3-08-2139/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-2139

Haldusasi

O.B.’u kaebus Tallinna Vangla kaebuse esitajale koopiate

tegemiseks kohustamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 09. veebruaril 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: O.B.;

Vastustaja: Tallinna Vangla;

Esindaja: Merje Joll.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri

vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi korral saada

Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. O.B. esitas 10.07.2008 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles palus Tallinna Vanglal teha

koopiad tema esitatud kirjalikest materjalidest. Tallinna Vangla vastas 01.08.2008 kirjaga nr 1-

13/22540-1, et isiklikest asjadest koopiate tegemine on pakutav Tallinna Vangla poolt ainult

teenusena, mille puhul üks koopia maksab üks kroon. Hind on kinnitatud Tallinna Vangla direktori

poolt ning saadud finantsosakonna kalkulatsioonide tulemusena, kus on arvestatud koopiate

tegemiseks kuluvate materjalide hindu. O.B.ul oli 23.07.2008 seisuga vanglasisesel isikuarvel

kasutamiseks 20 senti, seega ei olnud võimalik talle teenust pakkuda.

2. 06.08.2008 esitas O.B. vaide Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium jättis 25.09.2008

vastusega nr 11-7/2423 vaide rahuldamata.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3. Kaebaja selgitab, et Tallinna Vangla keeldub talle kohtute jaoks dokumentidest ja kaebaja poolt

kirjutatud kaebustest koopiate tegemisest. Tallinna Vangla nõuab iga koopia eest ühte krooni, kuigi

on teadlik, et kaebajal ei ole raha.

4. Kaebaja pöördus 10.07.2008 vangla direktori E. Osolaineni poole kaebusega, paludes, et

direktor annaks korralduse talle koopiate tegemiseks. Tallinna Vangla vastas eitavalt ja kaebaja

esitas vastusele vaide. Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata.

5. Kaebaja leiab, et Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata, kuna seal töötavad paljud endised

vangla töötajad ning just vangla alluvad jätsid tema vaide rahuldamata. Kaebaja seisukoha kohaselt

teavad kõik ametnikud, et kohtud suhtuvad kinnipeetavatesse negatiivselt ja toetavad omavoli

vanglates. Kaebaja lisab, et ei oska öelda, mis on vangla vastuse ja vaideotsuse sisu, kuna talle ei ole

neid tõlgitud. Kaebaja palub rahuldada kaebus ja kohustada Tallinna Vanglat koopiate tegemiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Tallinna Vangla selgitab esiteks, et vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Siim Rooallik

küsitles kaebajat ja selgus, et O.B. soovis koopiat oma käsikirjalistest märkmetest. Kaebajal on

kombeks teha valgele paberile märkmeid kõigi tema kaebuste, selgituste ja märgukirjade kohta,

samuti on seal märkmed kohtuotsuste kohta. Vastustaja märgib, et on korduvalt kaebajale vastu

tulnud ning teinud kuni viiest leheküljest koopiaid. 09.07.2008 soovis kaebaja teha koopiaid

hinnanguliselt 20 paberist. Kuna kogus oli suur, selgitas inspektor-kontaktisik S. Rooallik kaebajale,

et koopiate tegemise teenus on tasuline. Samuti selgitas ta kaebajale, et koopiateenust ei ole

võimalik osutada, kuna kinnipeetava isikuarvel puuduvad rahalised vahendid.

7. Avaliku teabe seaduse § 25 sätestab üldreegli, et teabenõude täitmise kulud katab teabevaldaja.

Antud juhul on teabevaldajaks kinnipeetav ise, kuna need on tema isiklikud märkmed ja tema poolt

koostatud. Tallinna Vanglas on välja töötatud hinnakiri, kus on toodud koopiate valmistamise

kulud. Ühe lehekülje hinnaks on arvestatud üks kroon. O.B. on teadlik, et koopiateenuse

osutamine on tasuline, kuid keeldub alati maksmisest ning ka tema isikuarvel ei ole raha.

Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Vaidlust ei ole selles, et vangla on kehtestanud kinnipeetavatele koopiate tegemise eest tasuks

üks kroon leheküljelt. Vaidlust ei ole samas selles, et Tallinna Vangla on kaebajale varem väiksemas

koguses (kuni viie lehekülje eest) teinud tasuta koopiaid.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas vangla peab tegema kinnipeetavale tasuta koopiaid. Täpsemalt

vaidlevad pooled selle üle, kas kaebajal on õigust nõuda tasuta koopiate tegemist või Tallinna

Vanglal alust keelduda tasuta koopiaid tegemast. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kaebaja andis

koopiate tegemiseks üksnes enda käsikirjalisi materjale või ka dokumente.

11. Kohus märgib esiteks, et vanglatele ei tulene mitte ühestki õigusaktist kohustust teha

kinnipeetavatele koopiaid või osutada koopiateenust. Seda isegi juhul, kui isikul ei ole raha ise

koopiateenuse eest tasumiseks. Kahtlust ei ole selles, et koopiateenuse osutamine on vangla jaoks

lisateenus, mida osutatakse tänapäevasest infoühiskonnast tulenevalt.

12. Vastustaja kinnitusel on ta võimaldanud koopiate tegemist ametlikest dokumentidest, tulles

kaebajale vastu. Kohtuistungil väitis vastustaja, et kõigist dokumentidest on koopiaid võimaldatud

teha, keeldutud on vaid käsikirjaliste paberite paljundamisest. Kaebaja vaidles sellele istungil vastu

ja märkis, et vaidlusalusel juhul keelduti ka dokumentidest tasuta koopiate tegemisest. Kohus leiab,

et kaebuse esitaja väide selle kohta, et talle keelduti vaidlusalusel juhul dokumentidest koopiate

tegemist, võib osutuda küll õigeks: kaebaja esitatud hinnanguliselt 20 paberi hulgas võis tõesti olla

ka ametiasutuste vastuseid vms ametlikke dokumente. Kaebuse esitaja ei ole aga väitnud, et kõik

tema esitatud paberid olid ametlikud dokumendid. Kuna vaidlust ei ole selles, et vastustaja on

võimaldanud kaebuse esitajale seni kuni viiest leheküljest tasuta koopiate tegemist, saanuks kaebuse

esitaja vastustajalt kindlasti tasuta koopiad esitatud paberite hulgas olevatest ametlikest

dokumentidest. Asjast nähtub aga eelkõige see, et kaebuse esitaja soovis saada koopiaid tema enda

käsikirjalistest materjalidest. Hinnates kaebuse esitaja, vastustaja esindaja ja inspektor-kontaktisik S.

Rooalliku väiteid nende kogumis ja vastastikkuses seoses leiab kohus, et kaebaja esitatud paberite

hulgas võis olla ka ametlikke dokumente, kuid dokumendid üksi ei moodustanud paberitest

enamust ja puudub põhjus arvata, et vastustaja ei oleks vaid dokumentidest (kui kaebus esitaja

oleks loobunud käsikirjalistest materjalidest koopiate tegemise taotlusest) koopiaid teinud. Seega

taandub vaidlus siiski kaebuse enda käsikirjalikest materjalidest koopiate tegemise vajadusele.

13. Kohus märgib veelkord, et vanglal ei ole ühestki õigusnormist tulenevalt kohustust teha

kinnipeetavatele tasuta koopiaid. Siiski peaks vangla mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

võimaldama ametlikest dokumentidest koopiate tegemist ka tasuta, juhul, kui kinnipeetava

isikuarvel raha puudub. Kohus leiab, et käsikirjaliselt ametlike masinakirjas dokumentide

ümberkirjutamine on ebamõistlik ja võiks seada kahtluse alla ümberkirjutatu originaalile vastavuse.

Seejuures ei pea kohus silmas piiramatut arvu eksemplare ühest dokumendist, vaid peab

mõistlikuks koguseks maksimaalselt kahte koopiat originaaldokumendist, mis võimaldab kaebajal

edastada koopiad näiteks vaidemenetluses ja kaebuse esitamisel, jättes samas kaebajale võimaluse

hoida enda käes originaal.

14. Kohtu hinnangul ei ole isiklikest märkmetest, käsikirjalistest materjalidest või muudest

teabekandjatest tasuta koopiate tegemine põhjendatud. Kohus leiab, et nimetatud teabekandjatest

koopiate tegemine ei ole kinnipeetavale eluliselt vajalik oma õiguste kaitseks, kuna kinnipeetaval on

võimalus esitada taotlused ja kaebused käsikirjaliselt ja kirjutada neid mitmes eksemplaris. Nii

Tallinna Vangla kui ka Justiitsministeerium kinnitavad, et kinnipeetavatele väljastatakse vajadusel

valget paberit ning vangla väitel ka pastapliiatseid. Kaebaja ei vaielnud vastu, et vangla väljastab

valget paberit, küll aga selgitas, et pastapliiatseid vangla ei anna. Kohus märgib, et kaebaja ei ole

väitnud, et asjaolu, et vangla ei ole talle pastapliiatseid andnud, oleks teda takistanud kirjalikke

dokumente esitamast. Sellest järeldab kohus, et kaebajal on siiski võimalik saada taotlusel

pastapliiatseid vangla või kaaskinnipeetavate käest. Seetõttu peaks kaebajal olema kõik võimalused

taotlusi ja kaebusi käsikirjaliselt esitada, samuti oma soovide kohaseid märkmeid teha ja neid ümber

kirjutada. Nii kohtud kui ka kõik haldusorganid, kellele on esitatud käsikirjaline taotlus või kaebus,

on neid ka menetlenud. Asjaolu, et paberid on käsitsi kirjutatud, pole kohtu teadmisel takistanud

seni ühtegi menetlust. Kohus ei pea veenvaks kaebuse esitaja väidet, et käsikirjaliste materjalide

mitmes eksemplaris kirjutamine oleks tema jaoks liialt koormav. On väheusutav, et kinnipeetav

oleks vanglas niivõrd hõivatud, et ta ei suuda enda kirju soovi korral mitmes eksemplaris kirjutada.

Kaebuste ja taotluste esitamine on kinnipeetava vaba valik, kui ta otsustab seda kasutada, siis

osutab nii vangla kui kohus talle selleks mõistlikkuse piires kaasabi. Selline abi ei saa aga olla

piiramatu ega muutuda vanglale ebamõistlikult koormavaks. Kohus leiab, et isiklike kirjalike

materjalide mitmes eksemplaris kirjutamise vajadus ei riku antud juhul kuidagi kaebuse esitaja

õigusi ja ei ole talle mingis mõttes ebamõistlikult koormav.

15. Kaebajal puudub eelnevast tulenevalt õigus nõuda vanglalt isiklike märkmete, käsikirjaliste

materjalide või muude teabekandjate tasuta kopeerimist. Vaidlust ei ole selles, et hinnaga üks

kroon lehe eest võib kaebaja lasta vanglal teha koopiaid mistahes paberitest. Kohus leiab, et üks

kroon ühe koopia eest on mõistlik hind. Kohus kontrollis ka koopiakeskuste hinnakirju, ning

levinumaks hinnaks ühe mustvalge koopia eest ongi üks kroon. Seega ei ole tegemist ka

vanglapoolse rikastumisega teenuse osutamisel, vaid mõistliku halduskuluga, mis katab ära koopiate

tegemise hinna ning mis vanglale mingit kasu ei too.

16. Kohus märgib lisaks, et kui kaebajal on lähedasi isikuid, kes teeksid kaebaja isikuarvele vanglas

ülekande, on kaebajal võimalus selle raha eest teha koopiaid kõikidest endale vajalikest

dokumentidest. Kohtule ei ole teada, kas kaebajal on õppimist või töötamist segavaid asjaolusid,

kuid kaebajal on võimalik vanglas ka õppida või töötada, mis vangistusseaduse § 341 ja § 43

kohaselt on tasustatavad ja sellisel juhul saaks ta lasta teha endale soovitud hulga koopiaid

mõistliku tasu eest. Kuivõrd kaebuse esitaja ei õpi ega tööta, puudub tal raha koopiate eest

tasumiseks, seevastu peaks aga olema piisavalt aega käsikirjaliste materjalidest lisaeksemplaride

kirjutamiseks.

17. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

palus jätta kohtukulud kaebaja kanda, kuid ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja. Seega tuleb

menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik