2-09-1693/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja M. U. ja kostja T. U. vahel 18.02.2009. a toimunud kohtuistungil kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel: 1.1. kostja T. U. kohustub tasuma hageja M. U. igakuiselt elatist 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 01. jaanuarist 2009. a kuni 30. juunini 2009 (k. a); 1.2. kostja kohustub elatise tasuma jooksva kuu eest iga kuu 8. kuupäevaks hageja M. U. arveldusarvele nr *; 1.3. kostja kohustub 2009 aasta jaanuari, veebruari ja märtsi kuu elatise kogusummas 7500 (seitse tuhat viissada) krooni tasuma hagejale hiljemalt 8. märtsiks 2009.
Legislator headnote
AI generated2-09-1693/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 3 (3) Vastavalt TsMS § 168 lg. 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et menetluskulu – riigilõiv, jääb kostja kanda. Kuna Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest, siis ei ole põhjendatud kostjalt riigilõivu väljamõistmine summas 3750 krooni. Kuna hageja ei pidanud riigilõivu tasuma, siis ei saa seda ka kostjalt nõuda. Muude kohtukulude osas pooled kokkulepet ei sõlminud. Seega tuleb vastavalt TsMS § 168 lg. 3 kummagi poole kohtukulud jätta poolte endi kanda.
Full text
1 (3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1693 Tsiviilasi
M. U. hagi T. U. vastu igakuise elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. U., isikukood , elukoht Kostja T.U., isikukood , elukoht Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Kohtuistungi toimumise aeg
18. veebruar 2009. a RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja M. U. ja kostja T. U. vahel 18.02.2009. a toimunud kohtuistungil kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel: 1.1. kostja T. U. kohustub tasuma hageja M. U. igakuiselt elatist 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 01. jaanuarist 2009. a kuni 30. juunini 2009 (k. a); 1.2. kostja kohustub elatise tasuma jooksva kuu eest iga kuu 8. kuupäevaks hageja M. U. arveldusarvele nr *; 1.3. kostja kohustub 2009 aasta jaanuari, veebruari ja märtsi kuu elatise kogusummas 7500 (seitse tuhat viissada) krooni tasuma hagejale hiljemalt 8. märtsiks 2009.
2. Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
3. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
2 (3) Asjaolud, poolte taotlus 15.01.2009. a esitas M. U. Pärnu Maakohtule hagiavalduse T. U. vastu igakuise elatise 3500 krooni nõudes tagasiulatuvalt alates 01. septembrist 2008 kuni 30. juunini 2009. a. 15.01.2009. a võttis kohus määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku seisukoha hagiavalduse osas 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. 02.02.2009. a esitas kostja kohtule vastuväited hagiavaldusele ning teatas, et ei ole nõus hagi kirjaliku menetlemisega ning soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 18. veebruar 2009. a. 18.02.2009. a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ja sõlmisid kohtuistungil kirjalikult alljärgneva kompromisslepingu: hageja maksab kostjale elatist 2500 krooni kuus alates jaanuarist 2009. Maksmine toimub iga kuu 8. kuupäevaks. 08. märtsiks 2009. a maksab kostja jaanuari, veebruari ja märtsi kuu summa s.o 7500 krooni. Viimane makse on 08.06.2009. a. Kohtukulud jäävad kostja kanda.
Kohtu seisukoht
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Menetluskulud
3 (3) Vastavalt TsMS § 168 lg. 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et menetluskulu – riigilõiv, jääb kostja kanda. Kuna Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest, siis ei ole põhjendatud kostjalt riigilõivu väljamõistmine summas 3750 krooni. Kuna hageja ei pidanud riigilõivu tasuma, siis ei saa seda ka kostjalt nõuda. Muude kohtukulude osas pooled kokkulepet ei sõlminud. Seega tuleb vastavalt TsMS § 168 lg. 3 kummagi poole kohtukulud jätta poolte endi kanda.
Ruth Sild
Kohtunik