2-09-1593/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-1593 Tsiviilasi DP hagi EP vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja DP (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja EP (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2009 RESOLUTSIOON

Välja mõista EPlt DP kasuks alates 14. jaanuarist 2009 üks tuhat seitsesada viiskümmend (1750) krooni kuus tütar KP (isikukood xxxxxxxxxxx) ja üks tuhat seitsesada viiskümmend (1750) krooni poeg KP (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Kohtukulude jaotus

EP kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on kaks ühist last: sündinud xx. xxxxxx xxxx tütar KP ja xx. xxxxxxxxx xxxx sündinud poeg KP. Poolte kooselu lõppes 2004. aasta sügisel ja sellest ajast ei ole kostja hageja ülalpidamisel olevaid lapsi toetanud. Hageja soovib tagada lastele normaalset ja stabiilset elu ning palub seepärast kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks elatise 2500 krooni kuus.

Kostja seisukoht

Kostja nõustub hagiga osaliselt. Vastuväidete kohaselt on lapsed pärast lahkuminekut olnud igal suvel, koolivaheaegadel ja nädalalõppudel isa juures. Poeg oli ka talvel kostja juures. Kostjale teadmata põhjustel ei luba hageja viimasel ajal enam lapsi tema juurde. Kostja on ostnud lastele koolitarbeid ja koos uue elukaaslasega toetanud lapsi ka riiete ja muude asjadega. Kostja on tasunud poja lasteaiaarved, viimasel kahel kuul ei ole ta arveid saanud. Hageja on varastanud TPlt raha, liha ja muud. Kostja peab toetama ka oma uue elukaaslase alaealist last, ta oleks nõus võtma poja enda juurde elama. Kostja peab võimalikuks tasuda elatist kuni 2000 krooni kuus.

Kostja väitel on lapsed saanud riideid, mis ta sügisel koos koolikottidega hageja juurde saatis. Ta on lastele taskuraha andnud. Kostja on nõus maksma 2000 krooni.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 ja 61 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise.

Hageja seletustest nähtub, et tal on veel kaks last ja peale riiklike toetuste muud sissetulekut ei ole. Ühistele lastele ette nähtud riiklikud toetused on 600 krooni kuus; ta on kostjalt küsinud küttepuid, mida kostja on käskinud osta lastele ette nähtud toetuste eest. Kostja saatis mitu kuud tagasi hagejale 1000 krooni, enne seda on saatnud ainult väiksemaid summasid. Vahepeal tasus kostja lasteaiamaksu, sest laps oli pidevalt väljaviskamisohus. Lapsed käivad isa juures, kuid enamuse ajast on nad ikka hageja juures, kogu suve ei ole lapsed kunagi isa juures olnud. Kostja on sageli palunud lapsi enda juurde mitte saata põhjusel, et tema vanemad on haiged. Hagejal ei ole kodus ühtegi riideeset, mida kostja oleks lastele ostnud. Kostja on ostnud vaid koolikotid ja veel mõned asjad. Hageja nõustub elatise nõuet vähendama 3000- 3500 kroonini kuus.

Poolte seletuste alusel saab asuda seisukohale, et kostja on võtnud laste ülalpidamisest osa, kuid ebapiisavalt. Lapsed elavad enamuse ajast hageja juurest, mistõttu suurem osa vajalikest kuludest on tulnud kanda ka hagejal. Hageja on esitanud Märjamaa Vallavalitsuse teatise, mille kohaselt on hageja lapsele hüvitatud 2008.a. augustist kuni 2009.a. septembrikuuni lasteaia toit, samuti on hageja saanud 2008.a. septembris, oktoobris ja detsembris ühekordseid toetusi.

PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. PkS § 61 lg. 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni. Seega tuleks kostjal hakata tasuma hagejale igas kuus vähemalt 4350 krooni, hageja poolt nõutavast summast lähtudes aga 5000 krooni. Kostja tööandja poolt antud teatise kohaselt oli kostja töötasu (brutto) 2008.a. vahemikus 6700 kuni 17822 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda, et hageja poolt nõutav summa vastab laste ülalpidamiseks vajalikele kuludele. Kostja sissetulekut arvestades jääks kostja 5000 krooni väljamõistmise korral raskesse materiaalsesse olukorda. Kuna hageja on nõustunud vähendama elatist 3000 kuni 3500 kroonini kuus, siis peab kohus otstarbekaks määrata elatise suuruseks 3500 krooni s.o. 1750 krooni lapse kohta.

PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 14.jaanuarist 2009.a. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse omal algatusel hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamisest küllaldaselt osa võtnud, siis tuleb otsus tunnistada täies ulatuses viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik