2-08-71605/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Tõlk Ly Ehin Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-08-71605 Tsiviilasi EP hagi VP vastu elatise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja EP (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx x xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja VP (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2009 RESOLUTSIOON

Välja mõista VPlt EP kasuks alates 30.oktoobrist 2008 elatis üks tuhat kaheksasada (1800) krooni kuus poeg RP (isikukood xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Kohtukulude jaotus

VP kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine laps - xx. xxxxxxx xxxx sündinud poeg RP. Alates 1993.a. elavad pooled lahus ja laps on elanud pärast seda kogu aeg hageja juures. Kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud. Kuna hageja ei tule üksi lapse kasvatamisega majanduslikult toime, siis palub ta kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kuus.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Ta on nõus maksma pojale elatist, kuid mitte hageja poolt nõutud summas. Hageja keelas tal pärast abielu lahutamist pojaga suhelda, nad leppisid kokku, et kostja ei suhtle pojaga ja hageja ei nõua elatist. Kostja arvas, et hageja asus pärast lahutust elama Venemaale, alles kohtudokumentide saamisel sai ta teada, et hageja on Eestis. 06. juunist 1997 on kostja uuesti abielus ja tal on teine alaealine laps. Kostja töötasu (neto) on 4399 krooni kuus. Varem oli tal teine töökoht ja siis võttis ta pangast laenu, mida peab kuni 2010. aastani tagasi maksma. Seepärast on ta praegu praktiliselt abikaasa ülalpidamisel. Kostja oleks suuteline maksma elatist 1500 krooni kuus.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 ja 61 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. PkS § 61 lg. 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni. Kulud kooliskäiva 16 aasta vanuse lapse ülalpidamiseks on üldteada ja kohtul ei ole alust kahelda, et elatis hagetavas suuruses on hagejale vajalik. PkS § 61 lg. 5 kohaselt võib kohus elatise summat vähendada alla alammäära, kui kohustatud isikul on veel lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuksid vähemkindlustatuiks. Sünnitunnistuse kohaselt on kostjal veel 02.septembril 1997.a. sündinud poeg. Tööandja teatise kohaselt on kostja netopalk 4399 krooni kuus ja kostja abikaasa netopalk 8167 krooni kuus. 25.novembril 2006.a. pangaga sõlmitud laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt tuleb kostjal kuni 20.detsembrini 2010 tasuda laenu tagastamiseks kuus 4126 krooni. Seepärast on ilmne, et hagetavas summas elatise väljamõistmisel ei jääks kostjal enam raha teise lapse jaoks. Hageja võtab ka omaks, et ta ei ole kostjalt varem elatist nõudnud ja millegagi ei ole ümber lükatud kostja väide, et ta ei teadnud enne kohtumenetluse algust, et hageja elab lapsega üldse Eestis. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks määrata elatise suuruseks 1800 krooni kuus.

PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Hageja pöördus kohtu poole elatise väljamõistmiseks esmalt maksekäsu kiirmenetluse korras 30.oktoobril 2008.a. Kostja esitas makseettepaneku vastuväite ja nõue kuulus seepärast lahendamisele hagimenetluses. TsMS §

486 lg. 4 kohaselt loetakse kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 30.oktoobrist 2008.a

TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti

TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab seda antud juhul vajalikuks teha kogu elatise summa ulatuses.

Indrek Saar Kohtunik