2-07-8759/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-8759

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruaril 2009. a, Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-8759 Tsiviilasi AS EMT hagi Moonika Piir (Moonika Meinberg) vastu 1587,32 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT (registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, 19095 Tallinn); hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS, asukoht: Rävala pst. 5, Tallinn); kostja Moonika Piir Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada ja välja mõista Merle Piirilt AS EMT kasuks viivised summas 768,32 (seitsesada kuuskümmend kaheksa )krooni ja 32 senti.

2. Mõista kostjalt menetluskuludena välja õigusabikulud summas 318,41 (kolmsada kaheksateist krooni) ja 41 senti, riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni, menetlusdokumentide kättetoimetamine avaliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 (ükssada) krooni.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD AS EMT esitas 12.03.2007.a. Tartu Maakohtusse hagi Moonika Piiri(Meinberg) vastu 22.06.2000. liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud telefoniteenuse võlgnevuse nõudes, kogusummas 1587,32 krooni, millest põhinõue on 794,16 krooni, viivised summas 739,16 krooni. Hageja on esitanud 13.02.2009. a kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kantud menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 318,41 krooni, riigilõivust summas 250 krooni ja menetlusdokumentide avaldamisest Ametlikes Teadaannetes summas 100 krooni. 15.03.2007. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 21.11.2007. a saabus Tartu Maakohtusse hageja taotlus hagi hinna vähendamiseks. 27.11.2007. a määrusega vähendas kohus AS EMT haginõuet Moonika Piiri vastu 819 krooni võrra, kuna kostja on tasunud võlast 819 krooni. Kohus on kostjale püüdnud hagimaterjale kätte toimetada, kuid see on olnud raskendatud kostja muutuva elukoha tõttu. Kohus avaldas 26.11.2008. a hagimaterjalid Ametlikes Teadaannetes ja kohustas kostjat hagile vastama hiljemalt 28 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg

1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus avaldas 26.11.2008.a hagimaterjalid Ametlikes Teadaannetes ja kohustas kostjat hagile vastama hiljemalt 28 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates. Kostja hagile ei vastanud. Kohus on ka kostjat hoiatanud, et kui kostja hagile tähtajaliselt vastamata jätab, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja hagile ei vastanud. 13.02.2009.a. on kostja teinud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja avaldanud menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-07-8759.

Kohus leiab, et haginõue on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud liitumislepinguga (tl 8), võlanõude kirjaga (tl 9), mobiiltelefoni arvetega (tl 10-12), NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirjaga (tl 13-20). Hageja ja kostja vaheliste õigussuhteid reguleeris enne 1.juulit 2002 Tsiviilkoodeks(TsK). Kostja on rikkunud TsK § 174 nõudeid ning ühepoolselt keeldunud lepinguliste kohustuste täitmisest; kostja jättis täitmata TsK § 173 lg.1 tuleneva, kostja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepingut ega tasunud temale osutatud kõneteenuste eest. TsK § 190 lg.1 ja § 192 alusel on pooled lepingus ja selle lisas kokku leppinud ka kohustise täitmise tagamise vahendite osas: pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt. Lepingu lisa, tingimuste p.7.7. on kokku lepitud viivisemääras 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. TsK § 231 lg.1 kohaselt oli viivisenõue põhjendatud. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Nõudes on lähtutud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendist 3-2- 1-6605 ning viivise summa nõudes on piirdutud põhinõude suurusega. Liitumislepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele, kuid seda kostja teinud ei ole. Võlgu olev viivisesumma 768,32 mõista välja kostjalt hagejale. Mõista kostjalt menetluskuludena välja õigusabikulud summas 318,41 krooni, riigilõiv summas 250 krooni, menetlusdokumentide kättetoimetamine avaliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 (ükssada) krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Peet Teidearu Kohtunik