2-08-51245/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-51245 Tsiviilasi K K hagi V K vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja V K (isikukood xx, viimane teadaolev elukoht: xxx, rahvastikuregistri andmetel: elukoht puudub) Kohtuistungi toimumise aeg 1xxx.02.2009 Istungil osalenud isikud Hageja K K RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada

2. Lahutada K K ja V K abielu, mis on registreeritud xxxEesti Evangeelses Luteri Kirikus (Haapsalus), mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.

4. Taastada peale abielu lahutamist K K endine perekonnanimi „M “.

5. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Lääne Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud K K esitas kohtule 25.07.2008 hagi V K vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt hakkasid poolte suhted halvenema aastal 2005 ja alates 2008 algusest elavad pooled lahus. Hageja leiab, et poolte abielu on lõppenud ning abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud xxx Eesti Evangeelses Luteri Kirikus, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx ja taastada varem kantud perekonnanimi: M .

Kostja vastuväited Kostja kirjalikke vastuväited hagiavaldusele esitanud ei ole.

Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Kostja on kohtuistungile kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milles teade on avaldatud 08.12.2008. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitte ilmumise mõjuvatest põhjustest. Hageja taotles asja läbivaatamist sisuliselt. TsMS § 34xxx lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et antud asjas tuleb asi lahendada ilma kostja kohalolekuta, kuna kohtule ja hagejale on vaatamata kõikidele pingutustele, teadmata kostja elukoht.

Hageja esitas kohtule hagi abielu lahutamiseks, kuna kostja on keeldunud abielu lahutamast perekonnaseisuametis ja käesolevaks ajaks on kostja elukoht hagejale teadmata. Hageja leiab, et perekond on purunenud ning abielu jätkamine on võimatu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 43xxx lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Abielutunnistusega XXX on tõendatud et poolte abielu on sõlmitud xxx Eesti Evangeelses Luteri Kirikus (Haapsalus), mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

Kostja abielu lahutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. 1xxx.02.2009 toimunud istungil jäi hageja oma haginõude juurde. Kuna hageja peab abielu jätkamist võimatuks ja leiab, et perekond on purunenud ning kostja ei ole vastuväiteid kohtule esitanud, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja poolte abielu tuleb lahutada.

Nimeseadus § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub taastada hageja varem kantud perekonnanimi. Seega leiab kohus, et kuna hageja soovib taastada varem kantud perekonnanime, tuleb peale abielu lahutamist taastada K K perekonnanimi „M “. Juhindudes TsMS § 16 4 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik