2-09-641/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-641 Tsiviilasi OÜ Meiker M hagi H. Särgava vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnitamise ja töölepingu lõppemise aja ja aluse tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Meiker M, registrikood 10544439, asukoht Tamme 21a Haapsalu Hageja esindaja volikirja alusel advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu 90503, epost: ryytelab@hot.ee Kostja H. Särgava, isikukood, elukoht Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada OÜ Meiker M ja H.Särgava vahel 01.11.2006. a sõlmitud töölepingu nr 93 lõpetamine töötaja H. Särgava algatusel töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 82 alusel alates

08. detsembrist 2008 ebaseaduslikuks.

3. Tunnistada OÜ Meiker M ja H. Särgava vahel 01.11.2006. a sõlmitud töölepingu nr 93 lõppenuks TLS § 79 alusel alates 08. jaanuarist 2009.

4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta hageja OÜ Meiker M menetluskulud kostja H. Särgava kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

ASJAOLUD

07. jaanuaril 2009.a. esitas OÜ Meiker M hagiavalduse Pärnu Maakohtule H. Särgava vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja töölepingu lõpetamise aja ja aluse tuvastamise nõudes.

08. jaanuaril 2009.a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse. 08. 01. 2009.a. kohtumäärus edastati pooltele nii hagejale kui kostjale. 08. 01. 2009.a. kohtumääruse resolutsiooni kohaselt kohustati kostjat kirjalikult kohtule vastama oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 20 päeva jooksul talle hagi kättetoimetamisest alates. Kohtule tagastatud lihtväljastusteatelt nähtub, et H. Särgava on 21. jaanuaril 2008.a. saanud kätte menetlusdokumendid käesolevas tsiviilasjas. Kostjale edastati kostja kirjaliku vastuse nõue, kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadega.

12. veebruaril 2009.a. saabus kohtule hageja OÜ Meiker M taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Hageja esitas 12.02.2009. a taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 ja

3 alusel kohtuistungit pidamata.

Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 21. jaanuaril 2009.a. Vastus kohtule tulnuks esitada hiljemalt 10. veebruaril 2009.a. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

EV Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 82 lg. 1 ja 2 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmisvõi töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.

Hageja kinnitusel on 08. 12. 2008.a. temani jõudnud kostja poolt 02.12. 2008.a. kuupäeva kandev teade töölepingu lõpetamiseks. Hageja on teatele vastanud 12. detsembril 2008.a. Vastusest nähtub, et hageja ei nõustunud kostjaga töölepingut lõpetama TLS § 82 alusel. Vastuse on 12.12. 2008.a. kätte saanud H. Särgava esindaja K.Särgava.

Kuna kostja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei ole hagejal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada.

Eeltoodust nähtub, et poolte vahel on vaidlus töölepingu lõpetamise aluse üle. TsMS § 407 lg. 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, kui kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Kohus leiab, et kostjal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud ning tööandja ei ole vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud, on kohtul õigus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lgs 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates, s.o 08. jaanuarist 2009.a.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kohus tunnistab OÜ Meiker M ja H. Särgava vahel 01.11.2006. a sõlmitud töölepingu nr 93 lõpetamise töötaja H. Särgava algatusel TLS § 82 alusel alates 08. detsembrist 2008 ebaseaduslikuks ning tunnistab OÜ Meiker M ja H. Särgava vahel 01.11.2006. a sõlmitud töölepingu nr 93 lõppenuks TLS § 79 alusel alates 08. jaanuarist 2009.

MENETLUSKULUD

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild

Kohtunik