2-08-52270/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. veebruar 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-52270 Tsiviilasi OÜ Lend Invest hagi S.K. vastu võla, intressi ja viiviste nõudes summas 198 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Lend Invest, asuk. Pikk 26-M3, Pärnu linn, lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja S.K. Asja menetlemise viis Kirjalikus menetluses Hagi hind

100 000 krooni RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Lend Invest hagi.

Välja mõista S.K. põhivõlg 100 000 (ükssada tuhat) krooni, viivis 93 000 (üheksakümmend kolm tuhat) krooni ning intress 5000 (viis tuhat) krooni OÜ Lend Invest kasuks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud S.K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebuse esitamisel menetlusabi taotledes tuleb seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks esitada ka kaebus.

Asja sisu kirjeldus

Tsiviilasi nr 2-08-52270

2 (3)

Hageja nõue ja põhjendused, esitatud asjaolud, väited ja tõendid

Hageja OÜ Lend Invest esitatud hagiavalduse kohaselt (esialgne avaldus tl 1-4, parandatud tl 9-12) sõlmisid hageja ja OÜ Autoimport 18.05.2005.a laenulepingu nr 18052005 (tl 13-15, edaspidi Leping), mille kohaselt hageja andis laenusaajale laenu 100 000 krooni (pangaülekanne samal päeval tl 16). Lepingu kohaselt tuli laenusumma tagastada 18.06.2005.a koos intressiga 5% laenu algsummalt kuus ehk 5000 krooni. Lepingu p 1.4.4. kohaselt lepiti kokku, et lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekord on viivis, trahvid, intressid ning siis laenu tagasimakse. OÜ Autoimport laenu ega intressi hagejale ei tagastanud, seda vaatamata hageja korduvatele pöördumistele (kirjalikult 18.07.2006, tl 17). Hageja arvestas laenu tagasimaksetega viivitamiselt viivist 0,2% päevas ehk 200 krooni. Laenusaaja tagastas hagejale 15.02.2007.a 80 000 krooni, selleks ajaks oli viivitus aga 607 päeva ning viivise suuruseks 121 400 krooni. Hageja arvestas tagastatud summa maha viivise võlast. Hagi esitamise seisuga (20.07.2008.a) on laenusaaja võlgnevus kokku 248 000 krooni, sh põhivõlg 100 000 krooni, intress 5000 krooni ning viivis 143 000 krooni (41 400 krooni kuni 15.02.2007 (121 400 – 80 000) ning alates 15.02.2007 kuni hagi esitamiseni veel 101 600 krooni). Hageja sõlmis Lepingu sõlmimise päeval kostja S.K. ka käenduslepingu (tl 18-19), millega kostja võttis endale vastutuse kõigi Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja pöördus 18.07.2006.a kirjalikult ka käendaja poole samasisulise nõudega (tl 20), kuid käendaja ei ole võlga tasunud. Lähtudes eeltoodust ning võlaõigusseaduse § 65 lg 1, 76 lg 1, § 113, § 142 lg 1, § 145 lg 1, §

396 lg 1 ja § 397 palub hagejalt kostjalt kui käendajalt välja mõista põhivõlg 100 000 krooni, intress 5000 krooni ning viivis vähendatud ulatuses ehk 93 000 krooni.

Kostja seisukohad

Kostja S.K. tunnistab hagi oma kirjalikus vastuses õigeks (tl 29), sest leiab, et temal puudub kirjalik materjal vastupidise tõestamiseks. Kostja taotleb, et 15.02.2007.a tasutud 80 000 krooni arvestataks maha laenu põhiosast.

Menetluse käik, kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused

Kohus pakkus pooltele võimalust kompromissiks ja tegi kirjalikuks menetluseks nõusoleku olemasolul vastava määruse, ent kumbki pool midagi täiendavalt ei esitanud. Seega lähtub kohus esitatust, mis on kohtu arvates ka piisav asja lahendamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Antud juhul ei ole kostja vaidlustanud ühtki hageja esitatud faktilist asjaolu, ainus vaidlus on selles, kas OÜ Autoimport poolt tagastatud 80 000 krooni saaks lugeda viivise asemel tasutuks põhivõla katteks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenuandja laenulepinguga andma laenusaajale rahasumma ning laenusaaja kohustub selle samas koguses tagasi maksma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu puhul (kui tegemist ei ole majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud laenulepinguga) maksta intressi vaid juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on Lepingus seda tehtud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Samasisuline on

Tsiviilasi nr 2-08-52270

3 (3) käenduslepingu punkt 1, milles on selgelt välja toodud kostja solidaarne vastutus nii põhivõla

100 000 krooni kui sellele lisanduvate intresside ning võimalike lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste ulatuses. Vastutus on käenduslepingu puhul solidaarne tulenevalt VÕS § 145 lg 1 sätetest. Solidaarvõlgnike puhul võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õiguslikult põhjendatud nõue täies võlgnevuse (nii põhivõla, intressi kui viiviste osas) ulatuses kostja vastu.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu punktis

1.4.4. on kokku lepitud, et kõikide Lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekord on alljärgnev:

1. viivis;

2. trahvid;

3. tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest;

4. tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Eelnevast tulenevalt ei saa kohus nõustuda kostja taotlusega lugeda tasutud 80 000 krooni makstuks põhivõla katteks, sest esmajärjekorras kuulus Lepingu kohaselt maksmisele tekkinud viivis, mis oli tasumise hetkeks suurem kui 80 000 krooni (selles vaidlus puudub). Lepingu sätted kohalduvad läbi solidaarvastutuse ka käendajale ning seetõttu on haginõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulud Kostja on oma kirjalikus vastuses leidnud, et kohtukulud võiksid jääda hageja kanda. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, ei tugine selline ettepanek seadusel, sest TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Toomas Talviste Kohtunik