2-07-49370/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-49370

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-07-49370

Tsiviilasi

BIGBANK AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi

Pank AS) hagi Jaan Ots vastu 113 110,12 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

74 395,97 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

hageja lepinguline esindaja Artur Maljukov (postiaadress

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

kostja Jaan Ots

Kohtuistungi toimumise aeg

10. veebruar 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Jaan Ots’alt BIGBANK AS kasuks 113 110,12 krooni, millest 74 395,97

krooni on tagastamata krediidisumma, 8 055,03 krooni sissenõutavaks muutunud

tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 29 859,12 krooni viivis

perioodi eest 5. juuli 2007. a kuni 10. veebruar 2009. a ning viivis tagastamata

krediidisummalt alates 11. veebruarist 2009. a kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni 24,99 % tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale.

5. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate selle kohta, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-07-49370

(BIGBANK AS hagi Jaan Ots (sündinud 1986. a) vastu võla nõudes) 20. veebruaril

2009. a

tagaseljaotsuse,

ning

otsuse

resolutsiooni.

Otsus

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus

Jätta rahuldamata BIGBANK AS taotlus riigilõivu summas 3 250 krooni tagastamiseks.

Jätta hagi esitamisel tasutud riigilõivust 3 250 krooni hageja kanda ja muud menetluskulud jätta

kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

22.11.2007. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Jaan Ots (kostja) vastu

17.04.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600721/15st, 12.09.2006. a sõlmitud kokkuleppe

nr 1, 01.12.2006. a sõlmitud kokkuleppe nr 2 ja 15.02.2007. a sõlmitud kokkuleppe nr 3 alusel

hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt

lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule)

hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 05.07.2007. a

avaldusega lepingu üles.

Hageja on kohtumenetluse ajal täpsustanud hagis esitatud nõuet, loobudes kostja vastu suunatud

kahjuhüvitise nõudest summas 41 778,98 krooni ja leppetrahvi nõudest summas 14 879,19 krooni.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 113 110,12 krooni, millest

74 395,97 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 055,03 krooni sissenõutavaks muutunud

tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 29 859,12 krooni viivis perioodi

eest 05.07.2007. a kuni 10.02.2009. a ning viivis tagastamata krediidisummalt alates 10.02.2009. a

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,99 % tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja tasus riigilõivu tagastamata krediidisumma, kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudelt kokku

summas 7 250 krooni, sest hagi hinnaks oli 131 054,14 krooni. Kuna hageja loobus kahju hüvitise

ja leppetrahvi nõudest, on tsiviilasja tegelikuks hinnaks on 74 395,97 krooni, millelt kuuluks

tasumisele riigilõiv summas 4 000 krooni. Hageja palub tagastada ettenähtust rohkem tasutud

riigilõivu summas 3 250 krooni hageja arvelduskontole nr 10002006454004 SEB Pangas

viitenumbriga 206007211531.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile

ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse

tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

10.02.2009. a kohtuistungil taotles hageja antud asjas tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostjale on

kohtukutse toimetatud kätte kutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asja materjalidest nähtuvalt (tl 88) kutsus kohus 22.12.2008. a kohtukutse avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded Jaan Ots’a kostjana eelistungile 10.02.2009. a kell 10.00. Muu hulgas

teavitas kohus kostjat, et hagimaterjalid saab kostja kätte kohtu kantseleist. Kohus kohustas kostjat

õigeaegselt teatama kohtusse mitteilmumise seaduslikust takistusest. Samas kohus hoiatas

kohtukutses kostjat, et istungile mitteilmumisel võib kohus hageja nõudel teha tagaseljaotsuse

kostja kahjuks. TsMS § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale

avalikult kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud piiranguid.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

tarbijakrediidilepinguga (tl 13-14), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 15-17), BIG Pank AS

krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 18-20, 26-28, 34-36, 42-43), tarbijakrediidilepingu

kokkuleppega nr 1 (tl 21-22), kokkuleppega nr 1 kehtestatud maksegraafikuga (tl 23-25),

tarbijakrediidilepingu

kokkuleppega

nr 2

(tl 29-30),

kokkuleppega

nr 2

kehtestatud

maksegraafikuga (tl 31-33), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 3 (tl 37-38), kokkuleppega nr 3

kehtestatud

maksegraafikuga

(tl 39-41),

19.03.2007. a,

23.05.2007. a

ning

14.06.2007. a

meeldetuletuskirjadega (tl 44-46), 05.07.2007. a lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 48),

BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga (tl 47), hageja nõude täpsustusega 09.10.2008. a ja

10.02.2009. a ning viivise arvestusega.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113

lg 1, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega

BIGBANK AS hagi Jaan Ots vastu 113 110,12 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus mõistab

täiendava viivise protsendina välja mitte 10. veebruarist 2009. a, nagu taotleb hageja nõude

täpsustuse taotluses, vaid alates 11. veebruarist 2009. a, sest hageja on viivisenõude summa

väljaarvutamisel võtnud juba 10. veebruari 2009. a arvesse.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati 20.11.2007. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2009. a

kehtinud TsMS-s sätestatut.

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma.

Hageja taotluse – enam tasutud riigilõivu tagastamiseks – kohta märgib kohus järgmist. Hageja on

hagi esitamisel avaldanud, et TsMS § 133 lõike 1 ja 2 alusel on antud hagihind põhinõude,

kahjunõude ja leppetrahvi järgi arvutatuna 131 054,14 krooni. Hageja on hagihinda arvestades

tasunud hagi esitamisel õigesti riigilõivu täismääras 7 250 krooni. Seega ei ole hageja tasunud

riigilõivu ettenähtust rohkem, mis annaks aluse taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist TsMS

§ 150 lõike 1 punkti 1 alusel. Õige ei ole hageja seisukoht selles, et hageja pidi hagi esitamisel

tasuma riigilõivu 4 000 krooni, mis on riigilõiv hagilt hinnaga 74 395,97 krooni, sest algselt nõudis

hageja kostjalt nii kahjunõude hüvitamist kui leppetrahvi, mis suurendas hagi hinda. Asjakohatu on

hageja viide riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lõike 1 punktile 2, mille kohaselt tasutud riigilõiv

tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei

taotletud. Hageja on 9. oktoobri 2008. a nõude täpsustuse taotluses loobunud kostja vastu suunatud

kahjuhüvitise nõudest summas 41 778,98 krooni ja 10. veebruari 2009. a nõude täpsustuse taotluses

loobunud leppetrahvi nõudest summas 14 879,19 krooni. Kohus leiab, et puudub seaduslik alus

hagejale 3 250 krooni riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lõike 2 puntki 2 kohaselt tagastatakse

pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja ei ole loobunud hagist,

vaid on loobunud kahju ja leppetrahvi osas oma nõudest, mistõttu on vähenenud hagihind, siis ei ole

võimalik hagejale ka teatud osast riigilõivust poole tagastamine. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt

jätab kohus rahuldamata hageja taotluse riigilõivu summas 3 250 krooni tagastamiseks.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades hagihinda otsuse tegemise ajal jätab kohus TsMS § 162

lõike 1 ja 4 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 3 250 krooni hageja kanda ja muud

menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik