et õigeaegselt lõunasöögita jätmine oleks toimunud tahtlikult, eesmärgiga alandada kaebuse esitajat. Nagu märgitud, kaebuse esitajat ei jäetud täielikult lõunasöögist ilma, samuti on vastustaja vabandanud kaebaja ees õigeaegselt lõunasöögi andmata jätmise eest.

Teise mittevaralise kahju hüvitamise alusena on kaebuse esitaja välja toonud asjaolu, et ootekambrisse pannes võeti temalt ära kõik isiklikud esemed, mis jäeti koridori. Kambris oleva sidevahendi abil soovis ta saada kambrisse vajalikke esemeid – kruusi, WC paberit, seepi, kuid keegi ei reageerinud. Seetõttu pidi ta kasutama tualetti ilma paberita, mis oli äärmiselt väärikust alandav. Puudus ka seep käte pesemiseks. Kaebaja leiab, et vangla ametnikud panid tema tahtlikult sellisesse olukorda, alandades sellega tema inimväärikust.

Vastustaja seletuse ja tunnistajate A.Ool ja A.Lauk ütlustega on tõendatud, et kaebajale ei keelatud ootekambrisse paigutamisel kaasa võtta hädavajalikke asju, sealhulgas WC paberit. Tunnistajate väitel soovis kaebuse esitaja kaasa võtta kambrisse kõiki temal kaasas olevaid asju, mis tal oli kaasas mitme kotiga. Kuna kõiki asju ei lubatud kambrisse võtta, ei olevat kaebaja soovinud ühtegi asja kaasa võtta. A.Ool ütluste kohaselt ei esitanud A.Dorožko ka hiljem järelevalve teostamise ajal tema poole mingeid taotlusi.

5 Seega on tõendatud, et kaebuse esitajal oli võimalus kaasa võtta ootekambrisse vajalikke esmaseid hügieenivahendeid, kui ta oleks neid soovinud. Seega pole tegemist vastustaja õigusvastase teoga, mis välistab ka kahju hüvitamise taotluse rahuldamise.

Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata.

A. Dorožko on palunud välja mõista vastustajalt kohtukulud 400 krooni, sellest riigilõiv 100 krooni ja tarnspordikulud 400 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

Eda Muts Kohtunik /allkiri/