3-09-74/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-09-74 Määruse kuupäev 20.02.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.Ki esindaja v.adv. Andrus Lillo kaebus Kallaste Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutusele nr. 7-5/1144 Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2009 , kirjalik menetlus Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas nr. 3-09-74 HKMS § 24 lg 1 p. 4 alusel. Mõista välja Kallaste Linnavalitsuselt A.K. kasuks õigusabikulud 8850.- krooni (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend krooni). Määrus saata menetlusosalistele. Kaebaja poolele lisada Kallaste Linnavalitsuse seisukoht 18.02.2009. Edasikaebe kord Määruskaebuse võib esitada menetluse lõpetamise korral ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu kirjalikult 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 471 lg 2 ja lg 3 ja HKMS § 24 lg 3).

A.K. esindaja Andrus Lillo on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Kallaste Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutust nr. 7-5/1144 haldusakti tühistamise nõudes. Ettekirjutuse kohaselt on Kallaste Linnavalitsus kohustanud A.K. lammutama ebaseaduslikult püstitatud ehitist – müüri ja uuesti ehitatud vundamendi aadressil XXX. Lammutamise tähtpäevaks on määratud 01.02.2009. Ettekirjutuses on märgitud, et kohustuse mittetäitmisel rakendab Kallaste Linnavalitsus asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seadusega sätestatud korras. Kohus on asja 16.01.2009 kohtumäärusega menetlusse võtnud ning nõudnud vastustajalt asja kohta kirjalikku seletust. Kallaste Linnavalitsus on kohtunõudele vastanud ning tunnistanud kehtetuks Kallaste Linnavalitsuse korraldusega nr. 2 /26. 01.2009 Kallaste Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr. 7-5/1144, mis on kohtus olnud kaebuse esemeks.

Kallaste Linnavalitsus on märkinud, et kuna kaebaja ei ole linnavalitsusse vaiet esitanud, ei ole saanud Kallaste Linnavalitsus antud kaebust enne arutada kui 26.01.2009 määratud linnavalitsuse istungil. Samal päeval on otsustatud kehtetuks tunnistada kaevatav ettekirjutus. Vastustaja on märkinud, et arvestades asjaolu, et kaebaja ei kasutanud vaideõigust , et hoiduda kohtukuludest, on kaebaja põhjendamatult tekitanud kohtukulud. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kohtukulude arve nr. 5670 on koostatud tagantjärele teadmises , et see tuleb välja maksta haldusorganil. Vastustaja rõhutab, et kohus mõistab välja ainult põhjendatud menetluskulud. Kaebaja pool on nõustunud asja kirjaliku menetlusega ning on kohtule esitanud kohtukulude nimekirja Taotluses on kaebaja esindaja märkinud, et HKMS § 24 lg 1 p. 4 alusel võib kohus lõpetada menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud ning HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab menetluskulud vastustaja. Kaebaja pool on esitanud kohtule kohtukulude nimekirja - õigusabi eest tasutud summa 21.682.- ning riigilõivu on kaebaja tasunud (80.-+170.-) 250.-

HKMS § 24 lg 1 p. 4 alusel , seoses kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamisega vastustaja poolt kohtumenetluse käigus , kuulub menetlus antud asjas lõpetamisele. Vastustaja pool ei ole menetluse lõpetamise suhtes vastuväiteid esitanud.

Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p. 4 alusel, mille kohaselt lõpetatakse menetlus, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud , kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

Tulenevalt HKMS § 24 lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik pöörduda uuesti kohtusse samas asjas.

Menetluskuludest.

Vastavalt HKMS § 83 lg 1 sätetele on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, mille hulka kuulub nii riigilõivu tasumine kui ka õigusabikulud. Tulenevalt HKMS 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p. 4 alusel . Tulenevalt HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb esitada menetluskulude dokumendid ning nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul on tasutud õigusabiteenuse eest kokku kr. 21682.- krooni kaebaja poolt. Kohtukulude nimekirjast nähtuvalt on kaebaja esindaja õigusabile kulutanud käesolevas asjas 12,250 töötundi, ühiku hinnaks koos käibemaksuga on arvestatud kr.1770.-. Kohus asub seisukohale, et taotletava summa väljamõistmine on põhjendamatult suur. Tulenevalt HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et tegemist ei olnud eriti keeruka vaidlusega ega mahuka tööga, käsitletud on ehitusseaduse ja asjaõigusseaduse sätteid ning viidatud on üldtuntud haldusmenetluse põhimõtetele. Samas ei ole toimunud ühtki kohtuistungit ega kaasnenud muid kulutusi, mistõttu kaebaja esindaja poolt taotletud summat kaebuse

koostamise ja nõupidamise eest kaebajaga peab kohus põhjendamatult suureks. Kohus peab mõistlikuks summaks, mida kohus kaebaja kasuks vastustajalt välja mõistab, 8850.- krooni. Nimetatud summa hõlmab vandeadvokaadil teostatud töötundide arvuks 5 töötundi , mis on mõistlik aeg õigusteadmistega isikul esitatud kaebuse koostamiseks ning materjalidega tutvumiseks. Antud asjas ei ole oluline see, et kaebaja ei ole enne kohtusse pöördumist läbinud vaidemenetlust , kuna kaebajal on õigus koheselt pöörduda kaebusega kohtu poole. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv 250.- krooni kuulub tagastamisele riigituludest HKMS § 84 lg 4 p. 4 ja lg 7 sätestatud korras kohtumääruse alusel.

Kohtunik Mare Priks