2-09-1048/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-1048

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunikuabi Liivi Suursoo

Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-1048 Tsiviilasi MN taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusabi saaja: MN, isikukood xxx, viibimiskoht xxx Sidevahendite numbrid (telefon, faks): puuduvad

Menetlustoiming riigipoolse menetlusabi andmise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks menetluskulude kandmisel rahuldada. Vabastada MN täielikult riigilõivu 10 krooni tasumisest notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel.

2. Saata käesolev kohtumäärus menetlusabi saajale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebuse võib esitada menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.

Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused 08.01.2009 on Harju Maakohtule esitatud MN taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks, mis ühtlasi sisaldab ka menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel.

Riigilõivuseaduse § 56 lõige 5 kohaselt notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt

2-09-1048

riigilõivu maksmisest. TsMS § 181 lõige 1 p 1 ja 2 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lõige 2 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. TsMS § 186 lõige 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse notari tasu maksmisest vabastamiseks, mis ühtlasi sisaldab ka menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel ja selle juurde lisatud dokumendid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetlusabi saaja MN viibib kinnipeetavana Vanglas. Vangla teatisest nähtuvalt MN ei tööta ja tema isiklikul arvel raha ei ole. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulub MN 1/3 kaasomandist korteriomandile aadressiga xxx. Muu registritesse kantud vara, mida oleks võimalik müüa menetluskulude katteks, taotlejal puudub.

Eeltoodu alusel asub kohtunikuabi seisukohale, et menetlusabi saaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda riigilõivu. Kuna menetlusabi saaja viibib kinnipidamiskohas ja ei oma sissetulekut, tuleb MN vabastada täielikult riigilõivu 10 krooni tasumisest notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel.

Kohtunikuabil on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukuse hindamisel on arvestatud ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.

TsMS § 187 lõige 2 kohaselt kohus saadab menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele.

Liivi Suursoo kohtunikuabi